Hoonete restaureerimine-renoveerimine

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas maja fassaadi muutmisel on nõutud projekti tegemine?30.01.2015

Tere.
Vanal majal kadus vannitoa ehituse tõttu ära tänavapoolne sissekäik ja nüüd on seal kasutu trepp ja trepi kohal postidel varikatus. Tahame majal vahetada katust. Küsimus selles, kas oleks mõistlikum trepp ja katus lammutada või jätta see ja katta uue katusekattega? Mõtlen seda, et kas lammutamise korral, kui muutub maja fassaadi väljanägemine, on nõutud mingi projekti tegemine? See läheks ehk kallimaks kui katuse katmine, pealegi pole betoontrepi lammutamine kerge. Mida soovitate teie?
Tänades.

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Igasugune hoone konstruktsioonide muutmine nõuab ehitusprojekti ning kooskõlastusi kohalikust omavalitsusest ning teistelt organisatsioonidelt (päästeamet jms). Kõigepealt mõelge korralikult läbi kasutamata osa edasine funktsioon - milleks neid ruume kasutate. Alles seejärel saab otsustada, kas tasub lammutada ja uus ehitada või võib jääda ka sellisena nagu hooneosa hetkel on.
parimate soovidega,
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kuidas soojustada betoonpõrandat, kui madal lagi ei anna võimalust väga kõrgele põrandat tõsta?21.01.2015

Meil on "narva plokist" ujuvpõrandaga karjaköök. Tahame seda soojaks teha ja elamuna kasutusse võtta. Põrandad on betoonist ja kallakutega. Hoone on ise madala laega 2.20. Kõige keerulisem on põranda soojustamine. Kui põrandat tõsta, siis jääb ruum väga madalaks. Katust ei taha ka täielikult maha võtta ja hakata seinu kõrgemaks laduma. Betoonpõrand on paks ja betooni all on liiva kruusa killustiku segu. Ise oleme mõelnud panna laagid ja laakide vahele villa ja villa peale puitpõranda. Kas selline lahendus midagi annab või on täitsa mõttetu. Isegi selline lahendus teeb ruumi 10-12cm madalamaks. Kuidas saaks lage tõsta nii, et katust ei peaks täielikult lammutama. Väljast mõtlesime soojustada seinad ja vundamendi 10 penoga. Meil ei ole kavas temast suurejoonelist hoonet teha. Võib juhtuda, et tulevikus aegajalt ei ela seal kedagi. Vesi ja kanalisatsioon tuleb ikka.
Ette tänades.

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Hoone või hooneosa kasutusotstarbe muutmine vajab ehitusprojekti. Ainult soojustades ei saa abiruumist eluruumi. Soovitan pöörduda projekteerijate poole.
 

Küsimus: Millega soojustada korrusmaja keldri lage?13.01.2015

Tere!
Meil on soojustatud (seinad, pööning) 5-korruseline 45 korteriga tellismaja, mis on väljast krohvitud. Kuidas soojustada keldri lage, et kasu asemel kahju ei tekitaks? Kas selleks on vaja ehitusprojekti?
Eesmärk on, et 1. korrusel oleks soojemad põrandad ja väiksem küttekulu ning et keldris oleks jahedam ja kartulid ei läheks nii ruttu kasvama.

Ette tänades

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Lahendus sõltub suuresti keldri ja esimese korruse vahelae konstruktsioonist. Kui on betoonist vahelagi, siis sobib soojustamiseks vahtpolüstereen (EPS), kui on puidust vahelagi, siis pigem mineraalvill+tuuletõke. Kindlasti vajalik soojustada keldri poolt. Projekti sellele tegevusele tavaliselt ei tehta ning kahju sellest tegevusest ei teki.
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kas võib tekitada probleeme, et ei õnnestu vundamenti soojustada külmumispiirini?08.01.2015

Tere,
plaanin soojustada vundamendi (sokli). http://www.vastused.ee/loe/ehitus/hoonete-restaureerimine-renoveerimine/11005/kas-maja-sokli-vundamendi.html.

1) Kas kihid on siis sokli/vundamendi sirgeks valamine-krohvimine; seejärel hüdroisolatsiooni mastiks; sinna peale XPS näiteks liimiga/tüüblidega; sinna peale sokliplaat.

2) Olen lugenud, et sellise maja vundamenti ei maksa üldse soojustada, kuna kasutegur väike ja võib rikkuda maja sisekliimat?

3) Lisaks, kas hüdroisolatsioon tuleb paigaldada ka maapealsele osale?

4) Kas see võib tekitada probleeme, et ei õnnestu soojustada külmumispiirini? Kuskilt lugesin, et siis ei tohi paigaldada miskit mummulist sokli hüdroisolatsiooni.

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Vundamendi soojustamise vajalikkus sõltub esmajärjekorras keldri olemasolust ja esimese korruse põrandatasapinnast ning konstruktsioonist. Kui on keldriga hoone, siis on soojustus väga positiivne ning kui on keldrita ja välisõhuga tuulutatav põrand, siis soojustamine on mõttetu ning vahel ka negatiivne (kui tuulutusavad suletakse).
Hüdroisolatsioon tuleks paigaldada ka maapealsele osale, sest talvel lume sulamisega ning muul ajal sademevee pritsmetega märgub sein ka maapinnast kõrgemal.
Soojustus tuleb paigaldada allapoole külmumispiiri, sest muidu tekivad külmadeformatsioonid, mis rikuvad ka soojustuse ja hüdroisolatsiooni.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kuidas ennast kindlustada mittekandva seina lammutamise tagajärjel võimaliku tekkiva mõra kahju eest?03.12.2014

Tere,
Kui lammutada korteris mittekandev sein (kinnitus olemas linnavalitsuselt ja korteriühistu polnud ka selle vastu) ja tekib ikka ülemisele naabritele oletavalt selle põhjusega pragu kunagi hiljem. Kes peaks tasuma kulud, kuigi tegemist mittekandva seinaga ja ehituslikult võib selle lammutada? Kuidas üldse teha põhjus kindlaks, kuna maja ikka "liigub" kui keegi remondib, tegemist 1970 ehitatud majaga. LV arvas, et NSV ehituskvaliteet on süüdi.

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Vanemates hoonetes on tihti mittekandvad seinad muutunud deformatsioonide tulemusena osaliselt kandvateks seinteks st. seintele kantakse osaliselt vahelae koormus. Kahjustuste osas on võimalik teha ekspertiis. Kulude kandmise osas soovitusi anda ei oska.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kas kivimaja seina tohib siis seest soojustada või mitte?02.12.2014

Tegemist 1973a ehitatud kivimajaga. Vaja on soojustada. Ümberringi väidetakse, et seest peab soojustama. Ise uurisin foorumites ja seal on, et lausa ei tohi. Järgmine aasta soojustame väljast nagunii. Mis siis õige on?
Ma ei tea, kuidas neid kive nimetatakse, aga tavaline punane tellis see pole. Pigem nagu narva plokk vms. Sees on krohv ja siis oli tapeet peal.

Mida teha?

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Kui võrrelda erinevate soojustuslahenduste temperatuuri ja niiskuse graafikuid seina lõikes siis on väljastpoolt soojustamine on oluliselt parem lahendus kui seestpoolt.
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kas 2-korruselise kivimaja vundamendi õhutusaugud võivad/peavad talvel olema kinni?01.12.2014

Tere
Elan kivimajas, kus on 2 korrust. Vundamendis on õhutusaugud. Esimese korruse naaber topib talve saabudes õhutusaugud kinni, mistõttu on meil teise korruse aknad higised. Küsimus, kas need õhutusaugud peavad talvel olema kinni või on õige, et esimese korruse naaber need kinni topib, kuna temal on põrand külm? Tänan vastuse eest!

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
esimese korruse põrandaaluse tuulutusavade avatus mõjub teise korruse õhu suhtelisele niiskusele minimaalselt. Akendel kondenseerunud vesi viitab kas akende suurele soojajuhtivusele või siis ruumide kõrgele õhuniiskusele.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
 

Küsimus: Mis toimub seina sees, kui tuhaplokist maja on soojustatud seest poolt villaga?19.11.2014

Kolmekorruseline tuhaplokist eramaja, mida finantsvahendite puuduse tõttu väljast korraga ja tervikuna soojustada ei jõua. Elatav on ainult esimene korrus. Kui suur "karuteene" on tehtud, kui on ehitatud nö ruumi kaupa soojustades seest poolt klaasvillaga ning viimistlusena kipsplaat ja tapeet. Väljast poolt ei ole tuhaplokil midagi peale pandud. Kas foorumites kirjeldatud kastepunkt on tuhaploki ja villa vahel. Mis seal vahel toimub ja kas seda olukorda on kuidagi võimalik kontrollida?
Kui järgnevalt ehitada vannituba sama moodi, et seest poolt vill, kips ja plaaditud sein. Kas hüdrotõke päästab olukorra või siiski hakkab sein seest poolt mädanema vms?

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Tuhaplokk ei "mädane", kuid niiskuse kumuleerumisel tuhaplokis suureneb tema soojajuhtivus ja seega on kastepunkt ühel hetkel teil kipsplaadi taha jõudnud. Ning seal hakkavad kiiresti tekkima hallitusseente kolooniad.
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kas pliidiküttega kööki võib kasutada LVT põrandaplaate?17.10.2014

Tere!
Kas pliidiküttega kööki võib kasutada LVT põrandaplaate? Milline on LVT põrandakatte tulekindlus?
Ette tänades

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
kahjuks selles valdkonnas teadmised puuduvad, palun pöörduge nimetatud plaatide tootjate/müüjate poole.
Vabandan.
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kuidas soojustada toa põrandat, kui seal all on nõukaaegne betoonpõrand?16.10.2014

Tere,
Majas vajab ühe toa põrand soojustust. Praegune põrandalõige: põrandalaud, 10cm pruss, seal vahel nõukaaegne klaasvatt, selle all 3 kihti tõrvapappi ning seal all betoon, mis on valatud umbes 30cm liivakihi peale. Maja on puitsõrestikust. Sooviks saada põranda soojemaks. Kõige õigem oleks 10 cm epsi panna sinna peale ja valada 6-10 cm betooni peale ning sinna siis puitpõrand.

Aga kahjuks ei ole võimalik põrandapinda nii palju tõsta. Idee oleks teha nn ventileeritav põrand kuni betoonini puhtaks, sinna peale soklikate (see mummuline), mummudega betooni poole. Seinte juures teha ülessepöörded, sinna peale laotada eps ja kõige peale nn ujuv põrand. Põranda alune tuulutus tuleks siis otse tuppa. Kas selline lahendus toimiks.

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Sarnast olukorda on meil korduvalt esinenud ja teie poolt pakutud lahendust on ka arutatud ja sarnaselt lahendatud põrandaid analüüsitud, kuid tulemused pole eriti positiivsed. Põhjuseks on see, et põrandapinna tõustes jääb seina alumine palk betoonpinnast allapoole ning selle keskkonnatingimused muutuvad oluliselt (puit hakkab seal reeglina intensiivselt lagunema).
Soovitan siiski nõukogudeaegne betoonikiht välja lõhkuda, teisaldada osaliselt liivakihti ning siis paigaldada soojustus ning valada uus plaat. Kindlasti peaks plaadi ja vundamendi vahel olema ka soojustusriba vältimaks külmasilla teket.

Betoonplaadi peale paigaldage topeltlaagid (omavahel risti), et tagada tuuldumine mõlemas suunas. Laakidele laudis. Laudise ja seina ühenduskohti ärge tihendage, pigem jätke sinna praod ca 5-8 mm, mille võib katta põrandaliistuga. Sellise lahendusega saate sooja siseõhuga tuulduva puitpõranda.

Parimate soovidega,
Kalle Pilt