Maksud ja raamatupidamine

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega kui täitedokumendis (nt kohtuotsuses) on võlgnikult välja mõistetud lisaks põhinõudele ka viivis, on võlgnik kohustatud viivist tasuma kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Jah, kanded teha 2018 või kui nt 2017 (või mõni varasem) aruanne on kinnitamata, siis saab veel teha ka sinna aastasse.

Alternatiivselt võib muuta ära ettevõtte põhikirja, kus kaotada ära reservkapitali moodustamise kohustus. Äriseadustik § 139 lg 1 p 7.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Tulumaksuga ei maksustata vastuvõetud pärandvara (tulumaksuseaduse § 15 lg 4 p 1).

Samuti ei maksustata tulumaksuga raha kasutusele võttu, kuna see ei ole tulumaksuseaduse mõistes tulu (palk, rent, kasu vara võõrandamisest, vms) (TuMS § 1 lg 1, TuMS § 12 lg 1).

Ehk Eestis veel ei maksustata, osades teistes riikides aga küll.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Osakapitali saab suurendada laenust loobumisega.

Äriregistrile tuleb esitada avaldus kapitali suurendamiseks, kuna kapitali täpne suurus peab nähtuma registrikaardilt.

Raamatupidamislikud kanded oleks:
D: saadud laen
K: osakapital

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Kui asutasite ettevõtte sissemakseta, siis on 500 eurot vaba raha, mida saate kasutada oma äritegevuses.

Kui otsustasite teha osakapitali sissemakse nimetatud summa ulatuses (st maksekorralduses on vastav selgitus), muutub ka see raha ettevõtte rahaks samamoodi nagu nt tulevane saadav tulu. St praktikas kasutatakse seda raha erinevate kulude katmiseks.

Oluline on, et kuni osanik ei ole ÄS § 140 lg 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu vms tasusid.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Küsimus on käsunduslepingu alusel kohustuste täitmise lõppemises. Revidendi ülesanded lõpevad temaga lepingu lõppemisel kui ei ole lepitud kokku teisiti, st, et teete veel ära lõppenud aasta revideerimise.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Kui metsamaa oleks saadud pärimisega, siis selle edasimüügil tulumaksu tasumise kohustust ei oleks tekkinud.

Kuna vara saadi kingitusena ja saadud vara võõrandatakse, tuleb saadud kasult maksta tulumaksu. Sh on soetusmaksumus null eurot.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Annaku üleandmiseks sõlmitakse notariaalne annaku üleandmise leping. St annaku saaja ei ole pärandaja õigusjärglane ning annaku üleandmist võib lugeda vara esimeseks võõrandamistehinguks.

See tähendab, et annakuna saanud vara võõrandamisel annaku saaja poolt talle enam pärandaja maksuvabastused ei kohaldu (annakuna saadud maa võõrandamise korral TuMS § 15 lg 4 p 5 olukorras oli annaku täitmine juba esmane võõrandamistehing ning annakusaaja poolt maa järgmisele müügile enam maksuvabastus ei kohandu).

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Küsimusest jääb selgusetuks, kas korterite müüja on füüsiline või juriidiline isik. Sees elab ilmselt füüsiline isik. Õiguslikud alused maksustamiseks on erinevad.

Füüsilise isiku maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana kuni võõrandamiseni. St millises korteris isik elas kuni võõrandamiseni, selle saab ta müüa maksuvabalt. Oluline on, et maksuvabastust ei rakendata rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul.

Kui teised korterid on ka füüsilise isiku nimel ja neid müüb füüsiline isik, siis füüsilise isiku kasu, mida tulumaksustatakse, on vara müügihinna ja soetusmaksumuse vahe, millest on maha arvatud vara müügiga otseselt seotud kulud.

Kui kortereid müüb juriidiline isik, on küsimus mitte tulumaksustamises vaid käibemaksustamises, kus maksustava väärtuse põhimõtted on toodud KMS §-s 12. Rohkem infot siit: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/kaibemaksuseaduse-selgitused/maksustatav-vaartus

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee

Maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana kuni võõrandamiseni. Kui see ei ole Teie elukoht olnud kuni võõrandamiseni, siis maksuvabastust rakendada ei saa.

Kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele. TuMS § 15 lg 5 p 1 ja lg 6.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee