Hoonete restaureerimine-renoveerimine
Küsimus: Mis terasuurusega kergkruusa tuulduva põranda all kasutada?18.09.2015
Tere,
Kas alt tuulduva põranda all oleks mõistlik kasutada peenemat 2-4mm või jämedamat 10-20mm kergkruusa? Kihi paksus oleks 20cm ja muret teeb maa seest tulev niiskus.
Kas alt tuulduva põranda all oleks mõistlik kasutada peenemat 2-4mm või jämedamat 10-20mm kergkruusa? Kihi paksus oleks 20cm ja muret teeb maa seest tulev niiskus.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Parem oleks üldse kasutada jämedat liiva, kuid kui kasutate kergkruusa, siis fraktsiooni 2-4 mm.
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas vähendada põranda alust niiskust, milline oleks normaalne põrandaaluse niiskuse protsent?14.09.2015
Tere,
Sai ehitatud väike maja alt tuulduva põrandaga. Kuna põrandaalune pinnas on liivasavine, teeb muret maa seest tulev kapillaarne niiskus. On olemas tuulutusavad ja katusel ventilaator, mis tõmbab õhku põranda alt. Kuid ikkagi on niiskus 75-85%, kuigi õues samal ajal 50-65%. Kas saaksin niiskuse probleemi lahendatud, kui panen olemasolevale pinnasele 15-20cm kergkruusa? Hetkel on põranda ja maapinna vaheline ruum 50cm.
Sai ehitatud väike maja alt tuulduva põrandaga. Kuna põrandaalune pinnas on liivasavine, teeb muret maa seest tulev kapillaarne niiskus. On olemas tuulutusavad ja katusel ventilaator, mis tõmbab õhku põranda alt. Kuid ikkagi on niiskus 75-85%, kuigi õues samal ajal 50-65%. Kas saaksin niiskuse probleemi lahendatud, kui panen olemasolevale pinnasele 15-20cm kergkruusa? Hetkel on põranda ja maapinna vaheline ruum 50cm.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Parimaks lahenduseks on jäme liiva (peensusmoodul 2,5-3,0) paigaldamine pinnasele. Liivakihi paksus 300 mm. Katsete tulemused näitavad, et õhu suhteline niiskus langeb teil umbes kuuga 60-65% peale.
Ka kergkruusa võib kasutada, kuid mitte jämedamat kui 4 mm, kuid põrandaalusel pinnal on liiv parem, sest liivakiht kannatab kevadisi kõrgeid pinnavee tasemeid paremini kui kergkruus.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas mõjub poolikule fibo majale ületalve seismine?13.09.2015
Tere. Maja vundament on valmis (täiskeldriga, fibo plokkidest, lagi monoliitbetoonist). Kas on mõtet alustada sügisel müüri- ja katusetöödega? Ehituse tähtaeg oleks ca 2 kuud ehk novembri algus. Kuidas mõjub poolikule fibo majale ületalve seismine? Kas oleks mõistlik novembri algul aknad ette panna või jätta maja tuulduma? Tänan vastamast!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
FIBO plokk on väga poorne materjal ning imab vett palju. Talvel märgudes ja külmudes võivad plokid oluliselt kahjustuda. Kui saate aga katuse peale, siis pole oht nii suur. Aknaid ei soovita ette panna, kuid avad tuleks siiski sulgeda.
Kalle Pilt
Küsimus: Kas paneelmajas on hea mõte teha ujuv põrand: liivapadi, eps100, puitkiudplaat? 09.09.2015
Tere,
Kas paneelmajas on hea mõte teha põrand liivapadi, eps100, puitkiudplaat, ehk siis ujuva põrandana? Sai vana põrand täielikult eemaldatud, kuna oli kunagi uputatud. Nüüd aga probleem, et kuna paneelid on väga ebatasased, siis laakide loodimine pea võimatu. Isetasanduv segu on jällegi liiga kallis. Korter ise teisel korrusel. Endale tundub selline lahend parim, kuna see peaks ka heli summutama. Või on ehk veel mõni lihtsam lahendus?
Lugupidamisega
Kas paneelmajas on hea mõte teha põrand liivapadi, eps100, puitkiudplaat, ehk siis ujuva põrandana? Sai vana põrand täielikult eemaldatud, kuna oli kunagi uputatud. Nüüd aga probleem, et kuna paneelid on väga ebatasased, siis laakide loodimine pea võimatu. Isetasanduv segu on jällegi liiga kallis. Korter ise teisel korrusel. Endale tundub selline lahend parim, kuna see peaks ka heli summutama. Või on ehk veel mõni lihtsam lahendus?
Lugupidamisega
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Loomulikult võite sellise konstruktsiooni ehitada. Soovitan enne otsustamist põranda kõrgused läbi arvutada, et ruum proportsioonist välja ei läheks ja nõutud kõrgus põrandapinnast laeni oleks tagatud.
Kalle Pilt
Küsimus: Millega soojustada puidust peatala otsa, mis on läbi penoga soojustatud fibo seinast?03.09.2015
Tere.
Tegemist on hoonega, mille palkseinad on asendatud Fiboga. Plaan on hoone soojustada penoga, aga küsimus on millega soojustada kandvat puidust peatala otsa mis on läbi fibo seinast, ilmselt peno pole sinna hea mõte, see peaks ju hingama? Lihtne oleks panna soojustus mõnest villast, või mis see olema peaks, et ka närilised sinna pesa ei hakkaks tegema? Vanad seinapalgid olid hiirtepesi täis.
Tegemist on hoonega, mille palkseinad on asendatud Fiboga. Plaan on hoone soojustada penoga, aga küsimus on millega soojustada kandvat puidust peatala otsa mis on läbi fibo seinast, ilmselt peno pole sinna hea mõte, see peaks ju hingama? Lihtne oleks panna soojustus mõnest villast, või mis see olema peaks, et ka närilised sinna pesa ei hakkaks tegema? Vanad seinapalgid olid hiirtepesi täis.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kui nimetatud peatala otsal on külgedel ja üleval õhuvahe FIBO plokiga (soovitatav 10 mm), siis võib soojustada ka otsa piirkonna vahtplüsterooliga (peno).
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas peno talade vahele ei ole siis tõesti hea lahendus põranda soojustamiseks, see annaks ju ka tuulekindluse?02.09.2015
Tere. Renoveerime väga vana maja ja sai üles võetud kõik põrandad, mis olid omal ajal tehtud väga detailselt. Nimelt tala kividel, millel must laud ja selle peale risti uuesti talad millede vahe oli savi täis tassitud ja alles siis tuli põrandalaud. Eemaldasime kõik vana ja koorisime mullakihi õhemaks. Plaanime plokkidele nüüd uued talad panna ja sinna peale must laud millele hiljem kas põrandalaud või muu materjal. Kuidas aga antud põrand soojustada? Olen kuulnud, et penot talade vahele ei soovitata panna ja tuleks vill panna. Penoga oleks lihtsam, kuna see on tihe ja ei lase ka tuult läbi. Ei teagi kuidas oleks õigem.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Peno ehk vahtpolüsterooliga puitpõrandate soojustamine on tõesti ebasoovitatav, sest selle materjali veeauru läbilaskvus on väike ning seetõttu esineb niiskuse kondenseerumist materjali pinnale. Niiskus koos puitmaterjaliga on sobivaks keskkonnaks puitu lagundavate seente arenguks.
Tuuletõkkeks soovitame kasutada VKL tuuletõkkeplaati, mis paigaldatakse põranda alaossa kas laagide alla või vahele. Selle peale tuleb mineraalvill (laagide vahele) ja siis laudis. Tuuletõkkeplaati soovitame toestada altpoolt hõreda laudisega (sammuga 100-200 mm).
Kindlasti on vajalik tagada õhu liikumine põrandaaluses. Selleks peaks vundamendis olema tuulutusavad mõlemas hoone küljes. Tuulutusavade läbimõõt võiks olla suurem kui 100 mm.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Millega parandada 100 aastat vana maja korstent, kas vana lubimördiga oleks see mõtekas?02.09.2015
Tere,
Palun nõu. Maja on umbes 100 aastat vana. On olemas vana lubimört. Kas seda kasutada ja kui, siis kas segada juurde liiva ja tsementi? Mis vahekorras segu teha? Kui kaua segu peaks seisma enne kasutama hakkamist?
Või soovitate korstna parandamiseks midagi muud? Korsten on kahe lõõriga ja kuna köetakse ainult üht lõõri, siis teine korstna külg laguneb.
Tänan
Palun nõu. Maja on umbes 100 aastat vana. On olemas vana lubimört. Kas seda kasutada ja kui, siis kas segada juurde liiva ja tsementi? Mis vahekorras segu teha? Kui kaua segu peaks seisma enne kasutama hakkamist?
Või soovitate korstna parandamiseks midagi muud? Korsten on kahe lõõriga ja kuna köetakse ainult üht lõõri, siis teine korstna külg laguneb.
Tänan
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Selles küsimuses on minust paremate teadmistega Safrani spetsialistid. http://www.safran.ee/ Loodan, et saate neilt abi.
Kalle Pilt
Küsimus: Millega soojustada ja kas on vaja aurutõket soojustuse ja viimistlusmaterjali vahele, kui ehitada palkmaja katusealust?27.08.2015
Tere
Millega soojustada ja kas on vaja aurutõket soojustuse ja viimistlusmaterjali vahele, kui ehitada palkmaja katusealust? Katuseks on sindel ja tuuletõke on sarikate vahele paigaldatud. Sooviksin vältida seente teket. Kas OSB3 sobiks seinakatteks, mille peale panna tapeet või seineks?
Millega soojustada ja kas on vaja aurutõket soojustuse ja viimistlusmaterjali vahele, kui ehitada palkmaja katusealust? Katuseks on sindel ja tuuletõke on sarikate vahele paigaldatud. Sooviksin vältida seente teket. Kas OSB3 sobiks seinakatteks, mille peale panna tapeet või seineks?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kui ehitate välja ärklikorrust (katusealust) ning soojustate sindelkatuse alust, siis on kõige olulisem tuulutusvahe sindli ja tuuletõkkeplaadi vahel. Jälgida tuleb ka seda, et õhk õhuvahesse altpoolt juurde pääseks ning ülevalt välja saaks. Teiseks peab soojustus olema piisav vältimaks kastepunkti teket konstruktsioonis (sõltuvalt soojustusmaterjalist 200-300 mm). Aurutõke siseküljel enne soojustust on soovitatav ning OSB plaadi osas vastuväiteid pole.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas on võimalik ventileerida keldrit ja tuba ühe ja sama ventilatsioonitoruga sama vundamendi ventilatsiooniava kaudu?24.08.2015
Tere.
Olemas on vundamendis ventilatsiooniava, mis praegu ventileerib toa alust põrandat. Kui paigaldada keldri ventilatsiooni toru ja juhtida selle toa põranda alt läbi. Siis kas on võimalik keldrit ja tuba ventileerida sama toruga, nt. tehes torusse ava (kui suur peaks ava olema, et tekiks tõmme) või peaks toru hargnema kaheks vundamendi avast sisse tulles (kui pikk peaks siis olema see toru, mis ventileerib tuba).
Või on vaja keldrile ja toale kahte erinevat vent.ava vundamendis? Küsimus tuleb sellest, et maakivi vundamenti on raske teha vent.ava.
Tänan
Olemas on vundamendis ventilatsiooniava, mis praegu ventileerib toa alust põrandat. Kui paigaldada keldri ventilatsiooni toru ja juhtida selle toa põranda alt läbi. Siis kas on võimalik keldrit ja tuba ventileerida sama toruga, nt. tehes torusse ava (kui suur peaks ava olema, et tekiks tõmme) või peaks toru hargnema kaheks vundamendi avast sisse tulles (kui pikk peaks siis olema see toru, mis ventileerib tuba).
Või on vaja keldrile ja toale kahte erinevat vent.ava vundamendis? Küsimus tuleb sellest, et maakivi vundamenti on raske teha vent.ava.
Tänan
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kuna keldris ja põrandaaluses on erinevad rõhud (nii õhu- kui veeauru osarõhud), siis ei pruugi selline ventilatsioon tööle hakata. Soovitame ikka eraldi toru. Kui põrandaalune on keldrist oluliselt kuivem ning hästi tuulduv, siis võib keldri õhu lihtsalt juhtida põranda alla.
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas ehitada laudpõrandat, kui soov soojustada EPS plaadiga?21.08.2015
Tere. Plaan on ehitada elamiseks vana laotud maakivist vundamendiga asundustalu laudaosa eluruumideks. Esmalt oli mõte valada betoonpõrand ja sai ka ostetud ka 100mm põranda ESP plaadid. Nüüd aga otsustasime laudpõranda kasuks. Ruum on seest kuni vesiliivani tühjaks tassitud ja olekski vaja nõu, kuidas edasi minna, arvestades, et soojustada tuleb EPS plaatidega, kuna sai need juba ostetud. Vundamendis tuulutusavad puuduvad, vundamendi sügavus on 60cm alla maapinna ja sokli kõrgus 30cm.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Maakividest massiivse seina korral, kus tuulutusavad puuduvad, on väga raske teha välisõhuga tuulduvat puitpõrandat. Soovitan teha nn. siseõhuga tuulduva puitpõranda. Konstruktsioon alt üles alljärgnev: liivakiht min 150 mm, EPS 100 mm, betoon 80 mm (äärtesse 50 mm EPS vundamendi ja betooni vahele), laagid 50 mm + 50 mm (omavahel risti, et õhk liiguks mõlemat pidi samm 400 mm ning soojustust mitte vahele panna), laudis 28 või 32 mm (seina ja laudise vahele õhuvahe 10 mm, mis kaetakse põrandaliistuga). Sellise põranda korral hakkab siseõhk põrandaalust (betooni ja laua vahel) tuulutama.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt