Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas lõpetada töölepingut, mida võib-olla polegi sõlmitud?19.11.2012

Tere!
Ettevõttes on tekkinud selline naljakas situatsioon, kus inimene lubati tööle ilma töölepingut allkirjastamata, sest töötaja soovis töölepingu tingimustega täpsemalt tutvuda. Töötaja käes on ettevõtte juhi poolt allkirjastatud tööleping, kuid ettevõte ei tea, kas inimene on selle allkirjastanud või mitte. Peale kahte tööpäeva töötaja väidetavalt haigestus, kuid ei ole esitanud tööandjale haiguslehte, vaid teavitanud sms-i teel. Kuna töölepingu tingimuste osas tekkis konflikt, siis ei ole töötaja ka uuesti tööle ilmunud. Ettevõte leiab, et töötaja ei vasta oma isiksuseomaduste poolest töökohast tulenevatele nõuetele, sest selles ametis on vaja nii klienditeenindusoskusi kui ka väga külma närvi, mida sellel töötajal ei ole. Seega soovib ettevõte töölepingu katseajal lõpetada. Aga ettevõttel ei ole võimalik teada saada, kas töötaja on lepingu allkirjastanud või mitte. Kuidas toimida edasi, kui soovitakse töötajaga töölepingut lõpetada?

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Teie poolt kirjeldatud olukorras ei saa minu hinnangul tekkida vaidlust töölepingu sõlmimise fakti osas - kui töötaja asus tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest, siis loetakse tööleping sõlmitud TLS § 4 alusel. Kui töölepingu kestus ületab 2 nädalat, peab see olema sõlmitud kirjalikult. Samas ei too kirjaliku vorminõude täitmata jätmine kaasa töölepingu tühisust. Antud juhul võivad olla vaieldavad töölepingu järgsed tingimused (nt töötasu, tööaeg jne), aga mitte kehtiva suulise töölepingu olemasolu. Seega tuleks katseajal olevale töötajale 15-päevase etteteatamisega tööleping üles öelda, seda ka põhjendades. Ülesütlemisteate võib kätte anda ka töövõimetuslehel olevale töötajale, kui töötaja on suuteline teadet vastu võtma ja sellest aru saama. Ülesütlemisteate üleandmise tõendamiskohustus lasub vaidluse korral tööandjal.
Kui töötaja töövõimetuslehte ei esita, siis tuleks töölt puudumine fikseerida ja lugeda see töö tegemisest keeldumiseks, mille eest tasu maksma ei pea. Teoreetiliselt võib tööandjal tekkida isegi õigus TLS § 74 lg 3 alusel nõuda töötajalt kahju hüvitamist, aga antud olukorras ei tundu see otstarbekas.
Valutut lepingu lõpetamist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tohib olla rohkem kui kaks 24-tunnist vahetust nädalas?16.11.2012

Töötan vahetustega, 24h tööpäevadega. Vaatasin detsembri graafikut ja seal on pandud ühte nädalasse 3 vahetust ja nii kahel korral. Ehk siis 7 päevase töötsükli jooksul tuleb 72 töötundi. Kas tohib olla rohkem, kui 2 vahetust nädalas?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Töötajale peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Üle 13 tunni vahetuste puhul täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga (TLS § 51 lg 5).
Summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab jääma 36 tundi järjestikust puhkeaega (TLS § 52 lg 2).
Ülaltoodud puhkeaegade järgimisel on tööandja käitunud seaduspäraselt, vastupidisel juhul soovitan kirjalikul pöördumisel sellele tähelepanu juhtida ning anda mõistlik aeg tööajakava seaduspäraseks muutmiseks.

Õiglast töö- ja puhkeaja vahekorda!

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kuidas lahutada Eestis legaliseerimata abielu Ghana kodanikuga?15.11.2012

Kuidas lahutada umbes 4 aastat kestnud abielu Eesti ja Ghana kodanike vahel, mis on sõlmitud Ghanas ja pole Eestis legaliseeritud? Abielludes ei küsitud Eesti kodanikult Ghanas ühtegi isikut tõendavat dokumenti ega muud paberit, kas selline abielu üldse on kehtiv? Kas lahutamine on võimalik Eesti kohtu kaudu, nii et üks pool ei peaks Ghanasse sõitma või teine pool Eestisse sõitma? Üks elab Eestis ja teine Ghanas ja see on nii olnud terve abielu jooksul. Paaril on ka Eestis sündinud laps, kuid isa ei ole kantud tema sünnitunnistusele, samuti ei ole ta mingil moel osalenud lapse kasvatamisel.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal, kuid sellegipoolest on vajalik mõlema abikaasa kohalolek kohtuistungil (abieluasjas ei tohi teha tagaseljaotsust).

Usun, et kui abielu lahutamise menetlus algatada Ghanas, tuleb sealgi mõlemal abikaasal kohal viibida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida saan ette võtta, kui elukaaslane tahab 4-kuuse beebiga ära kolida, kas ema võib lihtsalt lapse ära viia?15.11.2012

Tere!

Olen 4-kuuse beebi isa. Elukaaslane otsustas, et ei taha minuga enam koos elada ja kavatseb ära kolida koos lapsega. Kas emal on õigus laps lihtsalt minema viia? Millised on minu õigused sellises situatsioonis ja millised kohustused? Olen "kergelt" šokeeritud tekkinud situatsioonist ja ei tea kuidas käituma peaksin... äkki oskate head nõu anda. Kas peaksin kohtusse pöörduma?
Tänan ette,
Mures isa.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ilmselgelt ei saa lapse ema kohustada Teiega kooselu jätkama, kuid samas on ta igal juhul kohustatud tagama Teile piisavas mahus suhtlemise lapsega. Eeskätt peaksid lahku läinud vanemad suhtlemiskorras kohtuväliselt kokku leppima, kuid kui see ei õnnestu, tuleks esmalt oma murega pöörduda lastekaitsespetsialisti poole ja kui seegi olukorda ei lahenda, suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan midagi enne välismaale lapse isale külla minekut teha, et ei tekiks seal olukorda, kus isa saab lapse sinna riiki jätta?15.11.2012

Tere, mõtlesin, et küsin tuleviku tarbeks mõned asjad üle.
Mu lapse isa pole sünnitunnistusel kirjas, need read on tühjad ja mul pole ka uut meest; ent nüüd on ta otsustanud, et tahab lapsega rohkem suhelda ja meie elu toetada jne. See kõik väga tore. Isa elab EU riigis väljaspool Eestit, päritolu ja hetkel veel pass väljaspoolt EU riiki.
Viimasel ajal on palju juttu olnud isadest ja peredest, kes lapsi röövivad, seega mõtlesin mõnede ettevaatusabinõude kohta küsida, sest kuigi ma ei usu, et midagi sellist meiega juhtub, aga kunagi ei saa olla liiga ettevaatlik, kui asi puudutab mu last.
Hetkel pole lapsel ühtki muud dokumenti peale sünnitunnistuse, nii et kui nüüd lapse isa teda Eestisse vaatama tuleb, siis last riigist välja viia reaalselt lihtsalt ei saa, eksole, kuna tal pole reisidokumenti?
Kui me reisidokumendid teeme ja ise lapse isale EU riiki või lapse isa perele väljaspool EU riike külla läheme, siis on asi jällegi ohtlikum. Kas on mingeid õiguslikke akte, mida saaks selliste reiside puhul teha, et last ei saaks nendesse riikidesse jätta (juhul, kui keegi peaks ta minult ära võtma) või on kõik taolised protseduurid ette nähtud puhuks, kui olukord juba käes on?
Jutt on pikk ja ehk veidi segane, aga hea oleks selliste asjade koha pealt targemaks saada, et end ja peret kaitsta, kuna tänapäeval ei saa üheski inimeses 100% kindel olla, tundub vähemalt.
Ette tänades,
Pisut murelik lapsevanem (:

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapse isaks on isik, kes on lapse isana sünnitunnistusele kantud. Kande alusel tekivad isal lapse suhtes õigused ja kohustused, sh õigus lapsega kohtuda ja kohustus lapsele ülalpidamist anda. Kui lapse bioloogiline vanem sünnitunnistusele kantud ei ole, on ta lapse suhtes täiesti võõras isik ja ei oma lapse suhtes mingisuguseid õigusi ega kohustusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas osaühingu lõpetamisel jagatakse vara osanike vahel vastavalt osalusele?15.11.2012

Tere,
Soov on vabatahtlikult osaühingu tegevus lõpetada, mingeid võlanõudeid kellegil osaühingu vastu pole. Osaühingu kontole jääb mitte just väga märkimisväärne summa. Kas antud summa ja muu osaühingu vara jagatakse sellisel juhul osanike vahel vastavalt osanike osalusele?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega üldjuhul toimub allesjäänud vara jaotamine osanike vahel võrdselt vastavalt nende osaluse proportsioonidele.
 

Küsimus: Kas minu osalusega osaühingult saab nõuda minu eraisikuna tekkinud võlga?15.11.2012

Tere! Soovin osta osaühingu ja olla omanik, juhataja, töötaja ühes isikus. Kas kohtutäituril on mingi õigus nõuda raha firmalt omaniku eelnevalt eraisikuna tekkinud võlgade eest?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Eraisikule kuuluv äriühing eraisiku isiklike kohustuste eest vastutust ei kanna, sest tegemist on kahe eraldiseisva ja oma kohustuste eest iseseisvalt vastutavate isikutega. Kui aga äriühingu omanikuks olevale eraisikule kuulub äriühingu osalus, siis on kohtutäituril võimalik eraisiku kohustuste katteks arestida temale kuuluv osalus äriühingus ning pöörata sissenõue nimetatud osaluse vastu (osalus võlgade katteks võõrandada).
 

Küsimus: Kas alla kolme aastase lapse ema võib, ja kui palju, lapse isalt ülalpidamist nõuda?14.11.2012

Tere
Kas emal, kes kasvatab alla kolme aastast last, on võimalik oma endiselt elukaaslaselt nõuda, lisaks lapse elatusrahale ka enda ülalpidamist, kuna tal pole võimalik tööle minna. Ema on lapseootel ja esimese lapse pealt saab vanemahüvitist kuni veebruarini. Lapse isaga pole koos olnud selle aasta maikuust saati ning lisaks viis ta ära ning müüs maha kooselu ajal ostetud vara: sülearvuti, diivani, televiisori. Lisaks kõigele oli sülearvuti töövahend, mistõttu ei saa ema ka kodust tööd otsida nagu andmesisestus ja mu selline. Kas emal on õigus kohu kaudu ülalpidamist saada ja mis oleks selle suurus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

PkS § 111 lõike 2 kohaselt on lapse isa kohustatud lapse emale ülalpidamist andma kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kui lapse emal ei ole võimalik lapse eest hoolitsemise tõttu sissetulekut saada.

Ülalpidamise ulatus oleneb õigustatud isiku vajadustest ja kohustatud isiku varalisest seisundist, kindlat elatise suurust olemas ei ole, samuti on seda keeruline nimetada tegelikke asjaolusid teadmata.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju pean ette teatama tähtajatu töölepingu lõpetamisest, kui tahan minna välismaale elama ja tööle?14.11.2012

Kui palju pean ette teatama tähtajatu töölepingu lõpetamisest kui lähen välismaale tööle ja elama ning peres on ka alla 3-aastane laps?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Töökohavahetusega seotud töölepingu ülesütlemist (olenemata linnast või riigist) käsitleb töölepinguseadus vaba tahte ehk korralise ülesütlemisena.
Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1).
Kuni lapse kolme aastaseks saamiseni on ühel lapsevanemal võimalik kasutada lapsehoolduspuhkust igal ajal, seda 14-päevase etteteatamisega.

Õigeid otsuseid soovides:


Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kas liiklustrahvi tegemiseks peavad olema kaks politseinikku või võib seda teha ka piirkonnapolitseinik üksinda?14.11.2012

Tere!

Tekkis selline küsimus, et kui tehakse trahvi, kas siis politseinik peab olema kahekesi või võib olla ka piirkonnapolitseinik üksinda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Võib olla ka üksi, kuid sellisel juhul ei piisa ainuüksi tema sõnast väärteo toimepanemise kohta, vaid ta peab hoolitsema selle eest, et väärtegu oleks tõendatud ka muude tõenditega (foto, videosalvestis, tunnistajad vms).