Lepinguõigus

Tere!
Lõpetasime üürilepingu kuu aega tagasi ning lepingus on kirjas selline punkt tagatisraha kohta: Tagatisraha kohustub Üürileandja Üürnikule Lepingu lõpetamisel/lõppemisel ühe kuu jooksul tagastama, kui Üürnikul ei esine võlgnevusi, mis on seotud Lepingu objektiga või kui Üürileandja ei ole eelnimetatud aja jooksul esitanud Üürnikule objektiga seotud nõuet.

Kuu aega on nüüd möödas lepingu lõpetamisest, tagatisraha pole mu arvele laekunud samuti mitte nõuet ega midagi muud. Võtsin ühendust maakleriga, kelle kaudu me korteri üürisime ning ta vastas mulle, et tema ei puutu enam asjasse, tema kaudu me üürisime ja leping on nüüdseks lõpetatud. Mida ma edasi peaksin tegema, et enda tagatisraha tagasi saada? Kas maakler tõesti enam asjasse ei puutu ehkki terve lepingu ajal käis kogu suhtlus tema kaudu? Mida ma peaksin ette võtma, et tagatisraha tagasi saada?

Lugupidamisega

Tere,
Saan aru, et seadus ei sea vormi kuidas peab käima ostueesõigusega kaasaomanike teavitamine ostu-müügi lepingust ja tingimustest.
Juhul kui kaasomanike arv on väike, siis teavitamine on suhteliselt lihtne, kuid kuidas on korrektselt teavitada, kui kaasomanike hulk on üle 50 ja kõikide kaasomanike kontakte ei ole võimalik saada?

Aitäh

Tere!

Mulle jäi mõned aastad tagasi üks autostja praktiliselt kogu autohinna võlgu ja keeldus maksmast, kuna raha ei ole ja probleemid algasid ka autoga. Tegin lepingu inkassofirmaga, kes andis mõista, et mul on täielik õigus raha kätte saada. Mulle tehti arved ja asjad läksid kohtusse. Nüüdseks on sellest 2,5 a möödas ja ei midagi. Inkassofirma ei suvatse mulle isegi vastata milles asi. Kõik on ju 2,5a tagasi makstud, nende kulud, kohtu kulud. Mida nüüd teha, olen maile saatnud, kohal käinud ja ei ole vastust saanud, ehk siis inimene kes sellega seal tegeleb, hoiaks nagu eemale.

Kas pärandaja eluajal on pärandaja ja pärija (pärimislepingu pooled) kohustatud informeerima teisi pärijaid pärimislepingu sõlmimisest? Pärimislepingu vormistanud notar seda ei nõudnud.

Tervist,

Kaks nädalat tagasi murti sisse minu sõiduautosse ja üritati seda arvatavasti ärandada. Politseist sain teada, et süüdlased on kätte saadud ja tegemist on Läti Vabariigi elanikega (elan piirilinnas). Autot on nii väljast kui seest sedasi rüüstatud, et selle parandamine remonditöökojas läheb maksma rohkem kui on auto enda turuväärtus. Remondihinna suurust mõjutab ainuüksi see asjaolu, et kurikaelad on rikkunud vamistajatehase poolt paigaldatud immobilaiseri süsteemi, mille taastamine on väga kallis. Autol on tavakindlustus ja see on üle 15 aasta vana.
Väidetavalt need samad "kangelased" said samal ööl hakkama ka mingi muu süü- või väärteoga (teadmata) ja kohus nende kurikaelte üle pidi toimuma mitte varem kui kolme kuu pärast. Siit ka minu küsimused:

Kuidas on võimalik nõuda sisse mulle tekitatud varaline kahju Läti Vabariigi elanikelt? Kas seda mõistab sisse sama kohus, mis lahendab nende asja või tuleb mul pöörduda selle jaoks eraldi näit. tsiviilhagi kohtusse? Kui seda mõistab sisse sama kohus, siis kas keegi seda Läti elanikult reaalselt kunagi sisse nõudma ka hakkab?

Kas lisaks varalise kahjule on mul võimalik nõuda ka mittevaralist kahju, et kuidagigi kompenseerida oma aja- ja närvikulu ja et ma pole saanud pikemat aega oma autoga liikuda (olen pensionär)?

Ette tänades

Kas kohtu otsuse puhul kostja kasuks saab kostja nõuda hagejalt tema advokaaditasu kulude kompenseerimist sama menetluse käigus?

Minult varastati mõned päevad tagasi rahakott, mis sisaldas laste id-kaarte, lisaks hulk kliendikaarte, natuke sularaha. Tegin ka politseisse avalduse ja hetkel on lootust, et poe turvalindi ja kassasüsteemi abiga inimene tuvastatakse.
Probleem aga selles, et kuidas ma saaksin temalt sisse nõuda dokumentide asendamise kulud?
Hetkel on laste id-kaardid kehtetud ja vaja teha uued, samuti maksavad paljud taastamist vajavad kliendikaardid ja pangakaardid. Kokku läheb see nn lõbu mul maksma 30 euri kanti. Kas selleks on vaja pöörduda kohtusse (nii sain ma aru politseis avaldust andes) ja palju see mulle esialgu maksma läheks? Kas see varas peab mulle ka selle siis hüvitama?

Sai aastaid tagasi võetud kiirlaen summas 197€. Asi läks kohtusse, kus küsiti põhinõue 570 pluss kohtutäituri kulud. Maksin selle nüüd aastaid hiljem ära ja kohtutäitur vastas, et kohtuotsusega pean maksma ka viivised. Viiviste summa tuli 900€ ja lisaks kohtutäituri kulud 200€. Ka tõesti olen sunnitud neid viiviseid maksma nii palju. 197€ suurusest laenust pean kokku tagasi maksma siis 1800€. Viiviseid saan hetkel veel vaidlustada kohtus.

Vabaabielus olles on võetud eluasemelaen. Mina olen kaastaotleja, kuid korteriomanikuks on mees üksi. Mees tööl ei käi ning laenumakseid ei tasu. Peres on ka kaks last. Minu palgast ei jätku pere ülalpidamiseks. Kõige parema meelega tahaks ära kolida, aga pank võtab maksed minu arvelt maha (kuna mehel raha arvel ei ole), ning korterit üürida ei ole võimalik. Kas on mingi võimalus (kohtu kaudu?) meest korterit müüma sundida, et ma võlast vabaneksin ja eluga edasi minna saaksin?

Inkasso nõue minu vastu. Probleem selles, et võitsin hanke hange.ee keskonnas summas 35000 eurot, millest siis pidin tasuma vist 5 protsenti summast, aga siis selgus, et hanke korraldaja ei hakkagi ehitama. Aga raha minult nõuti edasi ja nüüd siis inkassos asi. Kui pole reaalset tööd saanud, kas peaksin neile raha maksma või mitte.