Lemmikloomad
Küsimus: Kas väikesele koerale või kassile on röntgen ohtlik?11.12.2014
Kas väikesele koerale 3 kg või kassile 4 kg on röntgen ohtlik ka (inimesele suures koguses ju pole hea, tekitab vähki)? Kui suurt kiirgust nii väikestel loomadel kasutatakse, on see ohtlik - kui näiteks tekitab tarvidus teha 4-5 röntgenit rindkerest järjest - või loomadel nii pole?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Röntgenülesvõtete teostamise võimalus on üldjoontes hindamatu diagnostiline abivahend, mille tegemata jätmine võib olla sageli tervislikule seisundile ohtlikum kui nende tegemine.
Oluline on, et uuringu teostaks kliinik, millele on väljastatud kiirgustegevuse luba. Selle väljastamisele eelneb põhjalik kontrollimine ning ka kiirgusohutuse hinnang. Röntgenülesvõtte teostamiseks loomale on kindlad reeglid:
1. kindel kaugus röntgenitorust mida saab iga kord täpselt paika panna toru küljes oleva mõõdulindi abil;
2. Parameetrid, ehk vastavalt looma suurusele ja pildistatavate kudede läbimõõdule (pilte tuleb teha nii bernhardiinidest kui ka chihuahuadest) seadistab arst röntgeniaparaadil paika torupinge, voolutugevuse ning ekspositsiooniaja.
Üldiselt on veterinaarias kasutatavad röntgenaparaadid pigem mobiilsete elektrikiirgusseadmete tüüpi ning väikeste parameetrite korral on tegemist sisuliselt hajuskiirgusega (kui aparaat on läbinud regulaarselt kvaliteedikontrolli ja ohutushinnangu loomulikult).
Kui loomale teostatakse 4-5 röntgenülesvõtet korra elus või ka korra aastas näiteks, pole mingit põhjust muretsemiseks
Nii suures koguses röntgenkiirgust saada, et see vähki tekitaks ei ole elektrikiirgusseadmega lihtsalt võimalik. Üks ülesvõte ehk siis läbivalgustamine kestab ajaliselt umbes 0,4 sekundit. Kui keegi nuppu ei vajuta siis mingit kiirgust ka ei ole erinevalt näiteks radioaktiivsest ainest või ka avakosmosest.
Küsimus: Kuidas kassi reaktsioonidest aru saada, kas ta on viiuli ja suupilli mängust vaimustuses või see hoopis ärritab teda?11.12.2014
Tere!
Meil on 4-aastane emane kass. Kui abikaasa harjutab viiulit, suupilli või akordionit, tormab kass teisest toast kohale ja hakkab abikaasa käsi lakkuma ja kräunuma. Peab ütlema, et harjutamine on mulle täiesti talutav, abikaasa pole algaja. Kui mängib klaverit, jääb kiisu ükskõikseks. Kas nüüd kassile ei meeldi, et mu abikaasa pille mängib või on hoopis vastupidi. Kas tuleks kiisu kuuldes pillide mängimisest loobuda, kuna helid ajavad ta hulluks või on meie kiisu hoopis vaimustuses.
Ette tänades
Meil on 4-aastane emane kass. Kui abikaasa harjutab viiulit, suupilli või akordionit, tormab kass teisest toast kohale ja hakkab abikaasa käsi lakkuma ja kräunuma. Peab ütlema, et harjutamine on mulle täiesti talutav, abikaasa pole algaja. Kui mängib klaverit, jääb kiisu ükskõikseks. Kas nüüd kassile ei meeldi, et mu abikaasa pille mängib või on hoopis vastupidi. Kas tuleks kiisu kuuldes pillide mängimisest loobuda, kuna helid ajavad ta hulluks või on meie kiisu hoopis vaimustuses.
Ette tänades
Vastus: Marion Maksimov, Kasside Turvakodu asutajaliige, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Usun, et sellise pillimängu juures on kindlasti helisid, mida meie ei kuule, aga mis kassile kostavad. Ma ei oska täpselt öelda, et kuidas need helid võiksid mõjuda, aga kui nüüd arvestada, et loom kuuleb kõik kordades võimendatult, siis võiks arvata, et sellised noodid on loomale rasked taluda. Täpselt kahjuks vastata ei oska.
Lugupidamisega,
Marion
Kasside Turvakodu
Küsimus: Kas peaksin muretsema kui 5 päeva olnud kassike on päeval diivani all ja väljas söömas ning mängimas käib üksnes öösel?11.12.2014
Tere!
Võtsime endale viis päeva tagasi 3-kuuse kiisupoja. Kass on elanud peres, seega ei ole tegemist varjupaiga ega tänavakassiga. Kiisule järgi minnes magas ta oma ema kaisus ja tundis ennast vabalt. Kui jõudsime meie koju, pages kass sisuliselt kohe diivani alla. Enne seda hoidsin teda süles, ta oli väga pinges ja hirmul, kuid ei sisisenud ega küünistanud.
Diivani alt esimesel päeval välja ei tulnud. Öösel, kui kõik magasid, tuli ta välja, sõi ja käis liivakastis. Nii on see nüüd siiani - päev läbi istub ta voodi all ning välja tuleb vaid öösel. Öösel käib ta terves korteris päris julgesti ringi, mängib oma mänguasjadega, näub pidevalt ja otsib muud meelelahutust (näiteks kiskus pesurestil kuivava pesu ükshaaval alla :) ) Öösel on tulnud ka korraks voodisse uudistama, aga nii kui märkab, et silmad avan või kui ennast liigutan, kaob välgukiirusel. Sellest kõigest järeldan, et kass ei pelga mitte uut kohta, vaid inimesi (peres kolm liiget). Mida peaks tegema? Kas peaks kiisu voodi alt välja võtma ja teda süles hoidma ning silitama? Kaissu võtma teki alla? (seda korra proovisin - silitamine ja sügamine talle meeldis ja korraks ta isegi uinus - kuniks ma ennast liigutasin ja ta lõpuks ennast teki alt minema vingerdas). Olen mures, et äkki ta ei harjugi meiega ning jääbki meil "voodialuseks" kassiks. Palun nõu. Aitäh!
Võtsime endale viis päeva tagasi 3-kuuse kiisupoja. Kass on elanud peres, seega ei ole tegemist varjupaiga ega tänavakassiga. Kiisule järgi minnes magas ta oma ema kaisus ja tundis ennast vabalt. Kui jõudsime meie koju, pages kass sisuliselt kohe diivani alla. Enne seda hoidsin teda süles, ta oli väga pinges ja hirmul, kuid ei sisisenud ega küünistanud.
Diivani alt esimesel päeval välja ei tulnud. Öösel, kui kõik magasid, tuli ta välja, sõi ja käis liivakastis. Nii on see nüüd siiani - päev läbi istub ta voodi all ning välja tuleb vaid öösel. Öösel käib ta terves korteris päris julgesti ringi, mängib oma mänguasjadega, näub pidevalt ja otsib muud meelelahutust (näiteks kiskus pesurestil kuivava pesu ükshaaval alla :) ) Öösel on tulnud ka korraks voodisse uudistama, aga nii kui märkab, et silmad avan või kui ennast liigutan, kaob välgukiirusel. Sellest kõigest järeldan, et kass ei pelga mitte uut kohta, vaid inimesi (peres kolm liiget). Mida peaks tegema? Kas peaks kiisu voodi alt välja võtma ja teda süles hoidma ning silitama? Kaissu võtma teki alla? (seda korra proovisin - silitamine ja sügamine talle meeldis ja korraks ta isegi uinus - kuniks ma ennast liigutasin ja ta lõpuks ennast teki alt minema vingerdas). Olen mures, et äkki ta ei harjugi meiega ning jääbki meil "voodialuseks" kassiks. Palun nõu. Aitäh!
Vastus: Marion Maksimov, Kasside Turvakodu asutajaliige, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Kindlasti harjub kass teiega ära! Üldiselt võtab esmane kohanemine kaks nädalat aega. Selle aja peale peaks kassi tuju muutuma rõõmsaks ja peaks olema näha, et ta enam ei muretse ja ei ole stressis.
Võtke teda sülle, pakkuge käest head ja paremat, tehke meeldivaid asju koos, et ta teid usaldama hakkaks ja omaks võtaks. Ostke näiteks suletutt pulga otsas, millega tema tähelepanu köita või siduge lihtsalt krõbisev paber paela külge ning lohistage tema nina all, kutsudes teda mängima.
Andke aega kohanemiseks, küll kõik saab varsti korda.
Head soovidega,
Marion
Kasside Turvakodu
Küsimus: Mis võib kassil viga olla, kui ei ole isu ja ei söö enam normaalselt?09.12.2014
Natuke vähem kui kaks kuud tagasi käis minu kass kastreerimisel, kõik tundus alguses okei, kuni ta hakkas paar päeva hiljem seedimata toitu välja oksendama. Lõpuks saime asjale jälile ja selgus, et neerunäitaja oli liiga kõrge, seejärel ma vahetasin kassil toitu suhtkoht päevapealt, tal ei tundunud see liiga tegevat, sõi suure isuga ka uut neerutoitu. Sellest ajast alates viskas tal ka kõhu lahti, ja tal oli see lahti 2 nädalat, üritasime arstiga igatpidi välja mõelda, et miks tal see lahti on. Lõpuks mõtlesin, et äkki on asi toidus ja tegime 2 nädalat hiljem uue vereanalüüsi, kus selgus, et neerunäitaja on jälle normis ja sain hakata tavalist toitu andma. Aga täpselt päev enne vereanalüüsi andmist ta otsustas päevapealt, et ta ei taha süüa enam. Vahetasin ruttu toitu, et äkki hakkas lihtsalt pirtsutama, see toit tõmbas kõhu kinni ilusasti aga süüa enam ikka ei tahtnud. Enne ei olnud absoluutselt probleeme kassi isuga, isegi kui toitu välja oksendas. Ja nüüd jätkub see juba kolmandat nädalat, ja ei saa aru milles asi. Arst andis mulle tablette, mis kassil söögiisu tõstavad, aga ega see on ka kunstlik ning ajutine, kuna kui ma nüüd paar päeva ei andnud tabletti, vähenes söögiisu igapäevaga järjest rohkem. Täna näiteks ainult näksis toitu natukene. Andsin jälle tableti, hakkas sööma vähemalt. Milles asi võib olla? Kas on tõesti äkki soolestik tal kuidagi ärritatud, et sellepärast pirtsutab ja ei taha süüa ja kuidas ma peaksin edasi käituma ja mida tegema? Ei oska enam, kass on alles 8-kuune ja juba 2 kuud käinud muudkui arsti vahet, ei oska enam midagi peale hakata. Samuti oli ka vahepeal üks juhtum, kus ta neelas ühe 15cm nöörijupi alla, see võis teha veel lisaks liiga talle soolestikule. Aga selle ta neelas siis alla, kui ta ei olnud juba pikemat aega söönud. Ja isud käivad ka tal nagu jumal juhatab, vahest jälle sööb, teinekord ei taha mitte midagi, isegi enda lemmikuid krevette ainult nuusutab ja seejärel kõnnib minema. Kas võib olla soolestiku ärritus või peaks asja põhjalikumalt uurima ja äkki on asi hoopis milleski muus? Ning kuidas muidu tehakse kindlaks, et kas kassil on soolestikus ärritus või põletik?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Soolestikku ja ka teisi siseorganeid saab vaadelda nii röntgen-kui ka ultraheliaparaadiga. Neil kummalgi on omad eelised aga kokkuvõtvalt võib öelda, et näeb organite suurust, asetust kõhuõõnes, soolte puhul selle seina paksust, soolegaaside olemasolu ja paiknemist, võõrkehade ja röntgenkontrastse massi (näiteks karvapallid) olemasolu ning asukohta ning palju muud informatiivset. Kindlasti käige nendel uuringutel ka ära.
Põletikku näitab kõige paremini vere kliiniline analüüs.
Kas kass sai peale kastreerimist ka mõnda suukaudset ravimit?
Kas tal on ka varem olnud seda kommet, et mängida ja alla neelata erinevaid esemeid nagu mainitud nöörijupp?
Kas on proovitud kassile anda seedimist soodustavaid probiootilisi preparaate?
Küsimus: Mida ette võtta kui kass ei saa oma peput puhtaks?09.12.2014
Tere!
Olen mures oma 9-aastase pikakarvalise emase steriliseeritud kassi pärast. Ta pepu on juba pikemat aega kakane, kogu aeg lakub, aga puhtaks ei saa. Kraani all pesta olen üritanud, aga ta ei lase. Ka ei ole saanud korralikult kontrollida, mis tal seal on, sest ta rabeleb lahti ja põgeneb. Junnid liivakastis on täiesti "tavalised". Vahel on pärast kastilt tulekut veretilgad põrandal olnud, sain loomaarstilt Sinulox tablette, aga ta ei kannata neid, sest mõne aja pärast oksendab kogu toidu välja. Sabaalune haiseb ebameeldivalt ja tundub, et ta tunneb ennast ebamugavalt, mängib harvem kui varem ja magab rohkem. Sageli näub enne liivakastile minekut õnnetult.
Aasta tagasi käisime veretilkade pärast ka ultrahelis, kuid seal ei leitud midagi. Sööb Kd krõbinaid ja toorest sealiha, konserve ei taha üldse. Vahel lakub ka koort või maitsestamata jogurtit. Kui toon õuest orasheina, siis närib hoolega.
Olen mures oma 9-aastase pikakarvalise emase steriliseeritud kassi pärast. Ta pepu on juba pikemat aega kakane, kogu aeg lakub, aga puhtaks ei saa. Kraani all pesta olen üritanud, aga ta ei lase. Ka ei ole saanud korralikult kontrollida, mis tal seal on, sest ta rabeleb lahti ja põgeneb. Junnid liivakastis on täiesti "tavalised". Vahel on pärast kastilt tulekut veretilgad põrandal olnud, sain loomaarstilt Sinulox tablette, aga ta ei kannata neid, sest mõne aja pärast oksendab kogu toidu välja. Sabaalune haiseb ebameeldivalt ja tundub, et ta tunneb ennast ebamugavalt, mängib harvem kui varem ja magab rohkem. Sageli näub enne liivakastile minekut õnnetult.
Aasta tagasi käisime veretilkade pärast ka ultrahelis, kuid seal ei leitud midagi. Sööb Kd krõbinaid ja toorest sealiha, konserve ei taha üldse. Vahel lakub ka koort või maitsestamata jogurtit. Kui toon õuest orasheina, siis närib hoolega.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Kindlasti peaks kliinikus kas siis ühiste jõudude või rahustavate ravimite toel kontrollima kiisu sabaaluse üle ja puhastama ning vajadusel ka karvad ära pügama. Nahapõletik on kerge tulema tüsistusena.
Soovitan ilmtingimata teha ka uriini kompleksuuringu ja edasine sõltub juba uuringute ja vaatluste tulemustest.
Küsimus: Kas kassil võib olla kasvaja või muu probleem, kui ta sööb piiramatult?04.12.2014
Kass on 7-aastane, tubane isakass. Kass tahab pidevalt süüa, ei tunne piiri. Kanafileed sööb iga päev ja krõbinaid. Kas võib olla kassil kasvaja?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Ma ei kahtlustaks kohe kõige hullemat. Eriti kui veel uuringud, mis sellist diagnoosi kinnitaksid, on tegemata.
Põhjuseid, miks kass sööb palju, on samuti palju.
Kõigepealt tuleks aru saada, kas kass sööb kordades palju ( jälle see kass sööb!, aga tegelikult võtab ta ainult mõne krõbina, sest kassidele niimoodi just meeldibki, kui toit on kogu aeg ees) või sööb ta kokkuvõttes ka koguseliselt palju. Kuivtoidu puhul on päevas söödava toidu kogust suhteliselt lihtne hinnata, sest reeglina on toidupaki peal kassi kehakaalule vastav norm kirjas.
Teie kirjast ei selgu kahjuks, kas Teie kass pidevalt süües rasvub, kõhnub või pigem tema kehakaal ei muutu? Samuti kas ta on kastreeritud ja millist kuivtoitu Te konkreetselt talle ostate.
Tubased kastreeritud/steriliseeritud kassid kipuvad sageli sööma rohkem kui tarvis ja sellel on ka omad põhjused (suguhormoonid pärsivad niiöelda õgimiskihku läbi organismi hormonaalse tasakaalu, toit on kogu aeg saadaval, stressist, igavusest, iga külmkapi ukse liigutamise peale tuleb igaks juhuks kohale joosta ja sageli midagi ka antakse)
Kui kass sööb palju aga juurde ei võta siis võib olla näiteks kuivtoidu toiteväärtus suhteliselt madal (kui toidu kilohind on paar euri ning liha on letis kaks korda kallim, siis tasuks mõelda millest see toit võib tehtud olla, aga kass on oma toitumiselt "tõeline lihasööja" kes peab saama teatava koguse loomset valku ja ka spetsiaalseid aminohappeid, ilma milleta toitained korralikult ei omastu ja nii ta siis sööbki (toitu milles enamuse valgusisaldusest katab teraviljavalk)).
Kassid võivad palju süüa, kui neile on ammu ussirohi andmata. See, et kass on tubane, teda sooleparasiitide eest ei kaitse, nagu ikka veel arvatakse. Uuringud aga väidavad sootuks vastupidist. Inimesed toovad jalanõudega nii ussnugiliste munad kui ka viirused ja muud pahalased otse tuppa ning meie "uudistenäljas" tubased kiisud tormavad otsejoones neid nuuskima ning nakatuma. Soovitav on profülaktiline parasiiditõrje korra kvartalis ja minimaalselt kaks korda aastas
Paljudel toakassidel toimub karvavahetus aastaringselt ning nad neelavad suhteliselt palju lahtisi karvu lakkumise käigus alla. Seedekulglas moodustuvad nendest karvapallid, mis samuti pärsivad normaalset seedetegevust ning toitainete omastamist. Ka selle probleemi puhul on spetsiaalne suu kaudu manustatav lahendus olemas.
Käige oma kassipoisiga parem kliinikus ära, laske ta üle vaadata ja pidage oma loomaarstiga nõu tema toitude ja toitumisharjumiste osas ning kindlasti leiate lahenduse.
Küsimus: Mida ette võtta, kui koer on kassi majja tulekust saati armukade ja teeb häda tuppa?04.12.2014
Tere, Meil on kahe aastane emane koer, napolimastifi ja bordoodogi segu. Algusest saadik koer pole tuppa häda teinud. Nüüd aga selline asi, et võtsime kassipoja nädal tagasi ja sellest ajast saadik kakab ja pissib koer tuppa. Alguses iga öö, et läheb koridori ja laseb mitu hunnikut (mitte et kõht lahti oleks, selline korralik kõva kõik) ja siis laseb paar loiku ka peale. Ma pole teda karistanud, sest tundus, et see on armukadedusest, mul kunagi oli koer, kes lasi seni kaua kuni ma ei karistanud ja siis jättis järgi. Aga nüüd on nii, et käisin hommikul jalutamas, kaks tundi hiljem uuesti jalutamas, jätsin koera tuppa ja läksin pooleteiseks tunniks kodust ära ja isegi siis oli hunniku maha teinud. Sööki pole muutnud ega midagi muud... ainult see, et kass perre tuli, mida teha? Kassi võttes sai koeraga sama moodi edasi käitutud ja isegi rohkem jalutama viidud ja pidevat kassi nunnutamist pole, sest ta alles nii väike ja ei taha teda hirmutada, pealegi olen kuulnud, et kassil võib kõht lahti minna kui solgutada.
Vastus: Aliftina Petrova, Eesti Kennelliidu F.C.I välimikukohtunik ja kuulekuskoolituse kohtunik
Küsimus: Mis aitab, et kass ei kraabiks toa tapeeti maha?02.12.2014
Umbes 5-kuune kass kraabib tapeeti, juba kahes toas on ära rikkunud tapeedi. Mis aitaks, kuidas karistada?
Vastus: Marion Maksimov, Kasside Turvakodu asutajaliige, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Tapeedi kraapimine meeldib paljudele kassidele. Mina soovitan osta kassile mõnus kratsipuu. See on tavaliselt küüntele mõnusam, kui tapeet. Et innustada looma kratsipuud kraapima, võib puu peale vahest panna tilga palderjani. Lisaks aitab regulaarne küünte lõikamine vähem kahju tekitada. Kassi küüned kasvavad ruttu ja ilmselt peaks neid vähemalt paar korda kuus lõikama. Seda võib õpetada veterinaar. Oluline on teha seda nii, et kassi küünt ei vigasta.
Kassi korrale kutsuda saab mitmeti. Soovitan peale passida ja vee pritsist karistada, juurde teha ähvardavalt Kõšš. Järjekindlus viib sihile!
Küsimus: Mida teha, kui kass ründab valimatult ja nii juba ca 5 aastat, varsti ei julge kojugi minna?28.11.2014
Tere aulik tohtriherr.
Küsimus on psühholoogia valdkonda kuuluv, kuid ehk oskate Teie oma erudeerituse juures siinkohal ometigi nõuga avitada. Nimelt jutt on 8-aastasest isasest kastreeritud kassist, kes tavatseb mind rünnata. Teeb seda minu arvates täiesti tühja koha pealt. Sageli ründab autul kombel selja tagantki. Näide: istun diivanil, loen raamatut, kass lesib maas põrandal. Tõusen, et külastada tualettruumi, kuhu suundungi - kass hiilib järgi ning uksel võtab hoogu, hüppab reitesse kinni hammaste ja küüntega ja hakkab rebima ja järama. Ei jää muud, kui ta lahti rebida, veri voolamas ja taanduda tualettruumi, uks lukku panna ja istuda seal redus. Kuniks kass rahuneb, mis ei juhtugi vahest, sest välja tulles, ründab ta uuesti. Võiksin neid stoorisid veel pikemalt kirja panna, aga usun, et üldise pildi andis see vast edasi? Ühesõnaga, loom ründab valimatult ja nii juba ca 5 aastat tegelikult. Uuritud teda on, tervis on tal suurepärane, miskit häda pole ja ilmselt peab siis ikkagi olema tegemist psühholoogilise probleemiga? Ausalt öeldes, mõistus on otsas ja koju ei julge varsti enam minnagi.
Küsimus on psühholoogia valdkonda kuuluv, kuid ehk oskate Teie oma erudeerituse juures siinkohal ometigi nõuga avitada. Nimelt jutt on 8-aastasest isasest kastreeritud kassist, kes tavatseb mind rünnata. Teeb seda minu arvates täiesti tühja koha pealt. Sageli ründab autul kombel selja tagantki. Näide: istun diivanil, loen raamatut, kass lesib maas põrandal. Tõusen, et külastada tualettruumi, kuhu suundungi - kass hiilib järgi ning uksel võtab hoogu, hüppab reitesse kinni hammaste ja küüntega ja hakkab rebima ja järama. Ei jää muud, kui ta lahti rebida, veri voolamas ja taanduda tualettruumi, uks lukku panna ja istuda seal redus. Kuniks kass rahuneb, mis ei juhtugi vahest, sest välja tulles, ründab ta uuesti. Võiksin neid stoorisid veel pikemalt kirja panna, aga usun, et üldise pildi andis see vast edasi? Ühesõnaga, loom ründab valimatult ja nii juba ca 5 aastat tegelikult. Uuritud teda on, tervis on tal suurepärane, miskit häda pole ja ilmselt peab siis ikkagi olema tegemist psühholoogilise probleemiga? Ausalt öeldes, mõistus on otsas ja koju ei julge varsti enam minnagi.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Nagu päris õudusfilmis kohe. Kuna kass on 8 aastane ning ründab ta Teid viimased viis, siis äkki oskate meenutada, mis sellel ajal juhtuda võis, ( kolimine, pereliikme lahkumine, kastreerimine suhteliselt hilises eas) et kassi sellist käitumist kuidagi mõista.
Tegelikult oleks Teil vaja mõne loomaarsti/loomapsühholoogiga koos maha istuda ning vestelda ja arutada, küsida ja vastata, kinnitada või ümber lükata erinevaid võimatuna näivaid ja võimalikke versioone ja situatsioone.
Seniks aga võiks proovida spetsiifilisi kassidele rahustavalt mõjuvat feromooni sisaldavat preparaati ( näiteks Feliway) mida saab hästivarustatud loomakliinikust
Siin keskkonnas on olemas ka kassi käitumisspetsialisti rubriik kuhu saate oma küsimuse ka edasi postitada
Küsimus: Kas on võimalik koera tagajäsemete halvatuse korral uriinipidamatus kuidagi kontrolli alla saada?27.11.2014
Tere
Koeral diagnoositi 4 aastat tagasi tagajäsemete halvatus (süvatundlikkus puudus jalapatjades ning disk paigast ära) ning sellega kaasnes ka uriinipidamatus. Koeral on praeguseks tagajäsemed juba tugevamad ja toetub mingil määral ka nende peale. Kuid uriinipidamatuse suhtes pole muutusi. Sest urineerib ja kakab ka oma magamisasemele. Sooviks teada, kas oleks võimalik kuidagi see kontrolli alla saada, kas on mingeid operatsioone, mis seda võiks parandada? Ning palju sellised operatsioonid maksta võiks? Samuti kas on mingit võimalust, et koer saaks jälle korralikult jalad alla. Koer on praeguseks peaaegu 9-aastane ja kokkerspanjeli-bolonka segu (väike koer).
Koeral diagnoositi 4 aastat tagasi tagajäsemete halvatus (süvatundlikkus puudus jalapatjades ning disk paigast ära) ning sellega kaasnes ka uriinipidamatus. Koeral on praeguseks tagajäsemed juba tugevamad ja toetub mingil määral ka nende peale. Kuid uriinipidamatuse suhtes pole muutusi. Sest urineerib ja kakab ka oma magamisasemele. Sooviks teada, kas oleks võimalik kuidagi see kontrolli alla saada, kas on mingeid operatsioone, mis seda võiks parandada? Ning palju sellised operatsioonid maksta võiks? Samuti kas on mingit võimalust, et koer saaks jälle korralikult jalad alla. Koer on praeguseks peaaegu 9-aastane ja kokkerspanjeli-bolonka segu (väike koer).
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Sellega on nii ja naa. Kui lõikus oleks tehtud neli aastat tagasi kui õnnetus juhtus. oleks kordasaamise protsent olnud tõenäoliselt tunduvalt kõrgem kui praegu. Aga ära iial ütle iial, nagu öeldakse.
Kindlasti peaksite käima neuroloogi vastuvõtul ja tema oskab peale ülevaatust juba täpsemalt öelda mida saaks teha, mida oleks mõtet teha ja kui palju see maksma läheb. Neuroloogid võtavad vasti Tartus Maaülikoolis ning ka Tallinnas ( näiteks dr. Viitma Tiina Toometi kliinikus)
Selliste tagakeha halvatuste puhul diski prolapsi tagajärjel on tohutu tähtsusega lisaks medikamentoossele ja ka kirurgilisele ravile hilisem füsioteraapia ( koeraga võimlemine, masseerimine, tema ujutamine sest liikumatuse korral kõhetuvad lihased kiiresti ja kaotavad oma funktsionaalsuse ning ka liigesed muutuvad vähem painduvamaks