Hoonete restaureerimine-renoveerimine

Tere,
80-aasta vanusel majal on põrandaks veel korralik paks (35 mm) põrandalaud, mida soovin säilitada. Põrandatalade vahelt on vana soojustus enamjaolt koos aluspõrandaga ära pudenenud ja vedasin selle sodi põranda alt välja, samuti ka osaliselt pinnast. Põranda laudu ei taha hakata kogu ulatuses taladest lahti kangutama, ehk siis plaan on soojustada põrandat altpoolt roomamisruumist. Hetkel on põranda aluse ruumi kõrgus ca 70 cm ja pääsen seal liikuma. Vundament on paekivist, tuulutusavasid ohtrasti ja vundament laseb ka ise tuult ja hiiri ;) läbi.
Meie majaaluse eripäraks on kõrge (surveline) põhjavesi. Pinnasevee juurdevoolu olen drenaaži tegemisega püüdnud kõrvaldada, aga põrandaalune pinnas on endiselt küllaltki märg ja külm (tõenäoliselt kapillaarveest ja ilmselt ka õhust kondenseeruvast niiskusest.
Põranda talad on senini olnud otsi pidi vundamendi kivide vahel ja seinte ääres põrandalaud toetanud otse vundamendile. Tõstsin kogu põranda (talad koos laudadega) tungrauaga 10 cm kõrgemale (võiks veelgi tõsta, laeni on veel ruumi küllalt, aga uksed jäävad siis põrandasse kinni), et ka seinte äärde vundamendi peale mahuks mingi soojustusplaat põrandalaudade alla. Ühtlasi oleks põranda soojustuskiht siis külgedelt seinapalkide kõrgusel, mitte külma kivivundamendi vahel, kust pealegi ka tuul soojustuse sisse puhuda võib.
Nüüd siis küsimus - millisest materjalist soojustusplaat võiks olla sobivaim põrandalaudade alla kinnitamiseks (näiteks kruvide ja seibidega otse põrandalaudade külge või ka tugiliistude abil), arvestades, et põrandaalune õhk võib vaatamata ohtrale tuulutusele olla siiski küllalt niiske. Kas klaas- või kivivill võiks olla siin eelistatum kõikvõimalike puit- või teiste orgaaniliste kiudplaatide ees, et vähendada hallitus või puiduseentele meeldivat substraati?
Ise pidasin plaani, et põranda servadesse vundamendi ja põrandalaua vahele paneks ikkagi mingi vahtplast plaadi, et vältida tuule puhumist soojustuse sisse vundamendi ja seinapalgi vahelt, ülejäänud osas kruviks põranda alla kinni kivivilla plaadi, millel alumine külg on tihedam, nn tuuletõkke pind.(näiteks Venti Max või Panelrock Rockwooli toodetest).

Teine küsimus on aluspinnase katmisest. Te olete enamasti soovitanud liivakihti (20 cm), mis peaks takistama kapillaarveetõusu pinnase ülemisse kihini, kuid kas liiva alla oleks mõistlik paigaldada ka mingi soojustuskiht, et kiirendada aluspinnase pealmise kihi ülessoojenemist tuulutusõhuga, mis peaks siis vähendama õhust kondenseeruvat niiskust põrandaalusele külmale maapinnale. Ilmselt sobiks selliselt liiva alla ikka mingi õhem vahtplast, mis ei idane ega mädane, või oleks mõistlik igaks juhuks piirduda üksnes liivaga, et vältida veekihi teket sellise pinnasesisese plaadi pinnale?

Mida arvate sellistest lahedustest?

Lugupidamisega

Tervist!
Lugu järgmine. Kuna köök on külm, mille all on külm kelder, siis soov soojustada köögi põrand. Köögipõrandal tuulutus vundamendis puudub. Olemasolev konstruktsioon: betooni peal tõrvapapp; 80x100 laagid otse tõrvapapil; linaluu laakide vahel ning põrandalaud peal. Kas oleks õige teha samuti, ainult linaluu vahetaks hingava mineraalvilla vastu, sest vanal majal hingamist muuta ei tohi või oleks miski muu nõuanne?
Teiseks, köögi välissein samuti külm! Plaan soojustada seest, kuna väljas kivivooder (Harju sein). Plaan panna 50 mineraalvilla sõrestiku vahele.
Kolmandaks, tekkis uus plaan vundament soojustada väljast (sinise penoga). Keldri aken jääb täpselt köögi akna alla. See ju külmasild?
Palun lihtsat nõu õigesti toimetamiseks!
Parimat

Tere!
Kuidas oleks kõige targem soojustada/üles ehitada täiskeldriga maja põrand, et hoiaks soojust ja ei tekiks niiskust?
Varem oli soojustamata laudadest põrand, all muld/liiv. Hetkel kõik kivini välja veetud. Väljaspoolt on tuulutusavad küll näha, kuid tõenäoliselt jooksevad keldrisse.

Tere
Maja on ehitatud 1980-ndatel. Tolle aja soovituste kohaselt - kandvad seinad serviti (20 cm) tuhaplokk, väljas lapiti (12 cm) krohvitud silikaatkivi vooder. Vahele on jäetud ca 4-5 cm õhuvahe. Seespoolt soojustatud 2-kordse nn Pärnu puitkiud plaadiga + linaluuplaat. Maja kõrge katusega, teisel korrusel eluruumid, seega konstruktsioon suhteliselt raske. Sooviks seinu väljastpoolt soojustada ilma silikaatvoodrit lammutamata ja et ei tekiks hiljem niiskuseprobleeme. On sellise seinatüübi jaoks mingeid lahendusi? Või tuleks vooder ikkagi lammutada?

Tere
Mul on maal vana kivimaja. Maja ümber ja kogu külas on pinnavesi suht kõrge hooajati. Hetkel on põrand selliselt tehtud, et tõrvaga immutatud talad on laotud kivi postide peal. All on liiv ja muu milleks pinnas ajapikku muutub. Õhutusaugud on vundamendis olemas. Tala alumise osa ja pinnase vahel on alla poole meetri vahe. Seega põranda alused on tühjad ja talviti väga külmad. Plaan on uut põrandat tegema hakata, tuba toa haaval. Kuidas oleks mõttekam teha - kas sama lahendusega põrandakonstruktsioon nagu on - alust uuendada liivaga, liiv taladeni, must laud, tuuletõke või liivale kile, soojustuseks penoplast. Või valada õhuke kiht betooni, siis prussid, mille vahesse kas penoplast või vill ja peale lauad. Kumb variant oleks mõttekam? Peaks ka arvestama närilistega kes võivad talveks põranda alla enda pesakonda luua soovida.

Mul on küsimus puitmaja soojustamise kohta. Maja on kahekordne. Alumine korrus on tehtud püstpalgist ja ülemine puitkarkassil. Sel suvel hakkan ma koos alumise naabriga maja fassaadi vahetama ja samas soojustama väljastpoolt. Ülemise korrusega ei tohiks probleeme olla, sest olen kõik välisseinad ja lae isoleerinud aurutõkke paberiga. Probleem seisneb selles, et alt naaber on oma palkseinu soojustanud seestpoolt samal ajal aurutõkke paberit paigaldamata. Nüüd väljastpoolt soojustades kardan, et kui soojustus peale panna, siis hakkab niiskus palki jääma. Sel juhul on mädanik kiire tulema. Lahendusena mõtlesin soojustuseks kasutada tselluvilla ja kataks selle tuuletõkke kangaga. Need materjalid peaks mõlemad hingavad olema. Küsimus olekski, et kas selline lahendus töötab ja kui ei tööta, siis ehk oskate välja pakkuda mõne parema lahenduse.

Tegemist on silikaattellistest 4 korteriga majaga. Majal on puidust vahelagi, millel liiva-savi täidis. Vana põrandat teisel korrusel üles võttes ilmnesid wc ja vannitoa piirkonnas põranda taladel veest tingitud kahjustused, nimelt talad ja ka osa vahelaest pehkinud. Puitosa sai vahetatud, kuid vahetuse käigus sai liiva-savi täidis välja visatud. Millega võiks selle osa uuesti täita? Või peaks ehk kogu põranda aluse vahelae uue ja tänapäevasema materjaliga asendama?

Tere
Esiteks sooviksin teada, kas Teie soovitaksite puitmajale teha ujuvat põrandat nagu saates "Kodutunne" (liiv, peno ja põrandaplaat)?
Teiseks on väike probleem, et maja vundament ulatub kohati kuni 40cm sissepoole ning sisse tapitud uksepakud on alumise palgiga tasapinnas. Tahame jätta vanad uksepakud koos ustega. Milline on Teie arvates parim lahendus alt tuulduva põrand tegemiseks, et saaks soojustada ka vundamendi pealse osa?

Ette tänades!

Tere
Sai ka omale soetatud korter 60-70-ndatel ehitatud telliskividest korterelamusse. Nagu ikka maa piirkondades, siis puudub majades ühisküte ja napib raha välissoojustuseks. Igal pool foorumites saab lugeda sellest, et seestpoolt soojustamine on paha ja ei tohi teha ei ühe ega teise materjaliga. Kuid kusagil ei kirjutata sõnagi sellest, et kas üldse on mingite vahenditega võimalik seestpoolt soojustada sellist korterit. Korter ise on esimesel korrusel otsapeal. Seega 3 välisseina. Kütteks plaanin õhksoojuspumpa+lisaküttena kaminat. Kuid kas mingit pidi ikkagi oleks võimalik soojustada seestpoolt korterit nii, et hallituse tekke ja niiskuskahjustuse risk oleksid minimaalsed. Näiteks, ehk oleks mõistlik panna enne soojustust aurutõkkekile võimalikult hermeetiliselt ja kumb on parem, kas vill või vahtpolüsterool. Kuna remonti alles hakkan tegema, siis on seal kõik võimalik. Plaan on kogu korteri mittekandvad vaheseinad ja nõukaaegne kips koos põrandate ja muu kupatusega 0-ni puhtaks lüüa. Aga mure jah selles, et maja välissoojustamist ei paista lähima 10-ndi jooksul tulevat. Seega ehk mingi lahendus on, et saaks seestpidiselt soojapidavamaks teha. Kui ruutmeetrite arv on 42 ja korter plaanilt jääb 1 suur ruum, siis kui suured ja mitu tk peaks olema ventavasid?
Loodan, et jutt ei saanud liiga segane.

Lugupidamisega

Tere!
Maja on ehitatud palgist, siis õhuvahe ja ümber silikaatkivi (serviti).
1. Milliste materjalidega võib sellist maja seestpoolt soojustada? Varem oli seal nõukaaegne kipsplaat. Palk hästi säilinud.
2. Kas selliseid maju väljastpoolt soojustades tuleb silikaatvooder ära lammutada?
3. Vundamendis ei ole tuulutusauke, põranda all liiv, põrandad on ära mädanenud. Kas uut põrandat tehes tuleks tuulutusaugud ka vundamendi sisse teha?