Asjaõigus

Kahjuks jääb küsimusest väga palju selgusetuks, s.h millised on alternatiivid sellele riigimaale pääsemiseks, milline on vajadus, millised on maastikukaitseala kitsendused jne. Iseenesest seadus annab sundvõõrandamiseks võimaluse küll, kuid selleks, et seda teha, peab olema täidetud rida tingimusi. Seetõttu ei saa ka mingisugust tõenäosust sundvõõrandamise või võõrandamata jätmise kohta öelda. Üldiselt on kohtusse minemise tõenäosus alati 50:50... te kas võidate või kaotate.

Ostueesõigus ei tähenda, et te ei või oma maatükki võõrandada. Seda teostatakse nii, et te müüte oma maa teie enda poolt vabalt valitud isikule. Seejärel on riigil õigus maa ise ära osta - ehk et ta astub senise ostja asemele ja ta ostab maa täpselt samadel tingimustel ära, millega te selle juba enda poolt valitud ostjale müüsite. Teie jaoks ei muutu midagi, vaid ostja jääb sellest ilma. Riik võib nii otsustada, kuid ei pruugi.

Võite rahulikult sümboolse hinnaga maha müüa, keegi ei keela! Sellisest kinkelepingu tühistamise võimalusest ma polegi kuulnud ...

Päranduseks saadud korteri tagatiseks panemine ei mõjuta ostetava korteri omandisuhet ei mitte mingil viisil.
Te ei ole oma küsimuses märkinud, kas olete oma elukaaslasega abielus või mitte. Eeldades, et te ei ole abielus, tuleb märkida, et korter hakkab kuuluma sellele, kes selle ostab ja kes kinnistusraamatusse omanikuna kantakse. Selles peate te omavahel ise kokku leppima, kellele kui suur osa kuuluma hakkab, kuid kindlasti tuleb see müügilepingus ära fikseerida ja mõtteliste osade suurus ka kinnistusraamatusse kanda. Vastasel juhul te korteri omanikuks ei saa. Ainult laenulepingus enda kaastaotlejana üles andmine ei tekita teile korteri omandisuhetes mitte mingeid õigusi. Laenulepinguga tekib teil rahaline kohustus panga ees, mitte korteri omaniku ees. Ei ole ka vahet, kas taotlete laenu ise või teeb seda elukaaslane või teete seda koos. Juhul, kui olete abielus, on põhimõte sama, kuid selle erisusega, et kui korter ostetakse ühisvarasse, siis kutsub notar teid tehingusse ja saate nii oma õigusi paremini teostada. Mõtteliste osade suurus tuleb ikkagi eraldi omavahel kokku leppida, kui ei lepi, siis jagunevad osad võrdselt.

Kuna see oli tee tööde tegemiseks vajalik, siis on küll jah õigus!

Maaomanike huve peavad eelkõige kaitsma maaomanikud ise. See kinnistu omanik, kelle maal tee on, võiks mõelda selle tee vallale võõrandamisele, siis saaks vald intensiivse avaliku huvi olemasolul teed hooldada jms. Isenesest võiks maatükil asuva tee ka praegu avalikuks teeks teha, kuid seda peab maaomanik ise tahtma. Praegusel juhul tuleks seada maatükile servituut kõigi 10 kinnisasja teenindamiseks. Servituudi seadmise protsess on selline, et minnake notarisse ja sõlmitakse servituudi seadmise leping.

Kui ettevõte on avaldanud valmisolekut teile uus samaväärne auto osta, siis sellega ongi mured murtud. Mis puutub auto tehnilisse seisukorda, siis siin tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Auto peaks vastama teie endise auto väljalaske aasta ja sellise läbisõiduga auto ligilähedasele tehnilisele seisukorrale, kuid on ka selge, et kõiki vigu ei saa näha ega ennustada. Samas on teil väga raske tõendada, et teie 1997.a Almera oli oluliselt paremas seisukorras, kui see, mis teile nüüd ostetakse. Ühel olid ühed vead, teisel on teised.

E ole vaja. Omanikul on kõik õigused teha oma asjaga seda, mis pähe tuleb.

Avalikul arutelul esitatakse detailplaneeringule oma vastuväited koos põhjendustega, miks üks või teine asi tuleks teisiti lahendada. See, kas enne DP kehtestamist see ka maavanemale ülevaatamiseks esitatakse, sõltub planeeringu mahust (kuni kolm elamut, määratakse ühe krundi ehitusõigus vms). Väikesemahulisi planeeringuid ei pea kooskõlastama, kuid tuleb arvestada naaberkinnistu omanike huvidega. Suuremate planeeringute puhul on DP kooskõlastamine kohustuslik. Kui maavanemaga kooskõlastamise kohustust ei ole, siis ei saa seda ka kuidagi tagada. DP kehtestamise eelduseks ei ole kõigi naabrite nõusolek. Oluline on see, et kõigi huvidega oleks arvestatud ja pakutud välja neile lahendus. Naaberkinnistute omanikel ei olegi muud teha kui oodata, kas nende ettepanekutega arvestatakse või mitte ning kui nad leiavad, et DP-ga on nende õigusi rikutud, siis DP kehtestamise otsus kohtus vaidlustada.

Kui pärimisel midagi ära ei jagatud, siis võib eeldada, et kinnistu jaguneb kaasomanike vahel võrdsetes mõttelistes osades. Kaasomandi kasutamine toimub kokkuleppel teiste kaasomanikega, mis tähendab, et ilma teiste omanike nõusolekuta ei või maatükile midagi ehitada.