Hoonete restaureerimine-renoveerimine
Küsimus: Kas võiksin soojustada tuhaplokist hoonet seest poolt?19.04.2016
Üldjuhul on levinud arusaam, et hooneid seestpoolt ei tohi soojustada. Eelkõige kivimaju (sh tuhaplokist maju). Kas ilma välisvoodri, soojustuseta ja viimistluseta tuhaplokist maja tohib seest poolt soojustada materjaliga SPU? http://www.spu.ee/
Tarnija väidab, et materjal on soojem kui vill või peno, samas nii aurutõkke kui ka tuuletõkke eest. Väidetavalt võib ka seest poolt soojustada, kuna ei lase mingit niiskust läbi, et kastepunkt saaks üldse tekkida või selle asukohta muuta. Pakutakse ka juba koos kipsplaadiga. Näidisvideo hallitusega kortermaja seinte seest poolt soojustamisest: https://www.youtube.com/watch?v=kITvundICW0
Kas võiksin sama materjaliga soojustada tuhaplokist hoonet seest poolt?
Tarnija väidab, et materjal on soojem kui vill või peno, samas nii aurutõkke kui ka tuuletõkke eest. Väidetavalt võib ka seest poolt soojustada, kuna ei lase mingit niiskust läbi, et kastepunkt saaks üldse tekkida või selle asukohta muuta. Pakutakse ka juba koos kipsplaadiga. Näidisvideo hallitusega kortermaja seinte seest poolt soojustamisest: https://www.youtube.com/watch?v=kITvundICW0
Kas võiksin sama materjaliga soojustada tuhaplokist hoonet seest poolt?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kahjuks ei oma nimetatud materjaliga kogemusi ega oska selle omaduste kohta arvamust avaldada.
Kalle Pilt
Küsimus: Mida arvate isotex plaadiga soojustamisest?29.03.2016
Tere. Reeglina seinu seespoolt ei soojustata, aga mida arvate isotex plaadiga soojustamisest? Kas kasutada liimi või paigaldada sõrestikule?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kahjuks ei oma nimetatud materjaliga piisavalt kogemusi ja pole teinud katseid, et midagi arvata.
Kalle Pilt
Küsimus: Kas palkmaja puitpõranda alla piisab soojustuseks 50mm eps ja 100 mm villa, ja kas mulla peale peab panema ka liiva?11.03.2016
Tere. Põrandal tala 200x200, talade vahelt muld ja savine pinnas ära võetud, kuiv pinnas, kõva pinnas või peab pinnasele liiva või midagi taolist veel peale panema? Vundamendis tuulutusava, kas peab tuulutuse jätma, et siis alla pinnasega vahe 5cm umbes, talade vahele kas 25mm või 50 mm eps 80 tihedusega ja 100 mm klaasvilla ja peale taladele laudpõrand, kas on soojustus piisav.
Vastuse eest ette tänades
Vastuse eest ette tänades
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Aluspinnale oleks hea paigaldada 150-200 mm liivakiht, et vältida vee kapillaartõusu.
Soojustuseks ei soovita puitpõrandatel kasutada EPS´i, selle asemel paigaldage tuuletõkkeplaat, millelel vähemalt 150 mm mineraalvilla.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas korrastada-taastada silikaatmaja vuugid, mis lasevad niikust läbi?09.03.2016
Tere,
Tegu on 1972. aastal ehitatud silikaattellistest eramuga, mille vuugid on vihmade ja tuule mõjul hakanud niiskust läbi laskma. Milline oleks võimalus vuugid korrastada-taastada, või peab terve maja krohvima?
Tegu on 1972. aastal ehitatud silikaattellistest eramuga, mille vuugid on vihmade ja tuule mõjul hakanud niiskust läbi laskma. Milline oleks võimalus vuugid korrastada-taastada, või peab terve maja krohvima?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kahjuks pole sellise probleemiga kokku puutunud. Soovitan konsulteerida silikaattelliste tarnijatega.
Kalle Pilt
Küsimus: Kas vana põranda taastamisel on parem kasutada peno või villa?02.03.2016
Kas on sobiv meetod põranda soojustamiseks/renoveerimiseks. Kuna osa põranda all asub kelder, siis plaanin võtta üles põranda kuni betoonini ja seejärel teha laagid, laagide vahele vill ja aurutõke. Hetkel on osa põrandat selliselt ja osa on plaaditud otse betoonile. Lisaks puiduga põrand on saanud vett. Ehitis on tehtud narva plokist. Kas peaks peale vana puiduosa eemaldamist last betoonil hingata pisut/kuivada. Peale OBS plaat ja siis vastav põranda kate. Kas on kasulik selliselt teha? Või saab äkki teha: peno, uus kiht betooni koos põrandaküttega ja selle peale uus põrand. Väga tõsta põrandat ei saa.
Ette tänades!
Ette tänades!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Betoonikihi kuivamine on kindlasti vajalik, sest pärast sulgemist kuivamisprotsess on aeglasem ja lisatud materjalid märguvad.
Soovitan soojustamiseks kasutada siseõhuga tuulduvat puitpõrandat ehk täpselt nagu te kirjutasite - vahtpolüsterool (peno) põrandale ja seinaäärtesse, sellele peale valada betoonikiht (vajadusel põrandaküttega) ning sinna peale topeltlaakidel (omavahel risti) puitpõrand, mida ei soojusta ning millel jätab äärtesse põrandaliistu alla praod (10-15 mm) õhu liikumiseks. Lisaküsimuste korral võite kirjutada info@kallapilt.ee.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas korraldada vana talumaja alumise palgi vahetust, kui majas elatakse sees?23.02.2016
Tere
Plaanis vanal talumajal vahetada alumisi palke ning parandada vundamenti. Maja pikkus ca 11 m ja laius ca 9,3 m. Kuna majas elatakse aastaringselt sees, siis tuleks jupphaaval seda teha. Kuidas on kõige mõistlikum hakata palki vahetama, üks sein korraga? Või poolitada ka seina. Kuidas siis maja tõsta, et palke asendada? Kas maja tõstmine mõjutab ka katust? Pole mõned sarikad just kõige paremas seisus vee lekke tõttu.
Plaanis vanal talumajal vahetada alumisi palke ning parandada vundamenti. Maja pikkus ca 11 m ja laius ca 9,3 m. Kuna majas elatakse aastaringselt sees, siis tuleks jupphaaval seda teha. Kuidas on kõige mõistlikum hakata palki vahetama, üks sein korraga? Või poolitada ka seina. Kuidas siis maja tõsta, et palke asendada? Kas maja tõstmine mõjutab ka katust? Pole mõned sarikad just kõige paremas seisus vee lekke tõttu.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Alumiste palkide vahetus on nii vastutusrikas tegevus, et siin soovitan kasutada spetsialistide abi. Oma kogemustest oskan väita, et väga sageli tuleb ka vundamendti renoveerida, tihti on akendealustes ka teine ja/või kolmas palk kahjustatud jne. Vaadake www.puidutööd.ee
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas palkmaja renoveerimisel peaks aknad väljapoole vooderduse karkassi sisse nihutama?16.02.2016
Tere
Tavaline ühepere elumaja. Välisseinad on praegu sellised seest välja: tapeedikihid, lainepapp, palk paksusega ca 150 mm, tõrvapapp, laudis ilma õhuvaheta. Akende alt palgiosa pehkinud.
Ise teeksin nii: asendaks kahjustunud palgi fibo plokiga. Väljast võtan vana laudise ja tõrvapapi maha, teen prussidest karkassi, täidan karkassi villaga, peale tuuletõkke plaat, siis distantsliist 25 mm ja uus laudis.
Plaanis on ka aknad vahetada.
1.Kumb variant on õigem, kas uued aknad panna täpselt vanade asemele või nihutada väljapoole prussidest karkassi vahele?
2.Kui paks peaks olema villa kiht?
Seest võtaks tapeedi ja lainepapi maha. Et saada sein loodi, teen puidust karkassi.
3.Kas sisemine karkass on õige täita villaga, kihi paksus tuleks 30-50 mm.
Siseviimistluseks tuleb HDM plaadid.
4.Kas aurutõkke paber on vajalik, kui jah, siis kuidas oleks õige paigaldada.
Kuna elame maakohas, on täitsa reaalne, et mõni hiireke ühel päeval aurupaberi auklikuks teeb.
Kuna mul endal ehitusalane haridus puudub, oleksid asjatundja soovitused teretulnud.
Tavaline ühepere elumaja. Välisseinad on praegu sellised seest välja: tapeedikihid, lainepapp, palk paksusega ca 150 mm, tõrvapapp, laudis ilma õhuvaheta. Akende alt palgiosa pehkinud.
Ise teeksin nii: asendaks kahjustunud palgi fibo plokiga. Väljast võtan vana laudise ja tõrvapapi maha, teen prussidest karkassi, täidan karkassi villaga, peale tuuletõkke plaat, siis distantsliist 25 mm ja uus laudis.
Plaanis on ka aknad vahetada.
1.Kumb variant on õigem, kas uued aknad panna täpselt vanade asemele või nihutada väljapoole prussidest karkassi vahele?
2.Kui paks peaks olema villa kiht?
Seest võtaks tapeedi ja lainepapi maha. Et saada sein loodi, teen puidust karkassi.
3.Kas sisemine karkass on õige täita villaga, kihi paksus tuleks 30-50 mm.
Siseviimistluseks tuleb HDM plaadid.
4.Kas aurutõkke paber on vajalik, kui jah, siis kuidas oleks õige paigaldada.
Kuna elame maakohas, on täitsa reaalne, et mõni hiireke ühel päeval aurupaberi auklikuks teeb.
Kuna mul endal ehitusalane haridus puudub, oleksid asjatundja soovitused teretulnud.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Olete ette võtnud põhjaliku hoone taastamise, väga tubli !
1. Aknad soovitan nihutada niipalju väljapoole, et tuuletõkke välimine äär jääks aknaraami välimise äärega kohakuti.
2. Kui enne villa paigaldamist korralikult varavahed (palgivahed) ja nurgatapid ära topite, siis on 50 mm villa + tuuletõke juba korralik soojalisa. Võite panna ka 100 mm, saate veelgi soojema hoone.
3. Sissepoole soojustust paigaldada ei soovita.
4. Aurutõkkepaber palkhoonetel pole vajalik. Kui, siis ehk ainult niisketesse ruumidesse (saun, vannituba jms).
Edu soovides,
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas soojustada sauna eesruumi betoonist põrandat, kas penoga saaks ujuvpõranda teha?09.02.2016
Sauna eesruumi põrand on betoonist. Ei tahaks seda välja lõhkuda ja põrand iseenesest tasane. Ruumi enda kõrgus ei ole just väga kõrge. Küsimus, kui tahaks seda põrandat veidigi soojustada, kas siis selline varinant oleks ok:
1. Panen betooni peale tõrvapapi niiskustõkkeks.
2. Tõrvapapi peale paneks lihtsalt laotult ilma vahuga fikseerimata peno(STYROFOAM) 50mm. Paksem tõstaks liigselt kõrgust.
3. Peno peale paneks Durelis plaadi.
4. Durelis plaadi peale puitparkett.
Tekiks niiöelda ujuv põrand.
Saun ise asub kõrvalmajas ja eks teda köetakse kord või kaks nädalas, ülejäänud aeg on siis jahe ruum.
1. Panen betooni peale tõrvapapi niiskustõkkeks.
2. Tõrvapapi peale paneks lihtsalt laotult ilma vahuga fikseerimata peno(STYROFOAM) 50mm. Paksem tõstaks liigselt kõrgust.
3. Peno peale paneks Durelis plaadi.
4. Durelis plaadi peale puitparkett.
Tekiks niiöelda ujuv põrand.
Saun ise asub kõrvalmajas ja eks teda köetakse kord või kaks nädalas, ülejäänud aeg on siis jahe ruum.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kõige õigem oleks betoonikiht lammutada, paigaldada liivakiht 200 mm, siis vahtpolüsterool 100-150 mm (25-50 mm vundamendi ja betoonikihi vahele vertikaalselt) ja valada uus betoonikiht 50-80 mm nin viimasele betoonikihile võib panna siseõhuga tuulduva puidupõhistest materjalidest põranda. Teie lahenduse puhul on keeruline Styrofoam soojustuse ja Durelis plaadi vaheline piirkond, kus on soodne pind seente arenguks. Arvestades, et on tegemist mitteregulaarselt köetava ruumiga, siis seda enam on oht biokahjustusteks. See, kas põrand on fikseeritud või "ujuv" kahjustuste juures rolli ei mängi.
Kui te siiski jääte oma mõtte juurde, siis soovitan Durelis põrandaplaadid paigaldada teisaldavatena, et saaksite iga paari aasta tagant kontrollida seal all arenevaid protsesse.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas teha kindlaks, kas palkmaja pööningule kannatab ehitada toad, ehk et kas seinad kannavad?28.01.2016
Tere!
Elan 1930. a. ehitatud vanas palkmajas, palgi ümber on pandud silikaat ja selle peal soojustusega laudvooderdis. Küsimus on, kuidas teha kindlaks, kas maja pööningule on võimalik ehitada kaks tuba või ei kanna vundament ja palkseinad seda ära?
Kust või kellelt saab tellida ehituskonstruktsioonide tugevuse hindamist?
Aitäh!
Elan 1930. a. ehitatud vanas palkmajas, palgi ümber on pandud silikaat ja selle peal soojustusega laudvooderdis. Küsimus on, kuidas teha kindlaks, kas maja pööningule on võimalik ehitada kaks tuba või ei kanna vundament ja palkseinad seda ära?
Kust või kellelt saab tellida ehituskonstruktsioonide tugevuse hindamist?
Aitäh!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Palkhooned on enamasti suure tugevusvaruga. Samas on iga hoone erinev, sest avade suurus ja paigutus on erinev. Selliseid uuringuid on võimalik tellida WoodNDT OÜ´st www.woodndt.eu , kes kontrollib seinte seisukorra ja teeb ka esmased tugevusarvutused.
Kalle Pilt
Küsimus: Kui jätan põrandalaudise äärtesse pilud, kas siis siseõhuga ventilatsioon hakkab toimima?28.01.2016
Tere
Esialgne plaan oli põrandaalune täita kuni laudiseni liivaga. Juhtusin lugema selles portaalis küsimusi ja Teie vastuseid põrandate kohta. Tänaseks on tehtud niipalju:
Vana põrand üles võetud, muld välja viidud. Soojustasin vundamendi ääred seest 150 mm epsiga ja valasin epsi ja maakividest vundamendi vahele ääred, et saada loodis pind, millele panna tala otsad.
Valasin piki suunas toa keskele vahevundamendi, et taladel oleks keskel toetuspind. Liiva on sisse toodud 20 cm paksune kiht.
Nüüd küsimus: Kui järgmisena panna liiva kihile 10 cm epsi ja talad risti tuba toetuma valatud äärtele, siis jääks tala ja epsi vahele 10 cm õhuvahe toa pikisuunas ja risti suunas 20 cm epsi ja laudise vahel. Kui jätan laudise äärtesse pilud 1cm, kas siis nii siseõhuga ventilatsioon toimima hakkab? Ehk siis, kas võin epsi peale 5cm betoonikihi valamata jätta, kui talad nagunii sellele ei toetuks? Lisaks on mul võimalik põrandaalused ühendada korstna ventilatsioonilõõriga, nagu keegi varemalt kirjutas.
Kas olen midagi valesti teinud?
Kuidas edasi minna?
Esialgne plaan oli põrandaalune täita kuni laudiseni liivaga. Juhtusin lugema selles portaalis küsimusi ja Teie vastuseid põrandate kohta. Tänaseks on tehtud niipalju:
Vana põrand üles võetud, muld välja viidud. Soojustasin vundamendi ääred seest 150 mm epsiga ja valasin epsi ja maakividest vundamendi vahele ääred, et saada loodis pind, millele panna tala otsad.
Valasin piki suunas toa keskele vahevundamendi, et taladel oleks keskel toetuspind. Liiva on sisse toodud 20 cm paksune kiht.
Nüüd küsimus: Kui järgmisena panna liiva kihile 10 cm epsi ja talad risti tuba toetuma valatud äärtele, siis jääks tala ja epsi vahele 10 cm õhuvahe toa pikisuunas ja risti suunas 20 cm epsi ja laudise vahel. Kui jätan laudise äärtesse pilud 1cm, kas siis nii siseõhuga ventilatsioon toimima hakkab? Ehk siis, kas võin epsi peale 5cm betoonikihi valamata jätta, kui talad nagunii sellele ei toetuks? Lisaks on mul võimalik põrandaalused ühendada korstna ventilatsioonilõõriga, nagu keegi varemalt kirjutas.
Kas olen midagi valesti teinud?
Kuidas edasi minna?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Põhimõtteliselt on teie lahendus siseõhuga tuulduva põranda jaoks korrektne, kuid on ainult üks probleemne koht. Nimelt vundamendi soojustamisel seestpoolt tekib vundamendi ja põrandatala otste piirkonnas külmasild, sest talavahesid ei saa soojustada - siseõhuga ventileerimine siis ei toimi. Kõige paremaks lahenduseks oleks ehk vundamendi peale panna ka koormustkandev soojustus ja talad toetada selle peale. Aga ega seal head lahendust polegi. Mis puudutab aga põrandaaluse ühendamine korstna ventilatsioonilõõriga, siis seda soovitan, tagab parema tuuldumise.
Kalle Pilt
www.kallepilt.ee