Küttesüsteemid
Küsimus: Mis põhjustel keskküttesüsteemi rõhk nii suurelt kõigub?17.02.2015
Tere!
Meil on 4-kordne nõukaaegne maja ühetoruküttesüsteemiga. Süsteem on kinnine. Projekti KÜ dokumentide hulgas ei ole. Sooja saame Tallinna Küttelt. Üks kuu tagasi avastasime küttetoru lekke ja remondiks tuli kogu süsteem tühjaks lasta. Toru vahetuse järel remondifirma täitis süsteemi uuesti ja palus mul kontrollimas käia, et rõhunäit oleks 3,5 peal. Vahemärkusena lisan, et avarii ajal käis meie majas ka teise firma spetsialist ja ütles, et 4-kordse maja rõhunäit võib ka 2,5 peal olla? Kas selle määrab ainult maja kõrgus?
Samaaegselt vahetati pööningul ära ka õhutusventiilid ja tehti mitu korda õhutust. Kontrolliti ka muid kohti süsteemis kuna ühe esimese korruse korteri radiaatorid kahes toas läksid külmaks. Pärast õhutust soojaks ja kahe päeva pärast jälle külmaks. Nii mitu korda.
Praegu on soojad, kuna remondimees keeras viimases hädas püstaku kraani veidi kinni.
Olengi soovituse kohaselt rõhunäitu kontrollimas käinud ja vahepeal tõesti seisab ta 3,5 peal, aga kord avastasin ta ka 4,0 pealt, aga ka 3,2 pealt.
Sooviks teada, kas selline kõikumine on seotud välistemperatuuriga või on veel midagi ja kas on põhjust muretsemiseks?
Tänan
Meil on 4-kordne nõukaaegne maja ühetoruküttesüsteemiga. Süsteem on kinnine. Projekti KÜ dokumentide hulgas ei ole. Sooja saame Tallinna Küttelt. Üks kuu tagasi avastasime küttetoru lekke ja remondiks tuli kogu süsteem tühjaks lasta. Toru vahetuse järel remondifirma täitis süsteemi uuesti ja palus mul kontrollimas käia, et rõhunäit oleks 3,5 peal. Vahemärkusena lisan, et avarii ajal käis meie majas ka teise firma spetsialist ja ütles, et 4-kordse maja rõhunäit võib ka 2,5 peal olla? Kas selle määrab ainult maja kõrgus?
Samaaegselt vahetati pööningul ära ka õhutusventiilid ja tehti mitu korda õhutust. Kontrolliti ka muid kohti süsteemis kuna ühe esimese korruse korteri radiaatorid kahes toas läksid külmaks. Pärast õhutust soojaks ja kahe päeva pärast jälle külmaks. Nii mitu korda.
Praegu on soojad, kuna remondimees keeras viimases hädas püstaku kraani veidi kinni.
Olengi soovituse kohaselt rõhunäitu kontrollimas käinud ja vahepeal tõesti seisab ta 3,5 peal, aga kord avastasin ta ka 4,0 pealt, aga ka 3,2 pealt.
Sooviks teada, kas selline kõikumine on seotud välistemperatuuriga või on veel midagi ja kas on põhjust muretsemiseks?
Tänan
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Üldjuhul peaks küttesüsteemi rõhk olema suurem kui tema kõrgusest tulenev veesammas. 4 korrust+kelder+pööning - ca 2 bari kõrgusest +1 lisaks s.o. 3...3,5 bari peaks õige olema. Mis rõhuga on kaitseklapp? Selle rakendumisrõhk määrab ülemise piiri. Küttesüsteemi rõhk võib kõikuda ikka. See sõltub süsteemi temperatuurist ja sellest, kui hästi paisupaak vee paisumist/kahanemist kompenseerida suudab.
Küsimus: Mis võib olla põhjus, et üks radiaatoritest teeb häirivat kohinat?12.02.2015
2-kordset eramaja kütab ja annab tarbevett Thermia maasoojuspump. Osaliselt põranda-, osaliselt (2. korrusel) radiaatorküte. Mure selles, et pumbast kaugeima Purmo radiaatori liin hakkab enne radiaatorit suvalisel ajal kohisema, või veesolina häält andma. Müra lõpeb, kui reguleerimissegistit (Danfoss) ühe astme võrra tagasi keerata. Õhutatud on ämbrite kaupa. Ühendustoru materjal Alupex. Liinil klambreid jm kinnitusi ei ole. Muud 2. korruse radiaatorid häält ei tee. Mis võiks olla põhjuseks?
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Küsimus: Kas õhksoojuspumba mürina tugevus võib sõltuda välisest temperatuurist või seadme hooldusest?03.02.2015
Tere!
Õhksoojuspumba väline osa on paigaldatud väljas seina külge, mis on jätkuks korteri siseseinaga. Kui pump tööle panna, siis on kuulda mürinat/suminat/undamist tuppa (värin puudub). Tegemist on uue kortermajaga. Kas välise mürina tugevus võib sõltuda välisest temperatuurist? Kas võib sõltuda ka mitte hooldamisest? Kas mürin võib kaduda peale hooldust? Mida arvata sellest, et pump asub välisventilatsiooni ava vahetus läheduses ja üldse antud pumba margist? Õhksoojuspump on Mitsubishi MUZ-FD35VVABH (ilmselt 6-7 a. vana). Tänan
Õhksoojuspumba väline osa on paigaldatud väljas seina külge, mis on jätkuks korteri siseseinaga. Kui pump tööle panna, siis on kuulda mürinat/suminat/undamist tuppa (värin puudub). Tegemist on uue kortermajaga. Kas välise mürina tugevus võib sõltuda välisest temperatuurist? Kas võib sõltuda ka mitte hooldamisest? Kas mürin võib kaduda peale hooldust? Mida arvata sellest, et pump asub välisventilatsiooni ava vahetus läheduses ja üldse antud pumba margist? Õhksoojuspump on Mitsubishi MUZ-FD35VVABH (ilmselt 6-7 a. vana). Tänan
Vastus: Tauno Topkin, küttesüsteemide müügijuht, City Kliima OÜ, www.citykliima.ee
Liigne müra võib tekkida hoolduse puudusest või hakab seade riknema.
Seade võib vabalt paikneda ventilatsiooni ava lähedal aga see võib olla ka potensiaalne müra ruumi pääsemise koht. Kui tegemist on puit seinaga soovitaks seadme ümber paigaldada alusraamile maha.
Hoolduse tegemine ei pruugi aidata samas on kasulik seadmeid ikkagi hooldada. Võibolla on seadmes freooni kogus lubatust väiksem ja seadme tootlikus tänu sellele väiksem. Siis võib olla et seade töötab suure koormusega ja suurema müraga. Võib probleem olla ka välisosa ventilaatori labas või mootoris.
Kohapeal üle vaadates oleme targemad.
Küsimus: Milles võiks asi olla ja kuidas vabaneda radiaatorite mürast, mis tekib öisele režiimile ülemineku ajal?16.01.2015
Tere
Sooviks küsida öise küttealanduse kohta. Meie viiekordsel paneelmajal on see peal, pidevalt küll katsetatakse ja muudetakse neid kellaaegu. Tavapäraselt on alandus peale pandud kella 22-06-ni. Probleem on selles, et iga kord kui alandus rakendub ja lõpeb, siis tekib süsteemis müra. Elan esimesel korrusel ja see on pehmelt öeldes vägagi häiriv. Antud müra väljendub radiaatorite plõksumisena (võiks kohati ka paukumiseks nimetada) ja see kestab iga õhtu ja hommik vähemasti 1-1,5 tundi järjest. Ööuni on igatahes korralikult rikutud, sest vaikset aega jääb vaid napilt 6 tundi, ning kui uni juba rikutud, siis ei jää alati kohe magama ka. Heli ei ole iseenesest väga vali, kuid kui öösel tuba on vaikne, siis on ikka vägagi segav. Samas, kui näiteks toas televiisor normaalse helitugevusega mängib, siis sellest kostab see plõksumine üle küll.
Milles võiks asi olla ja kas ja kuidas saaks selleks häirivast mürast vabaneda?
Sooviks küsida öise küttealanduse kohta. Meie viiekordsel paneelmajal on see peal, pidevalt küll katsetatakse ja muudetakse neid kellaaegu. Tavapäraselt on alandus peale pandud kella 22-06-ni. Probleem on selles, et iga kord kui alandus rakendub ja lõpeb, siis tekib süsteemis müra. Elan esimesel korrusel ja see on pehmelt öeldes vägagi häiriv. Antud müra väljendub radiaatorite plõksumisena (võiks kohati ka paukumiseks nimetada) ja see kestab iga õhtu ja hommik vähemasti 1-1,5 tundi järjest. Ööuni on igatahes korralikult rikutud, sest vaikset aega jääb vaid napilt 6 tundi, ning kui uni juba rikutud, siis ei jää alati kohe magama ka. Heli ei ole iseenesest väga vali, kuid kui öösel tuba on vaikne, siis on ikka vägagi segav. Samas, kui näiteks toas televiisor normaalse helitugevusega mängib, siis sellest kostab see plõksumine üle küll.
Milles võiks asi olla ja kas ja kuidas saaks selleks häirivast mürast vabaneda?
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Tõenäoliselt on tegu küttetorustiku joonpaisumise ja -kahanemisega.
Kui metalltoru soojeneb, siis ta pikeneb ja jahtudes muutub lühemaks. Tiksumise (või plõksumise) heli tekib seintest läbiminekutes või kinnitusklambrites, kui seal ei saa torul vabalt liikuda.
Proovige toru kinnitusklambreid lõdvemaks lasta ja panna sinna vahele midagi libedat (teflonleht näiteks) või siis tilgutada suvalist õli igale poole, kus küttetoru läbib kinnitust või seina.
Küsimus: Kas gaasikatla juurde paigaldada välistemperatuuri või sisetemperatuuri andur?18.12.2014
Tere,
Paigaldamisel seinapealne gaasikatel elamusse. Küsimus selline, kas võtta katlale juurde sisetemperatuuriregulaator või välistemperatuuri oma - loogika järgi nagu paneks sise oma, aga paigalduse pakkujad soovitavad miskipärast välist. On seal mingeid nüansse selles osas?
Paigaldamisel seinapealne gaasikatel elamusse. Küsimus selline, kas võtta katlale juurde sisetemperatuuriregulaator või välistemperatuuri oma - loogika järgi nagu paneks sise oma, aga paigalduse pakkujad soovitavad miskipärast välist. On seal mingeid nüansse selles osas?
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Parim lahendus on selline välistemperatuuri arvestav regulaator millel on ruumitemperatuuri tagasiside võimalus.
Küsimus: Kas keskkütte temperatuuri tasub ööseks alla keerata ja siis hommikul jälle tagasi tõsta?11.11.2014
Kas see on küttekulu raiskamine, kui korrusmajas (5-korruseline ühistu) kasutatakse automaatrežiimi, mis alandab öötundideks (8 h) radiaatoritesse lastava vee temperatuuri?
Kui kell 6 lülitub sisse päevane kütterežiim, siis radiaatorid saavutavad päevase temperatuuri alles 3 tunni pärast. Meile tundub, et selline radiaatorite jahtumine ja uuesti ülessoojendamine iga päev kulutab rohkem energiat, kui ööpäeva lõikes stabiilse temperatuuri hoidmine (e küttevee temperatuur oleneks vaid välistemperatuurist ja hoiaks nii päeval, kui öösel toaõhu temperatuuri näiteks 20 kraadi juures).
Milline on soojustehnika spetsialisti seisukoht?
Kui kell 6 lülitub sisse päevane kütterežiim, siis radiaatorid saavutavad päevase temperatuuri alles 3 tunni pärast. Meile tundub, et selline radiaatorite jahtumine ja uuesti ülessoojendamine iga päev kulutab rohkem energiat, kui ööpäeva lõikes stabiilse temperatuuri hoidmine (e küttevee temperatuur oleneks vaid välistemperatuurist ja hoiaks nii päeval, kui öösel toaõhu temperatuuri näiteks 20 kraadi juures).
Milline on soojustehnika spetsialisti seisukoht?
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Sellist temperatuurilangetamist kasutatakse üsna tihti ja see annab küttekulu säästu ka. Üldjuhul mõjutab radiaatorkütte süsteemi pealevoolu temperatuuri muutmine ruumitemperatuuri kiiresti ning sellest sääst tekibki. Selge ju, et madalam pealevoolu temperatuur nõuab vähem energiat.
Kindlasti ei tohi aga temperatuuri väga alla lasta. Kui te ütlete, et 3 tundi kulub päevarežiimi taastumiseks, siis on kas pealevoolu temperatuurile seadistatud liiga suur alanemine või on teie küttesüsteem väga suure inertsiga. Rohkem kui 10 kraadi pealevoolu temperatuuri alandamist ei tasu ette võtta - see tekitab juba ebamugavust. Umbes 4..5 kraadi pealevoolu temperatuuri muutmist muudab ruumitemperatuuri umbes 1 kraadi võrra.
Katsetage. Jahedas tuleb parem uni, kuid hommikuks peaks päevarežiim olema taastunud.
Küsimus: Kas tahkekütte kasutamisel peaks gaasikatla kraanid kinni keerama või võib nad kokku ühendada?17.10.2014
Tere.
Kui majas 2 katelt: tahkekütte ja gaasikatel (paigaldamisel). Kas peab panema kütteveele enne gaasikatelt kraanid, et kui soov puudega kütta, siis need sulgeda ja gaasikatel välja lülitada või ei ole vaja ja lihtsalt kütan puudega kui samal ajal gaasikatel ka töötab ning hakkab automaatselt gaasi tarbima alles siis, kui tahkeütte katel jahtub.
Kui majas 2 katelt: tahkekütte ja gaasikatel (paigaldamisel). Kas peab panema kütteveele enne gaasikatelt kraanid, et kui soov puudega kütta, siis need sulgeda ja gaasikatel välja lülitada või ei ole vaja ja lihtsalt kütan puudega kui samal ajal gaasikatel ka töötab ning hakkab automaatselt gaasi tarbima alles siis, kui tahkeütte katel jahtub.
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Soovitav on katlad kraanidega eraldada. Juba kasvõi sellepärast, et ükskõik kumba katelt oleks vajadusel võimalik remontida. Teiseks sellepärast, et gaasikatalaga küttes hakkab läbi teise katla ringlev vesi asjatult kütet jahutama. Tähele tuleb panna, et suletud katlaga oleks alati ühendatud küttesüsteemi paisupaak ja kaitseklapp. Seetõttu tuleks kraanid panna nii peale- kui tagasivoolule, kuid ringluse sulgemiseks piisab neist ühe kinnikeeramisest.
Küsimus: Kuidas saab ühtlustada kütte ja ventilatsiooni võimet korrusmajas?09.10.2014
Tere. 9-korruselise kortermaja elanikud on ebavõrdses olukorras erineva ventilatsioonivõime osas. Kas ülemistel korrustel on reeglina nõrgem tõmme? Kui suur see vahe tavaliselt on? Kuidas saab parandada (taastada, ühtlustada) ventilatsiooni ülemistel korrustel mõistliku hinnaga? Probleem tekkis vannitubades siis, kui KÜ-s ühiselt likvideeriti vannitoa radiaatorid ja pandi uus käterätikuivati peenikese toruga. Radiaator ja endine jäme rätikuivati tagasid enne küttesüsteemi ümberehitust vannitoa siseõhu temperatuuri kuni 25C. Infot muudatusprojekti kohta pole KOV-s ega ehitusregistris. Milline rätikuivati või põrandasoojendus kütaks vannituba vähemalt kuni 22C (EVS 844 2004)? Tänud.
Vastus: Tauno Topkin, küttesüsteemide müügijuht, City Kliima OÜ, www.citykliima.ee
Kindlasti peab olema ka tagatud värske õhu juurdevool fress klapide või akna pilude kaudu- et tekiks ringlus. Kui ei tule õhku sisse, siis ei saa ka välja tõmmata ilma et tekiks vaakum.
Variant 1 on paigaldada elektriline väljatõmbe
ventilaator- saadaval ehitus poodides.
Variant 2 on hoida kõrgemat temperatuuri vannitoas. Tekib temperatuuride erinevus väljatõmbe kanaliga ja soeõhk pressib välja.
Küsimus: Kas sauna kerise veepaagi saab sauna põrandakütte toitmiseks ühendada gaasikatla ette?30.09.2014
Tere!
Mul on kõrvalhoones sauna kütmiseks ja tarbevee jaoks gaasikatel Junkers ZE/ZWE24. See kütab ruumide põrandaid (45 m2) ja ka pesuvett. Kas on võimalik, et sauna puukerisega kütta ka boilerit/akupaaki, mis siis oleks gaasikatla ja põrandakütte tagasivoolu vahel? Seega kui kütta sauna, siis kuumeneb vesi boileris ja sealt siis gaasikatel ajab seda ringi põrandaküttesse. Kas gaasikatla tsirkulatsioonipump töötab kütterežiimil kogu aeg või mingi automaatika lülitab seda sisse-välja?
Kas soovitate "küttepudel" paigaldada saunaahju küttekoldesse või kerise peale kivide alla?
Loomulikult tuleb panna ka surveklapp, kuid kas tavalist vertikaalset elektriboilerit saab kasutada eelpool kirjeldatud akupaagina, seal ainult sisse ja väljaminek? Loomulikult oleks sellisel viisil hea kütta ka tarbevett, kuid olulisem on gaasi tarneprobleemide või poliitilise hinnatõusu ennetamiseks leida lisaviis talvel ellujäämiseks. Kulude osas on ka talvekuude gaasikütte kulud kokkuvõttes ikka suuremad, kui soojal ajal ainult tarbevee kulu.
Ja veel, kui palju peaks olema saunakerise veepaagi sissevoolu ja väljavoolu kõrguste vahe, et tekiks loomulik tsirkulatsioon?
Mul on kõrvalhoones sauna kütmiseks ja tarbevee jaoks gaasikatel Junkers ZE/ZWE24. See kütab ruumide põrandaid (45 m2) ja ka pesuvett. Kas on võimalik, et sauna puukerisega kütta ka boilerit/akupaaki, mis siis oleks gaasikatla ja põrandakütte tagasivoolu vahel? Seega kui kütta sauna, siis kuumeneb vesi boileris ja sealt siis gaasikatel ajab seda ringi põrandaküttesse. Kas gaasikatla tsirkulatsioonipump töötab kütterežiimil kogu aeg või mingi automaatika lülitab seda sisse-välja?
Kas soovitate "küttepudel" paigaldada saunaahju küttekoldesse või kerise peale kivide alla?
Loomulikult tuleb panna ka surveklapp, kuid kas tavalist vertikaalset elektriboilerit saab kasutada eelpool kirjeldatud akupaagina, seal ainult sisse ja väljaminek? Loomulikult oleks sellisel viisil hea kütta ka tarbevett, kuid olulisem on gaasi tarneprobleemide või poliitilise hinnatõusu ennetamiseks leida lisaviis talvel ellujäämiseks. Kulude osas on ka talvekuude gaasikütte kulud kokkuvõttes ikka suuremad, kui soojal ajal ainult tarbevee kulu.
Ja veel, kui palju peaks olema saunakerise veepaagi sissevoolu ja väljavoolu kõrguste vahe, et tekiks loomulik tsirkulatsioon?
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Teil tekib mitu probleemi. Järjestikku ühendades te neid lahendada ei saa.
1. Põrandakütte pealevoolu temperatuur ei ole juhitav. Akupaaki võib juhtida küll sooja mitmest allikast, kuid pealevoolul peab olema kolmetee ventiil ja omaette pump.
2. Te suurendate küttesüsteemi mahtu. Ilmselt tuleb ka lisapaisupaak paigaldada.
3. Te pikendate sauna üleskütmise aega, kuid see ilmselt pole teile oluline.
4. Tavalist elektriboilerit te kirjeldatud viisil akupaagiks kasutada ei saa. Loomuliku ringluse tagamiseks on otsad liiga väikesed, pealegi tuleks kasutada loomuliku ringluse jaoks mõeldud tagasilöögi klappe.
Joonistage hüdraulikaskeem ja püüdke aru saada, kuidas vesi liigub.
Küsimus: Kas gaasikatla ja radiaatorkütte korral on vannitoa vesipõrandakütteks vaja eraldi segusõlme ja tsirkulatsioonipumpa?30.09.2014
Tere!
Gaasikatel kütab radiaatoreid. Vannituba vajab remonti ja ühtlasi paneks elektrikütte asemele vesipõrandakütte, sest see oleks odavam. Kas selleks põrandakütteks on vaja eraldi segusõlme, kus siis ka tsirkulatsioonipump või saab hakkama mingi klapi/termostaadiga, mis siis peale ja tagasivoolu kuidagi madalama temperatuuriga veeks segaks.
Kuidas seda lahendada?
Gaasikatel kütab radiaatoreid. Vannituba vajab remonti ja ühtlasi paneks elektrikütte asemele vesipõrandakütte, sest see oleks odavam. Kas selleks põrandakütteks on vaja eraldi segusõlme, kus siis ka tsirkulatsioonipump või saab hakkama mingi klapi/termostaadiga, mis siis peale ja tagasivoolu kuidagi madalama temperatuuriga veeks segaks.
Kuidas seda lahendada?
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee