Õigus

Tere,
Asulasisene tee, Tallinnas Nõmmel, suhteliselt kitsas tänav (umbes 4m), ilma igasuguste teemärgisteta. Tänaval mahub üksteisest mööda täpselt sõitma kaks autot, tegemist kahesuunalise liiklusega. Nüüd on teele tõmmatud pidevjoon (meetri kaugusele) ja pidevjoonest teepeenra poole on maha tehtud märgis 974 (ema lapsega, mis iseenesest peaks küll olema jalgtee märkimiseks kasutatav). Transpordiameti ja ka liiklusseaduse järgi on tegemist kõnniteega. Liiklusseadus ütleb nii: 25) kõnnitee on jalakäija ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega.

Küsimus tekib selles osas, et kui tegemist on kõnniteega, siis sellel sõita ei tohiks autoga. Kuid antud tänaval ei mahu sõitma kaks autot kõrvuti, kui üks nendest ei sõida kõnniteele, teisel pool sõiduteed on äärekivi ja haljasala. Kas antud viisil saab siis käsitleda seda märgitud osa kõnniteeks, kas sellel tohib sõita?
Samuti, kui lumi maha tuleb ja teepuhastusauto seda asfaldini puhtaks ei pühi, kas siis pole enam tegemist kõnniteega, sest märgistust pole näha, liiklusmärke kusagil pole. Kas üldse saab olla niivõrd kitsal teel kõnniteed, mis on joonistatud maha sõiduteele? Samuti, kas antud viisil maha joonistatud teemärgistus teeb sellest kõnnitee?

Lugupidamisega

Tere,

millises seoses on omavahel liiklusseaduse § 72 lg 2 - kohustus politsei või kohtu nõudmisel avaldada kuue kuu jooksul mootorsõidukit kasutanud isikute andmed ja põhiseadusest tulenev õigus keelduda ütluste andmisest oma lähikondlase (näiteks tütar, poeg) vastu. Kas olukorras, kus rikkumine on omistatud nö autole ja selle kaudu sõiduki registreeritud omanikule, võib viimane keelduda avaldamast, kes sõidukiga tegelikult rikkumise toime pani, tuginedes eelpool nimetatud alusele?

Ning kas on õige, et parkimistrahvide puhul see ei kohaldu, kuna omanik või vastutav kasutaja on vastutav nii või teisiti ning peab trahvisumma tasuma?

Töötan vahetustega graafiku alusel. TLS loen, et § 52 lõige 3: Eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval. Samas kui see on "eeldus", siis võib see puhkeaeg olla ka nädala sees, saan nii aru. Aga, kas on õigust teha nii, et see on ainult nädala sees? Näitena lihtsalt, et mul pole viimase 5 kuu jooksul olnud ainsatki (tõesti, mitte ainsatki!) vaba nädalavahetust. Lähedastega koos olemine ja igasugused tähtpäevad on täiesti null. Vahetada ja kokku leppida ei õnnestu midagi, siin asutuses on võimalik vaid see, mida seadusele toetudes nõuda saad. Seepärast ka Teie nõuannet vajan.

Töötame graafiku alusel ja tööpäevad on pikad, 8.00-22.00. Tihti on aga nii, et tööaeg läheb üle aja, kuni isegi 03.00. Järgmine hommik (juhul, kui on tööpäev) tuleb tööl olla ikkagi taas 8.00. Tööandjaga on tekkinud vaidlused, tema väidab, et graafikut pole võimalik teisiti ka koostada, kuna see, kas läheb üle aja või mitte, pole kunagi ette teada ja ei saa graafikusse sisse planeerida, et järgmine päev oleks vaba. Kas mul on õigus nõuda hilisemat tööletulekut järgmisel päeval? Mida saab tööandja ette võtta, kui ma lihtsalt ei ilmu 8.00 ja kogu lugu (teatan muidugi sellest). Probleem tõsine, sest no ei jaksa lihtsalt.

Palun nõu, kuna mul on tekkinud vaidlusi tööandjaga. Töötan graafiku alusel, kindla kuupalgaga. Mõnel kuul on nii, et tunnid ei tule täis, näiteks septembris jäi normist puudu 8 tundi, oktoobris 6 ja novembris jääb ka suure tõenäosusega tunde puudu. Detsembri töögraafikut vaadates on mul seal hetkel juba 168 tundi (detsembri normtunnid aga on ju vaid 144), tunde võib sinna lisanduda detsembri alguseks veelgi ja ka kuu jooksul, kui tuleb broneeringuid juurde, sest töötan üritusi korraldavas asutuses.
Küsimus siit siis selline: kas tööandja saab nõuda eelnevatel kuudel puuduolevate tundide tasategemist detsembris, kui ma ei tööta summeeritud tööaja alusel? Töölepingus on tööaja kohta kirjas vaid järgnev:
5.Tööaeg
5.1 Töötaja asub tööle täistööajaga. Tööaja kestvus on nädalas 40 tundi.
5.2 Töötaja töötab puhkepäevadel ja teeb ületunnitööd järgmistel juhtudel: -tööprotsessi, s.h. tähtaegse tööülesande lõpuleviimiseks, -kui maja üldine töökorraldus seda nõuab.

Selle järgi saan aru, et detsembris tehtavad ületunnid tuleks tööandjal ikkagi kompenseerida? Kas mul on õigus? Saan aru nii, et summeeritud tööaeg peaks olema töölepingus kirjas, samuti ka selle tingimused, periood jne.

1.Kohtuotsusega on kostja kohustatud tasuma nõude, mis koosneb põhivõlast, viivistest ja muudest kohtukuludest.
Milline seadus reguleerib korteriühistus nõude kustutamist ja millises järjekorras toimub võla kustutamine (viivis, põhivõlg, jm.)?

2.KÜ liikmeks oli ema, kes surnud juba 9 aastat. Korteris elab poeg, kes ei ole pärimist alustanud. Kuni 2008.a lõpuni on kohtuotsuse alusel nõue täidetud. Alates 2009.a. on kogunenud uus võlg.
Kas KÜ juhatusel on õigus pöörduda uue nõudega kohtusse?

Osaühingu osalus jaotub 50:50 ning vaja on kokku kutsuda osanike koosolek. Üks osanikest viibib väljaspool Eestit. Osanike koosolek kutsutakse kokku, üks osanikest ei anna teada oma mitteilmumisest, ei saada ka oma esindajat. Osanike koosolek kutsutakse sama päevakorra ja arutust vajavate punktidega taas kokku. Üks osanikest taas ei ilmu kohale, ei anna teada oma mitteilmumisest, ei saada ka oma esindajat. Kas sellisel juhul on kohal viibival osanikul õigus võtta vastu otsuseid? Sealhulgas näiteks põhikirja muutmist ja juhatuse liikme tagasiastumist puudutavates küsimustes?

Tere,

olen ainus juhatuse liige. Soovin juhatuse liikme staatusest tagasi astuda. Kas piisab sellisel juhul vaid avalduse esitamisest osanikele või olen juriidiliselt juhatuse liikmena vastutav seni, kuni osanike koosoleku otsusega minu juhatuse liikmest tagasiastumise soov rahuldatakse?

Tere. Kunagine elamukooperatiiv (EK) on ümbervormistatud korteriühistuks (KÜ), kuid tegutseb samas kohas edasi ning kõik asjaosalised, sealhulgas kortermaja valitsejad, on samad isikud (eraisikud, juriidilised isikud). Kas KÜ võib olla EK õigusjärglane täielikult või osaliselt? Juhul, kui EK kohustused kortermaja remondi osas jäid tegemata, kas selle eest peab mingil määral vastutama KÜ ning jätkama remonditöödega prioriteetselt? Näiteks, kui hoonekatus jäi EK ajal remondimata (kuigi selleks olid tehtud kulukad ettevalmistused) ning veeläbijooksud kahjustavad mõne korteriomaniku vara jätkuvalt, kas ei peaks KÜ eelkõige parandama katust ja alles järgmisena soojustama seinu? Kui KÜ üldkoosolekul ei suudeta leida mõistlikumat prioriteeti, kas abiks võib siis olla kohtusse pöördumine ja selle kaudu KÜ kulul vajaliku tehnilise ekspertiisi korraldamine? Kui ekspertiis leiab, et veekahjustused korteris on osaliselt pärit EK-ajast, kas nende sidumine KÜ-aegsete kahjustustega oleks õigustatud hüvitise väljanõudmiseks kohtus?

Mis vormis tuleb kohtule avaldus esitada ning milliseid dokumente veel nõutakse, et taotleda otsustusõigust?