Asjaõigus

Lasteaia vahetus läheduses asub vana vaher, mille oksad kõrguvad üle mänguväljaku. Maa, millel puu kasvab, on eraomandis. Kord on juba juhtunud, et puu küljest murdus oks ja kukkus mänguväljakule ajal, mil lapsed õues mängisid - imekombel keegi pihta ei saanud. Lapsevanemad on mures, sest puu kujutab endast ohtu lastele, aga ka mänguväljaku rajatistele. Millised õiguslikud alused on lasteasutusel/omavalitsusel kõne all olev puu spetsialistide poolt lasta maha võtta, kui maaomanik (puu omanik) ei ole koostööaldis? Tänan!

Tere,
Kas kinnistu omanikul on õigus aia ja väravaga sulgeda krundi keskelt läbi jooksev tee (ilma kõvakatteta), kui kõikidel naabritel on oma kinnistule ligipääs tagatud?
Tegemist on endise aianduskooperatiivi ringteega, mille tagumises nurgas on ühtse kinnistuna erastatud kahel pool teed asuvad maatükid. Naabritele jääb alles nende jaoks lühim tee krundini. Sulgemise põhjuseks on krundi keskelt läbi kihutavad autod, mis on ohtlikud lastele. Kas ja kuhu asjaajamiseks pöörduma peaks?
Tänan.

Tere,
Olen ridaelamu boksi omanik. Minu naaber otsustas oma korterist teha firma kontori. See on kestnud juba mitu aastat. Algul, kui ta siia kolis ja remonti tegi, siis küsisin ta käest, et kas siis minu kõrvale tuleb mingi kontor, vastas tema, et ei tule, siin hakkab elama tema poeg. Pean veel ära mainima, et mu naaber ostis ära 2 boksi ja minu boks on nende vahel. Nii siis ühes elab ta ise ja teises boksis on firma kontor. Maja õu on aiaga piiratud, privaatne, nüüd aga voorib siin võõrast rahvast edasi tagasi, hullem kui mõnes kohalikus poes. Minu käest see naaber mingit nõusolekut ei ole küsinud ja mina ütlesin talle juba siis kui ta alles remontis, et mina siia mingit kontorit küll ei taha ja sellega ei ole nõus. Mina leian, et sellega on igasugune privaatsus ja kodurahu rikutud, olen oma õues ja vaatan kuidas võõras rahvas sõelub edasi ja tagasi. Küsikski, et kas naabril on üldse sellisele tegevusel mingit õigust ja kuidas pean mina nüüd käituma ja kust abi saama. Aitäh.

Maja on kaasomandis ebavõrdsetes mõttelistes osades, üks kaasomanikest on sõlminud kinkelepingu oma mõttelise osa kinkimiseks (poeg kinkis isale). Kas teistel kaasomanikel on võimalus tehing vaidlustada (näiteks ostueesõiguse alusel või mõne muu seadusest tuleva õiguse alusel) ja saades ise antud kaasomandi omanikuks tasudes kinkijale kaasomandi väärtuse, mis on fikseeritud kinkelepingus.

Millised seaduslikud nõuded ja kohustused on kinnistu piiramise tähistamisel hajaasustatud alal? 12ha maaala, mida läbib välja kruntimata ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsutee. Teeseaduse §2 kohaselt on tee igasugune sõidukitega või jalgsi liiklemiseks mõeldud rajatis. Pinnasetee on seega eratee teeseaduse § 5 2 tähenduses. Ei ole soov piirata viimase kinnistu omanike juurdepääsu koju saamiseks, vaid võõraid. (Videovalve, liiklusmärgid, piirded).

Tegemist kinnisasjaga, registris ühepereelamu, kaasomand. Määratud notariaalne kasutuskord. Tegelikult on kolm korterit. Üks kaasomanik soovib muuta sihtotstarvet ja ehitada garaažist elutoa.
Teine kaasomanik soovib pikendada maja katust garaaži suunas ja seega suurendada oma elamispinda. Lisaks soovib ülejäänud garaaži katusele rajada terrassi, mis oleks tema ainukasutuses.
Kas nendeks toiminguteks on tarvis kolmanda kaasomaniku nõusolekut?
vastust ootama jäädes

Tere,
Kaasomandis olevas metsas tehakse raietöid ja teine omanik ei ole nendest teadlik. Seega ei ole andnud luba nendele raietöödele. Raietööde tegija ehk teine omanik ei taha saadud tulu jagada ja tahab saadud kasu hoida endale. Mida peaks ette võtma?

Ostsin kunagi iPhone'i soodustusi saamata ja ka tähtajaliste kohustusteta telefonioperaatori ees. Nüüd tahtsin vahetada operaatorit, aga selgus, et telefoni saab kasutada ainult selles konkreetses müüja võrgus. Kui palusin lukk maha võtta, siis keelduti. Põhjenduseks öeldi ebamäärane "me ei pea seda tegema". Mille alusel selline käitumine õigustatud võiks olla? Tegemist on ju mulle kuuluva asjaga. Lepingus pole kuskil kirjas, et operaatoril säilib õigus minu omandi kasutust piirata. Ja kui see pole õiguspärane käitumine, siis mida peaksin sellises olukorras vastama/millisele paragrahvile viitama?

Tere,
Lugu selline. Minu onu võttis ühe naisterahva käest aastal 2003 laenu 80 000 krooni ja see naisterahvas seadis oma kasuks onu korterile hüpoteegi 90 000 krooni. Nagu ma nüüd hiljem olen teada saanud, et see 10 000 krooni pandi kulude katteks, juhuks kui laenuvõtja ei maksa laenu korrektselt tagasi. Laen on tagasi makstud lepingu järgi laenu tagastamise tähtajaks. Makse kviitung on olemas. Sellele naisterahvale on korduvalt saadetud teateid kutsega tulla notarisse hüpoteeki vabastama. Ta eirab teateid ja soovib asjaga mitte tegeleda. Varsti saab tehingust 10 aastat. Onu on surnud ja kui hakkasime pärandi asju ajama, siis tuli selline lugu välja. Oleme proovinud nüüd ka ise selle naisterahvaga kokkulepet saavutada, aga ta ei soovi sellest loost midagi kuulda. Olekski küsimus, kuidas saaksime olukorda lahendada? Kas ainus võimalus on minna kohtusse? Ja mis saab siis kui 10 aastat saab täis? Kelle jaoks siis asi aegub?

Tänud ette

Palun andke nõu mida saab teha erastamata korteriga? Korter sai kunagi ostetud, aga erastada ei saanud. Nüüd peab maksma tühjalt seisva korteri eest. Nagu aru saan, et üürile anda võib, aga kas võib seda teha tähtajatult? Mida peab tegema, et üürnikke sealt välja ei tõsteta aastate pärast? Andke nõu kelle poole selle küsimusega pöörduda?