Küttesüsteemid

Vastan järjekorras
1. Põhimõtteliselt võib küll boilerid järjestikku panna. Temperatuur gaasikatlale viga ei tee, kuid rõhu tõusu kompenseerimiseks peab olema tarbeveel paisupaak.
2. Kui ma õigesti aru saan, siis gaasikatel on planeeritud selline, mis kütab läbivoolavat tarbevett, seega ei saagi kasutada küttespiraaliga mahuboilerit.
3. Vertikaalseid mahuboilereid peetakse paremaks, kuna vee konvektsioon on intensiivsem, vesi soojeneb kiiremini.
4. Gaasikatla valikuks on vaja teada, mida soovitakse. Kas tavakatel või kondensaatkatel? Kas soe vesi tehakse läbivooluprintsiibil (vist nii olete mõelnud) või soojaveemahutisse? Kas suits juhitakse korstnasse või õhk-suits torudega läbi välisseina õue? Kas küttetemperatuuri tüüritakse ruumitemperatuuri või õuetemperatuuri järgi? Kui need küsimused saavad vastuse, siis saab hakata katelt valima.

Tere.
Tegu on voolumüraga. Selline asi juhtub, kui küttetorustik on tehtud liiga peenest torust või kui radiaatoritermostaat on sulgumise piiril, s.t. ava on väike. Kas müra kaob, kui radiaatoriventiili täielikult avate?
Sel juhul aitab kütte pealevoolu temperatuuri alandamine. Aitab ka ringluspumba kiiruse vähendamine või siis rõhutundliku ülevooluventiili paigaldamine peale- ja tagasivoolu vahele.
Kõike seda võib teha, kuid arvestades, et tippkoormusel (kui õues on -20 kraadi) küttevee vooluhulk ja tempertuur oleks piisav vajaliku ruumitemperatuuri saavutamiseks.

Vastan lühidalt ja konkreetselt küsimustele.
1. Korstnapühkija kelle on vastav pädevus. Pottsepp kellel on vastav pädevus. Ehitusinsener, ehituskonstruktor. Esimesed annavad hinnangu tuleohutuse ja ahju konstruktsiooni osas, teised hindavad ära ehitise seisukorra.
2. Ehitada tagasi või asendada kandvad tarindid samaväärsetega mis on eemaldatud. Ehitada tagasi normaalse koormusega ahi.
2.1 avariitoestamine alt!
2.2 kogu sõlme uuesti projekteerimine koos ahju välja lõhkumisega ning talastiku taastamisega.
2.3 absoluutselt kõik tegevused kooskõlastada ühistuga, järgida EVS 812:2 2013 ning kinni pidada tuleohutusese seadusest ning kehtivast ehitusseadusest. Projekteerida kõik asjad nii nagu peab ja siis ka selle järgi ehitada.
3. kui juhe kokku jookseb pöörduge kas mõne pädeva erafirma poole kus on pottsepp III, korstnapühkija II või meister.
päästeameti insener tehnilise meeskonna poole http://www.rescue.ee/7857
tehnilise järelvalveameti poole http://www.tja.ee/


Pepe

Tere
Ega teil palju valikuid ei ole. Kui algselt soovisite ioonkatelt, siis ilmselt olite nõus ka puhta elektri hinnaga. Kui sellega võrrelda, siis õhk-vesi soojuspumba energia on 2...3 korda soodsam. Süsteemi võib keerulisemaks ajada, kui ka tahkekütte katel ja akumulatsioonipaak lisada, kuid kas selleks on ruumi ja soovi? Sel juhul on akupaagi ühendamine madalatemperatuurilise küttesüsteemiga suhteliselt lihtne ning sinna võib lisada erinevaid soojaallikaid, k.a. päike ja/või gaas ning lahendada nii soe vesi kui küte.
Kui te aga otsite lihtsat lahendust, siis õhk-vesi soojuspump, mis võiks olla tugevalt aladimensioneeritud (kuna lisakütte allikad on juba olemas), on minu arvates esimene valik.

Parim lahendus oleks kindlasti paigaldada kaks soojuspumpa.
Kaks soojusallikat tagavad ühtlasema temperatuuri.
Kui teemaks on ka suvine jahutus, siis seda enam on kaks seadet parim lahendus. Soe õhk levib paremini ja tõuseb üles. Külm õhk ei levi hästi ja pigem vajub alla. Kas oleks kasu, seda saate ise proovida. Võite proovida tavaliste elektri puhuritega. Pange trepi juurde üks allapoole puhuma ja teine ülespoole puhuma.
Parima lahenduse saame pakkuda kui vaatame objekti üle.
Helista või saada kiri tauno@citykliima.ee tel: 513 5578 ja lepime ajakokku.

Tere küsija.

Teen küsimuse kolmeks.
Pigitamise tõenäoline põhjus on siiski liiga madal suitsugaasi temperatuur. Enne igasuguse renoveerimise vms tegevusi peaks välja selgitama, mis on selle põhjuseks, sest pigi on tagajärg.

Kas katlal on akupaak?
Kas on piisavalt põlemisõhku?
Kas põlemist reguleerivad klapid, siibrid on korras?
Kas tõmme korstnas on piisav?

Kui see 60 aasta vanune korsten on läbi pigitanud, tasuks see lihtsalt välja vahetada uue kaasaegse toote vastu. Näha seejuures mõlemale seadmele ette eraldi nõuetekohased lõõrid. Ainult kolmelõõrilise jaoks on seda lõõri selgelt palju. Ahjule oleks 12x25. Mis ütleb katla kohta tehas?

Mistahes renoveerimise tarvis on vaja korstnast kätte saada pigi. Võimatu on see juhul, kui kivid ja segu on läbi pigitanud. Eemaldada saab klassikaliselt põletades. Keemiaga ja kettpuhastiga. Nii seguga tegijaid on kolm. Eeltingimus on pigivabadus.

Miks just segu? Mis oleks selle eelis?

Toruga? Toru vahet ei täideta millegagi. Kas see toru ei hakka näiteks veel rohkem suitsugaasi jahutama ja siis on tulemiks pigijõgi? Kas siin on eelis näiline lihtsus? Torud on erineva töökeskkonna jaoks. Peab vaatama katla kasutusjuhendit.

Kui toruga ei saa ja segu ei aita. Pakun lahenduseks Furanxlex:
http://www.korstenpuhtaks.ee/furanflex-lotildeotilderivooder.html

Tere, küsija!

Teen küsimuse kaheks.
Tänapäeval ei tohi ühendada köögikubu suitsulõõriga. Infot on natukene vähevõitu, et kohe lubada, mida kuskile ühendada.

Teoreetiliselt töötab mis tahes korstnalõõr olenemata sellest, kas sinna on midagi ühendatud või mitte. Iseasi on nüüd see, mispärast on sattunud korstnasse lõõr, millesse ei ole ühendatud mitte midagi.

Kui on korrusmaja ja kellelgi teisel sellele lõõrile mingisuguseid kitsendusi ei esine, tasuks kaaluda nn tühjalt seisva lõõri kasutusele võttu. Enne peaks aga veenduma, et asi on ohutu. Peale ühenduse loomist peaks olema tagatud kogu süsteemi puhastusvõimalus. Ligipääs katusele, seadme ühenduslõõri vaatlus- ja puhastus võimalus ning lõpuks luuk korstnajalas.

Kui välistemperatuur langeb allapoole -20 (mõnel juhul ka -15) siis ei ole mõtet paljude soojuspumpadega kütta ja need on mõistlik välja lülitada. Hilisem käivitamine ei tohiks kaasa tuua mingeid kahjustusi.

Tere!

Projekteerimistingimused väljastab KOV. Ei ole tehtud ja ei saa osta standardlahendust. Kooskõlastused tuleb saada kõikidest asjaomastest instantsidest. Korstnapühkija, KOV, päästeamet. Vajalik on ehitusprojekt, mis sisaldab ka ahjuprojekti, mis on ka vastav täna kehtivatele kasuteguri normidele. Ning ehitama peab kutsetunnistusega pottsepp. Tõenäoliselt on vaja ka ühistu nõusolekut.

Ilmselgelt on vaja ka hoone projekti ning inseneri arvutust kandekonstruktsiooni koormamise osas.

Kuna ise ehituses väga tark ei ole siis küsisin nõu Restori projektijuhilt.

Vastus: Oleme ise kasutanud seda materjali sellistes kohtades, kus normaalpaksusega soojustus ei mahu. Küll on selline asi, et kui termopildid näitavad väljast radiaatoreid, on välimine soojustus ikka väga puudulik ja soojakadu kogu fassaadi ulatuses. Samas ei ole see materjal ka väga hirm kallis ja mingit efekti ta kindlasti annab, kui radikatagused sellega katta.
Materjali nimi aluthermo quattro ja müüb seda Pärnu Kalur www.parnukalur.ee seal on kõik paigaldusjuhendid ja soovitused ka kirjas.