Asjaõigus

Tere,

kui võetakse laenu ning laen tagatakse kinnisvaraga, kas siis notar peab kontrollima ka laenulepingut, mis on hüpoteegi seadmise lepingu lisa ning allkirjastama ka laenulepingu? Millised on notari kohustused sellise lepingu sõlmimisel?

Tere.
Pärisin kinnistu, kinnistul on aga naabri ehitatud hoone, 3/4 hoonest aga asetseb minu maal. Enne isiku surma isik kinnitas, et hoone alune maatükk on naabri poolt tasumata ning ka vormistamata (naabri nimele). Mingi paber samuti puudub, et maatükk oleks naabril makstud või et tema oleks selle maatüki omanik. Samuti hoone on ehitatud ilma ehitusloata.

Mis õigused on mul hoone lammutamisele oma maalt? Naaber pole nõus maatükki välja ostma, öeldes et ta on selle juba erastanud, kuigi paberit selle kohta pole ning katastriplaani järgi 3/4 hoonest asub minu kinnistul. Tõenäoliselt pole isik nõus seda hoonet ka vabatahtlikult lammutama. Ning kas lammutamise kulud saab jätta ka rajaja kanda?

Millised õigused on minul, kui kahjukannatanul, nõuda moraalsete kahjude hüvitamist, mis on tekkinud pikaajalise tahtliku petmise tulemusena (sh. maamaksu tasumine)?

Plaanin valla vastu kohtusse minna, kuna igal aastal on jama lumelükkamisega, tee umbes 800 m, laps peab kooli saama ja teised pereliikmed tööle. Vald teed lahti ei lükka. Kuid A.Ansip on öelnud Riigikogus: "Teehooldus ja omavalitsuse elanike ligipääsu tagamine on kindlasti kohaliku omavalitsuse kohustus... Kui kohalik omavalitsus keeldub teed hooldamast, talvel lund lahti lükkamast, siis elanik saab omavalitsuse vastu ka kohtusse pöörduda. Makse ta ju maksab."
http://www.riigikogu.ee/?op=stenoplain&stcommand=terviktekstpaevakord&isikId=70095&paevakordId=8114&istungId=1371
Tee ei asu minu maal, maa omanik on surnud, pärijaid ei ole. Asjaga tegeleb pankrotihaldur, kes tegi vallale 2010. aastal avalduse tee avalikuks teeks võtmiseks. Vald vastas eitavalt.
Kui tellida traktor, tuleb see alles nädala pärast (kui üldse) ja küsib tasuks 30.- eurot, 2-meetrise tee lükkamine 800 m (tegelik on - ühe kilomeetri pikkuse teelõigu lumest puhastamise maksumus nelja meetri laiuse tee korral koos karestamisega hinnanguliselt 7,18 eurot, millele lisandub käibemaks.)

Mis seadustele saan tugineda?

Kuidas saada lahti Natura hoiualast ja sellega kaasnevatest kitsendustest oma kinnistul?

Konkreetne objekt on saadud pärandvarana ning seal mingid piirangud olid juba pärandi avanemise ajal. Asi venis mõne aasta kaasomandi tõttu ning sel ajal keskkonnaametiga ei tegelenud.

Esiteks omanikule pakutud "hüved" nagu maamaksu vähendamine 50% ja võimalus mingeid töötu abiraha sarnaseid (mis see 60 eurot hektari kohta muud on) toetusi taotleda minu kui omaniku hinnangul ilmselgelt ei kompenseeri metsa mittemajandamisest saamata jäävat tulu. Nimetatud toetusi ei ole taotlenud ega taotle ka tulevikus.

Teiseks ei ole minu arvates mõistlik iga liigutuse pärast keskkonnaametisse kooskõlastust taotlema jooksta - ja see probleem on paraku palju laiem, sest kuigi hoiuala kitsendused kehtivad ainult ühel katastriüksusel ehk osal kinnistust, siis paljud tegevused, näiteks metsamajanduskava kinnitamine käivad ju ikkagi terve kinnistu kohta. Samuti on kinnistusraamatusse tekkinud ostueesõiguse märge riigi kasuks - jällegi kogu kinnistu kohta, mis pole mu arvates mitte mingil juhul mõistlik.

Kõige krooniks ei ole keskkonnaamet suutnud siiani mulle öelda, millist objekti konkreetselt sellel katastriüksusel kaitstakse - tegu on sookaitsealaga ja naabruses on tõepoolest mõnikümmend hektarit parajat rabamännikut, aga kõnealune objekt on kõrgemal pinnasel ning täiesti tavaline männik, milletaolisi on Eestis tuhandeid hektareid.

Kuidas kirjeldatud kitsendustest vabaneda?

Tere,
1. Kui kostja soovib esitada maakohtule vastuhagi ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, ilma asja kohtuistungil arutamata, millised võivad olla eelised või hoopis puudused (ehk suurem kaotuse risk kostja jaoks), suheldes advokaadi, hageja ja kohtuga vaid e-posti teel, vastates korrektselt-viivitamatult päringutele jm?
2. Kui kostja pöördub õigusabi palvega advokaadi poole, olles nõus e-kirjaliku menetlusega, kas selline korraldus välistab kostja jaoks võimalust osaleda kirjalikus kohtuprotsessis (nii et peab kostja toimingute tegemiseks täielikult volitama advokaati, kes suhtleb siis otseselt ainult kohtuga)?
3. Kas lihtsustatud korras e-kirjaliku menetluse kestvus on tavakohtupraktikas pikem või hoopis lühem, võrreldes asja kohtuistungil arutamisega ning palju aega maksimaalselt võib kohus kostjale anda (nt, soovides kiiremat vastust, kui kostja viibib teises vööndis ajavahega üle 6h)?
Lugupidamisega,

Tere,
Plaanis on esitada vastuhagi. Kohtumääruses on teavitatud, et kostja peab vastama 20 päeva jooksul pärast kohtumääruse kättesaamist - kas on soovi esitada vastuhagi.
1. Kui palju aega võib kohus kostjale anda vastuhagi esitamiseks enne kohtuvaidluse algust, kui tegemist on hagi menetlemisega lihtsustatud korras?
2. Oletades, et kohtuvaidlus, seoses vastuhagi esitamise sooviga (või vastuhagi sisuga), võib kujuneda keerulisemaks - kas, millal ja millisel tingimusel võib kohus muuta esialgset resolutsiooni "Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras", asendades mõne teise menetluse liigiga?

Tere!
Minu ema oli minu õele ehk siis oma tütrele käendajaks, et mu õde saaks oma perele korteri osta. Õde rääkis, et ema korter jääb hüpoteegi alla 1 aastaks, siis läheb hüpoteek nende korterile üle. Asi hakkas mind huvitama kui peale 6 aasta möödumist on korter ikka veel pandis. Lugesin müügi- ja hüpoteegi koormamise lepingu läbi ja seal ei ole ühtegi märget, kui kaua ema oma korteri pantinud on. Samuti ei leidnud ma sealt ühtegi viidet, et ema käendaks oma korteriga ainult seda laenu.

Vahepeal on õde abiellunud, oma ostetud korteri koos abikaasaga maha müünud. Uut korterit ei ole nad ostnud, üürivad korterit. Korteri müügist kuulsime alles siis, kui sellest oli juba pool aastat möödas.

Mida peaks ema nüüd tegema/kuhu pöörduma, et saaks lepingusse panna kirja punktid, et see hüpoteek ei laieneks näiteks õe/õemehe järgmistele laenudele, kas panka või notarisse? Kes otsustab, millal hüpoteek maha võetakse? Pank ju ei taha üldse nendel teemadel infot anda. Ema oli lihtsalt heauskne pantija, talle ei räägitud notaris kõike täpselt ära, ta ei oleks kunagi nõus olnud oma korterit nii kauaks panti panema.

Firma kavatseb teostada telekommunikatsioonirajatise läbiviimist ehk ehitustöid minu kinnistu kaudu. Nad küsivad minu nõusolekut, et ma lubaksin oma maatükki kasutada nende tööde teostamiseks. Kas mul on õigus keelduda ning millised õigused ja kohustused firmal on, mis teostab antud töid?

Tänan,

Sai koos endise elukaaslasega võetud kodulaen, kus mina olen laenu põhitaotleja ja endine elukaaslane kaastaotleja. Kodulaenu eest sai ostetud korter, mis on meie mõlema nimel. Alates september 2010 me enam koos ei ela ja alates sellest ajast pean mina üksi maksma laenumakseid. Kas mul on õigust endise elukaaslase käest nõuda igakuisest laenumaksest poolt summat, mis mina olen pidanud üksi maksma? Intressi summade pealt tagasi makstavat tulumaksu on ta küll nõus endale jätma, kuigi ta ise ei maksa laenu.

Elukaaslased ostsid koos korteri pangalaenuga. Mees suri ning tema pärand jagunes elukaaslase ja surnud mehe poja (eelmisest kooselust) vahel. Kuna pangalaenu tasumine käib pojale üle jõu, otsustati korter müüa, kuid elukaaslane ei soostu hinda langetama. Hetkel on hind ebareaalselt kõrge. Kuidas oleks pojal õige talitada, et sellest 30-aastasest vaevast vabaneda? Kas füüsilise isiku pankrot oleks üks võimalik valikutest? Panga poole on samuti pöördutud, kuid sealt öeldi, et seni kuni nendele maksed laekuvad pole see nende mure.