Hoonete restaureerimine-renoveerimine

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kortermaja keldri ja 1. korruse vahelae talade vahetamiseks on projekti vaja või võin ise ära vahetada?24.04.2015

Tere,
Kahekorruselise kortermaja keldri ja 1. korruse vahelae talad on mädanenud. Kas talade vahetamiseks on vajalik projekt? Kas tohin ise talad ära vahetada?

Aitäh

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Kui vahetate hoone kandekonstruktsioone (põrandatalad) siis on tegemist rekonstrueerimisega. Ehitusseaduse järgi: Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine.
Rekonstrueerimine aga nõuab ehitusprojekti. Kuid omavalitsused tõlgendavad seda punkti erinevalt ning kõige õigem oleks konsulteerida kohaliku omavalitsuse ehitusnõunikuga või ehituse eest vastutava isikuga.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kuidas viimistleda 50 aastat vana seest puitlaudisega maja seinu?16.04.2015

Kuidas viimistleda 50 aastat vana seest puitlaudisega maja seinu? Kas paigaldada plaadid, tapeedid, seinapaneelid. Milline peaks olema alus millele kinnitada kas tapeet või seinapaneelid?

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Palun täpsustada: Milline on seinte konstruktsioon? Mis on hoone kasutusotstarve? Kas tegemist on sisseviimistlusega? Milline on ruumide kasutusotstarve?
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kas vana põranda talade all olev fibokruusa taoline materjal võib sinna jääda, või peaks ära vedama?10.04.2015

Tere.
On plaanis põrandat soojustada ja kui põrandat lahti hakkasin võtma, tuli sealt alt välja vana fibokruusa taoline materjal talade all (~20 cm) ja vahel. Küsimus, kui hea või halb selline täitematerjal on? Et normaalselt tuulutatud põrandat saada, peaks kogu selle sisu ära vedama ja liiva või kergkruusaga täitma? Talade alla jääks tuulutusvahe. Kas tuulutus hakkab normaalselt toimima kui tuulutusavad on vundamendi väliskülgedel ja vundament on valatud tubade kaupa. Maja ühest küljest teise läbivat tuulutust ei ole.
Täpsema ülevaate saamiseks tegin mõned pildid lahti võetud põrandast. https://onedrive.live.com/redir?resid=A9100440BE832873!99541&authkey=!AGeD5spsHS_X3ag&ithint=folder%2cJPG
Teie teisi vastuseid lugedes soovitate kasutada põranda soojustuseks kivivilla. Kas võiks kasutada ka näiteks EPS soojustusplaate villa asemel? Plaadi ääred tihendada montaaživahuga.

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Fotode põhjal on kasutatud vanades põrandates šlakki (metallisulatuses vedelmetalli pinnale tekkiv kergsulav mineraalse sulami kiht), mida teatud ajaperioodil kasutati ka soojustus ja tulekaitse materjalina. seenkahjustuste seisukohalt pole šlaki jätmine põrandakonstruktsioonidesse ohtlik, kuid selle materjali soojajuhtivus on oluliselt suurem tänapäevastest soojustusmaterjalidest.
Vahtpolüsterooli (EPS) soovitan kasutada ainult betoonpõrandate soojustamiseks. Puitpõrandate soojustamiseks on kivi-ja klaasvill oluliselt paremad (nende kasutamise puhul on puitpõranda kasutusiga oluliselt pikem)
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kui tihedalt tuleb palkmaja vundamendile teha tuulutusavasid?01.04.2015

Tere. Sooviksin teada saada, kui tihedalt tuleb teha tuulutusavad vundamenti kui tuulutatava põranda alla jääb 100-150 mm? Tegemist vana palkmajaga millel tuulutusavad puuduvad. Ühe kolmandiku maja alla jääb ka kelder, mille kohal jääb põrandaalune tuulutusvahe 50-100 mm.

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Üldine reegel on tuulutusavad (läbimõõt mitte vähem kui 100 mm) teha iga 2 m tagant, kuid kui on vahevundamente ja/või muid õhu liikumist takistavaid tegureid, siis tuleb tuulutusavad teha nendest lähtuvalt.
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kas palkmaja maakivist vundamenti on mõtet soojustada ja kas sellel võib olla ka negatiivseid mõjusid?12.02.2015

Tere.
Majal on maakivist vundament, ca 50 cm sellest maa all ja ca. 50 cm maa peal. Tegemist palkmajaga. Kas seda oleks mõistlik soojustada või mitte? Kas see annaks mingit positiivset efekti? Kas võib olla ka negatiivseid mõjusid?
Parimat

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Soojustamine sõltub sellest, millised on esimese korruse põrandad. Kui on välisõhuga tuulduvad puitpõrandad, siis annab soojustamine vähe kasu. Kui on betoonpõrandad või pinnasel põrandad, siis võib soojustada.
Soojustuse enda saab paigaldada ainult vundamendi maapealsele osale ja 50 pinnasesse,kuna see on ülevalpool külmumispiiri, siis soovitan 50 cm sügavusel pinnases paigaldada veel 1 m horisontaalset soojustust, et külm ei pääseks vundamendialuse pinnaseni.
Kalle Pilt
 

Küsimus: Millest rajada madala pööningu käigutee, et see oma soojustus omadusi ei kaotaks?09.02.2015

Tere! Pööning plaanis soojustada tselluvillaga. Kas käigutee võiks rajada mingisugusest plaat- või rullvillast nii, et see väga palju oma soojustus omadusi ei kaotaks selle peal korra aastas umbes roomates? Pööning väga madal sellepärast ei tahaks laudadest käiguteed teha.

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tselluvilla peale käigutee rajades, mis toetub villale, mitte laagidele. surute te tahtmatult villa kokku ning selle soojajuhtivus koos sellega suureneb. Ei soovita.
 

Küsimus: Kas külma pööningu soojustamisel vana saepuru peale tselluvilla lisamine on mõistlik lahendus?09.02.2015

Tere! Kas külma pööningu soojustamisel vana saepuru peale tselluvilla lisamine on mõistlik lahendus? Eeldusel, et pööningul tuulutus tuulekastidest ja tuulesuunajad paigaldatud (40 aastat vana kivimaja)?
Kas uut korstnapitsi võiks laduda märtsikuus, kui väljas plusskraadid? Kas peale korstnapitsi ladumist võib kohe uuesti kütma hakata?

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere, Tselluvillaga täiendav soojustamine, kui all on saepuru, on lubatav. Korstnapitsi ei soovita enne laduma hakata, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +10 kraadi. Kütmisega kaasnev kiire kuivamine ei ole vuukidele hea.
 

Küsimus: Kas keldri lae penoga katmine aitaks korteri külma põranda vastu?09.02.2015

Tere!
Hoone lühikirjeldus: ehitusaasta 1961, madalvundament, vahelaed monteeritav raudbetoon.
Tegemist on 32 korteriga, 4-kordse elumajaga. Fassaaditööd tehtud ning soojustatud. Maja asub mere vahetus läheduses ning esikülg avatud meretuultele. Korter on merepoolne ning nurgapealne. Trepikojast maja otsaseina poole jääva korterite all olevas keldripooles keldriboksid puuduvad (minu ja naabri korteri alune). Antud keldripool on kinni ehitatud, ligipääsuks jäetud kitsas avaus. Keldribokside asemel on kõrge muldkeha. Muldkeha ja lae vahe ~1.2m
Probleemist.
Korteris sai ostujärgselt aastaid tagasi tehtud kap.remont - tehtud mustaks karbiks ja ehitatud kõik uuesti. Põranda välja viskamisel selgus, et köögipõranda all oli märgata näriliste tegutsemise jälgi, samuti oli püstakute juures augud otse keldrisse ning betoonpõranda paksus kohati peaaegu olematu. Uue põranda tegemisel sai põranda õhukesed kohad tugevdatud ning tänu tehtud mõtlematu otsus - kasutada laagide vahel kergkruusa (vältimaks närilistel käikude tegemise võimalust).
Seoses sellega on nüüd aga hoopis tõsisem probleem - põrandad on väga külmad ning talvine korteri sisetemperatuur ei kannata kriitikat.
Mis oleks antud juhul kõige parem lahendus? Ühe alternatiivina näen penoplastiga keldri lae katmist, kuid ei ole kindel, kas see on kõige õigem ning piisavam lahendus. Ning kas ainult ühe korteri alt soojustamine on lahendus (nagu eelpool mainitud, on samasugune muldkeha ka otsmise naaberkorteri all)?
Variant oleks ka korteris võtta olemasolev põrand üles ning vahetada kergkruus välja. Samuti oleks mõte vahetada välja laminaatparkett laudparketi vastu, kuid siis tuleks juba laagid ümber teha (uksepakud asuvad üsna madalal). Kuid selge on see, et midagi tuleb kiiremas korras (ning õigesti) ära teha, sest külmetushaigused on juba traditsiooniks saamas ning lemmikloomal liigestega probleemid külmal põrandal magamisest.

Tänud ette vastuse eest!

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
keldri poolt soojustamisel jäävad põrandaääred külmaks, kuid keskosa temperatuur tõuseb. Võite seda varianti proovida.Kui aga see ei aita, siis saate põrandad avada, soojustada ja taastada. Puit on soojajuhtivuselt parem materjal kui laminaatparkett (puidu erisoojajuhtivus on väiksem).
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kas korteri renoveerimisel võib toa tuulutusavad kinni ehitada või rikub see sisekliima?30.01.2015

Tere!
Soov on renoveerida paneelmaja (1970) korter. Küsimus, tubade siseseintel on üleval lae ääres nn tuulutusavad? Tohib neid sulgeda naabrite juurest tuleva müra vähendamiseks? Samas majas olevas renoveeritavas korteris on nii tehtud, või ajab see sisekliima hiljem sassi. Kui tohib, siis millega on soovituslik seda teha?

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Igasugune ventilatsiooni muutus tuleb läbi mõelda terviklahendusena (kogu korter või isegi kogu hoone). Sellel põhjusel ei oska ma teie küsimusele vastata.
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kas eesti tingimustes on mõistlik ehitada puuriitseina ja mätaskatusega saun?30.01.2015

Tere!
Küsimuse sõlmpunktid on - saun, puuriithoone, mätaskatus. Plaanis on ehitada puuriitseinte ja mätaskatusega saun. Kas need sobivad omavahel kokku ja kas eesti tingimustes on see variant üldse mõistlik?
Lugupidamisega

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Loomulikult sobivad need materjalid kokku, kuid oluline on teha inseneriarvutused (tugevusarvutused) kogu hoonele, sest mätaskatuse koormus on suur.
Kalle Pilt