Asjaõigus

Eramaja on kaasomandis ja omandid jagunevad 50% ja 50%. Kehtiv kasutuskord on aastaid tagasi kantud kinnistusraamatusse. Kumbki omanik on vastavalt kasutuskorrale oma valdust korras hoidnud. Ühe kaasomaniku pool on nö normaalses korras, teine kaasomanik väidab, et tema pool on rohkem korras ja tema on teinud rohkem investeeringuid oma valdusele. Kui nüüd kinnisasi müüa ühe tervikuna, siis kuidas jaguneb müügist saadud raha, kas 50% ja 50%, st vastavalt omandiosa suurusele või lähtuvalt millestki muust, nt hindamisakt vms?

Müüsin aastal 2007 kaasomandis olevast kinnistust endale kuuluva mõttelise osa, kuid jätsin teist kaasomanikku tehingust kirjalikult ja nõuetekohaselt informeerimata. Kas nüüd, ligi 6a hiljem, on tal veel õigus teostada ostueesõigust? Kas ostueesõigus ka aegub kunagi? Kui ei, siis kuidas saaksin praegu tõestada, et ta tehingust siiski teadis?

Pärast vanemate surma võtsime mina, minu õde ja vend vastu pärandina vanematest jäänud korteri. Oleme kolmekesi korteri ühisomanikud. Selles korteris elab alaliselt vend ehk üks meist kolmest. Paraku on ta juba pea 4 kuud pidevas alkoholijoobes ning ei maksa kommunaalmakse. Vee, elektri, prügi ja kütte lepingud on venna nimel. Oleme õega tasunud siiani ära kõik antud korteriga seotud kommunaalmaksed. Kas tegelikkuses kanname me kõik kolmekesi täit vastutust arvete tasumise ees, ka juhul kui lepingud on venna nimel?

Olen ostmas korterit uues majas, mis on registris kirjas äripinnana (e. mitteeluruum, kontor-ateljee), detailplaneering nägi ette, et 10% hoonest on äripinnad, kuid samas on tegu sisuliselt korteriga (vann, wc, köök, rõdu).
Kas sinna saab ennast sisse registreerida ja mis ohud/probleemid mind ootavad kuna soovin seal püsivalt elada ja vajan sissekirjutust. Kas tasub ikka osta?

Tere.
Pärisime vennaga oma vanemate maja, mille ehitamisel paarkümmend aastat tagasi ise aktiivselt osalesime. Viimane elanik oli majas ema ning nüüd seisab hoone tühjana. Venna soov on kaasomand lõpetada kas kogu kinnistu koos müümisega või oma poole osa turuhinnas mulle müümisega. Kumbki variant mulle ei sobi. Eriti teine, sest siis tuleb mul oma kätega ehitatut omale tagasi osta. Minu soov on sinna elama asuda ning olen selleks ettevalmistusi ka teinud.
Krunti on võimalik jagada kaheks eraldiseisvaks kinnistuks, üks koos hoonega ja teine ehitusõigusega osaks. Teine võimalus on olemasolevas majas peale mõningasi ümberehitusi moodustada korteriomandid. Kui me nüüd kokkuleppele ei jõua ning vend kohtu poole pöördub kaasomandi lõpetamiseks, millist kohtulahendit võiks oodata? Kas kohus loeb mõjuvaks põhjuseks kaasomandi lõpetamist nõudva omaniku argumenti, et ühe suure kinnistu müügist saab suurema tulu kui jagatud, kahe väiksema iseseisva kinnistu eest? Või võib kohus ka otsustada, et ei lõpeta kaasomandit, kui teine osapool kaasomandi lõpetamisega ei nõustu?

Tere

Lõpetasin korraliselt enda töölepingu tööandjaga. Nüüd, 16 päeva hiljem, saabus mulle e-posti kiri, milles firma juht leiab, et minu suhtlemise toon lepingu lõpetamise perioodil oli ebaviisakas ja lähtudes sellest (juhi sõnad) "võtan tagasi enda tasuta pakkumise valuvelgede osas (mis on minu isiklikud veljed) ja palun Sul toimetada need kohta, kust ma Sulle need väljastasin, hiljemalt järgmise nädala lõpuks". Veljed andis firma juht mulle vabatahtlikult ajal, kui ettevõttes töötasin, lisades, et Temal neid enam vaja ei lähe ning annab need mulle. Mingisugust lepingut me ei sõlminud. Minu küsimus on, et kas Tal on õigus nõuda neid velgesid tagasi või ei?

Tere,
Mul on küsimus kaasomandi lõpetamise kohta. Olen tühjalt seisva maja kaasomanik. Soov oleks maja müüa ja jagada raha vastavalt kaasomandi suurustele. Teine kaasomanik majas elada ei taha aga müüa ka ei soovi. Kokkulepet ei õnnestu saavutada. Kui ma pöördun kohtu poole kaasomandi lõpetamiseks ettepanekuga maja enampakkumisel müüa, kes maksab kohtukulud?

Vastavalt kompromiss-ettepanekule (kinkelepingu tühistamine) tagastas kingisaaja osaliselt kinkijale kinnistu ja viib hüpoteegi üle temale jäävale korterile. Nüüd peaks kinnistu minema kaasomandisse. Minu poolt on makstud (50 % ulatuses nagu oli notaris kokku lepitud) notaritasud, riigilõivud. Teine osapool väidab, et tal ei ole raha (17 €) riigilõivu maksmiseks. Kui ta nimelt keeldub riigilõivude tasumisest, kas siis tuleb mul jälle hakata uuesti kohut käima kinkelepingu tühistamiseks kingisaaja vääritu käitumise tõttu, millega olen tegelenud viimased 1,5 aastat.

Tere!
Asjaõigusseaduses on
§ 151. Piirirajatis
(1) Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.
Kas salvkaev on piirirajatis, kui võrkaed poolitab kaevu see tähendab umbes 1/2 asub ühel ja 1/2 teisel krundil? Kas salvkaev võib üldse olla piirirajatiseks?

Kui vald korraldab oksjoni kinnisvara (küla kelder) müügiks alghinnaga 750 eurot ja oksjonil keegi ei osale. Kas vald saab peale oksjoni päeva müüa hoone 400 euroga? Ostja ei ole keldri kasutaja. Samas oleks sellise hinna eest ostjaid jagunud. Kas on mingi võimalus vaidlustada sellist asja? Milline seadus reguleerib valla poolt sellise vara müüki?