Maksud ja raamatupidamine

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas emapalga arvestamisel mängib rolli kas detsembri palk makstakse aasta lõpus või jaanuaris?14.12.2016

Tere!
Minul on küsimus seoses emapalgaga.
Olen jäämas rasedus- ja sünnituspuhkusele märts 2017, tähtajaks on mai 2017.
Sooviksin teada täpsemalt, et kui emapalk hakkab tulema mul 2016 aasta järgi, kas mõjutab see miskit kui detsembri palk makstakse jaanuaris + deklareeritakse jaanuaris või peaksin laskma teha palga + deklareerimise 2016 aasta sees veel. Jube raske on endal neid asju seletada kui on raske ka mõista, kahjuks internetis on informatsiooni liiga palju aga mitte midagi sellist mida vaja teada.

Aitäh ette!

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kuna vanemahüvitis arvutatakse eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, siis lähevad arvesse kõik sellised eelmisel aastal makstud summad, sõltumata sellest, mis perioodi eest või mis nime all need on makstud. Seega tasub detsembri palk välja maksta detsembris.
 

Küsimus: Kuidas on esitatavate arvete käibemaksuga, kui Eesti firma korraldab seminari välisriigis?12.12.2016

Tere.
1. Eesti osaühing (km-kohustuslane) korraldab välisriigis (EU) koolituse/seminari. Millise km-määraga tuleks esitada arved seminaril osalejatele (A. osaleja eest maksab teine EU km-kohuslane; B. osaleja on eraisik või mitte km-kohuslane; C. osaleja on samuti Eesti km-kohuslane)?
2. Seminaril kasutatakse kohalikku esinejat/koolitajat (on seal riigis km-kohustuslane). Millise km määraga tema Eesti OÜ-le arve esitab?

Tänan ette

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Välisriigis toimuva koolituse korral tekib käive selles välisriigis. Kui koolitusteenust osutatakse teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud isikule, siis annab Eesti osaühing oma välisriigis tekkiva maksukohustuse üle teenuse saajale (pöördmaksustamine). Esitatavale arvele tehakse vastav viide ja maksumääraks märgitakse 0. Kui teenuse saaja ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud isik, siis Eesti osaühing oma maksukohustust temale üle anda ei saa ja ta peab järgima välisriigi maksuseadust - registreerima end enne koolitust maksukohustuslasena ning esitama arveid ja teostama maksuarvestust vastavalt välisriigis kehtivale korrale. Kui teenuse saajaks on teine Eestis registreeritud maksukohustuslane, siis toimub maksustamine tavalises korras (st 20% maksumääraga), sõltumata koolituse toimumise kohast. Välisriigi esineja esitab arve vastavalt selles riigis kehtivale korrale.
 

Küsimus: Kuidas on Eestis elava Suurbritaania lipu all sõitval laeval töötava meremehe residentsuse ja maksudega?02.12.2016

Tere! Noormees töötab Suurbritannia lipu all oleval laeval. Sammuti asub ka tööandja Suurbritannias ja palk laekub sealt, elab Eestis. Teie olete kirjutanud, et Eesti on ühinenud ÜRO Mereõiguse Konventsiooniga, mille kohaselt on laeval selle riigi riikkondsus, kelle lipu all tal on õigus sõita. Ühe riigi lipu all sõitev laev on rahvusvahelistes vetes viibides selle riigi ainujurisdiktsiooni all. Meremees, kes töötab rahvusvahelistes vetes sõitval laeval, mis ei ole Eesti lipu all, ei ole Eesti resident. Antud juhul kehtib maksustamisel Suurbritannia seadus ja kuna ka tööandja ei ole Eesti resident, siis pole Eesti riigil selle meremehe töötasuga midagi tegemist. Kas sel juhul ei pea esitama vormi R, et taotleda residentsuse, mille määrab maksuhaldur, sest see tuleb automaatselt ülevaltoodud seadusest? Missugused dokumendid peab esitama Maksuametile sel juhul - täitma vormi 8.8, kuhu peab märkima töötasu ja tulumaks või siis aitab töölepingu esitamist? Aitäh!

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Maksustamist reguleeritakse siseriiklike maksuseaduste ja riikidevaheliste lepingutega. Neis õigusaktides määratletakse ka, kuidas maksustamisel teha vahet residentidel ja mitteresidentidel. Residentsuse esmatunnus on elukoht. Kui inimesel on mitu elukohta (sh laeval), siis loetakse inimene selle riigi residendiks, kus on tema eluliste huvide keskus, eelkõige pere. Laeva lipuriigi, nagu ka Eesti residendiks saamiseks ja residentsuse lõpetamiseks peab esitama vastava avalduse.

Üldiselt kehtib reegel, et kui resident töötab pikaajaliselt (üle 182 päeva 12 kuu jooksul) välismaal ja saab palka välismaiselt tööandjalt, siis seda tulu tema kodumaal ei maksustata. Nii on see sätestatud ka Eesti seaduses ning kõigis Eesti maksulepingutes, sh Eesti ja Suurbritannia topeltmaksustamise vältimise lepingus.

Vastavalt neile lepingutele maksustatakse rahvusvahelises kaubaveos kasutatavatel laevadel töötamisega teenitud tulu tööandja riigis, sõltumata kõigist muudest asjaoludest (sh töötamise ajast). Kui pikaajalise töötamisega teenitud tulu kuulub tööandja riigis maksustatava tulu hulka (sõltumata maksumäärast), siis selline tulu näidakse tuludeklaratsiooni tabeli 8.8. Laeval teenitud palk on reeglina kõikjal, sh Suurbritannias, maksustatav tulu. Maksuametile tuleb nõudmisel esitada tööandja tõend, mis on koostatud laeva logiraamatu ja palgalehtede alusel.
 

Küsimus: Kas ma saan töötada ajutiselt mõned kuud, et minu sünnitushüvitis ning vanemahüvitis järgmise lapse puhul ei muutuks?24.11.2016

Tere!
Laps sündis 2015.aasta suvel ning minu vanemahüvitis lõppes 2016. aasta novembris (1700€ neto). Olen järgmise lapse ootel, kes peaks sündima 2017.aasta suvel. Rasedana ei ole mõtet oma põhitöökohale tagasi minna paariks kuuks, kuid soovin teenida lisatulu selle ajani, kui sünnituspuhkusele jään.
Üks Euroopa Liidu institutsioon (Brüsselis) soovib mind kaasata eraisikust eksperdina oma erinevatesse väikestesse projektidesse alates 2017.aasta jaanuarist ning projektipõhiselt teha ka lepingud. Palk 1 päeva töö eest on ca 400 € bruto, millelt pean maksma Eesti kohalikud maksud (hetkel ei tea ma ette, kas töömaht on kokku 1-2 või 20-30 päeva).
Kas ma saan töötada antud EL institutsiooni jaoks mõned kuud nii, et minu sünnitushüvitis ning vanemahüvitis järgmise lapse puhul ei muutuks?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kuna nii sünnitus- kui vanemahüvitis arvutatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, siis 2017. aastal teenitav tulu hüvitise määramisel arvesse ei lähe. Kuna laste sündide vahe ei ületa 2 aastat ja 6 kuud, siis määratakse vanemahüvitis seoses järgmise lapsega eelmise hüvitise suuruses. Järgmise vanemahüvitise igakuiseid väljamakseid vähendatakse teenitud tulude võrra.
 

Küsimus: Kes peab allkirjastama tasaarvelduslepingu, kas juhatuse liige või raamatupidaja?22.11.2016

Tere,
Kes peab allkirjastama tasaarvelduslepingu, kas juhatuse liige või raamatupidaja?
Lugupidamisega,

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Tasaarvestus tehakse ühepoolse tahteavalduse kaudu, teise poole nõusolekut (lepingut) ei ole selleks vaja. Tasaarvestuse otsustab ja tasaarvestuse avalduse esitab teisele poolele juhatuse liige või muu isik, kelle pädevusse see on antud (vt VÕS § 198). Kui tasaarvestuse otsustamine ja avalduse esitamine on antud raamatupidaja pädevusse, siis peaks see olema sätestatud raamatupidamise sise-eeskirja või muu dokumendiga. Raamatupidamiskanded tehakse tasaarvestuse otsuse alusel.
 

Küsimus: Kas töötuskindlustushüvitise suurust mõjutab lapsehoolduspuhkuse ajal võlaõigusliku lepingu alusel saadud tulu?22.11.2016

Lapsehoolduspuhkuse ajal töötada ei tohi, kuna kaotad garantiid koondamise korral. Minu näitel on vahe 7-kordne ja olen sattunud oma viieliikmelise pere haldamisel suurtesse raskustesse. Kui lapsehoolduspuhkuse ajal ei tööta, määratakse töötuskindlustus lapsehoolduspuhkusele eelnenud töötasude järgi. Kas töötuskindlustushüvitise suuruse määramist lapshoolduspuhkusele eelnenud töötasude järgi võiks mõjutada kui lapsehoolduspuhkuse ajal teenust osutatakse mõne muu võlaõigusliku lepingu alusel?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Lapsehoolduspuhkuse ajal pole töötamine keelatud ja garantiid koondamise korral ei kao kuhugi. Koondamishüvitis arvutatakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa töötamise kuu keskmise kalendripäeva tasu alusel. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, mil töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on töötajale tasusid välja makstud. Seega hakkab lapsehoolduspuhkuse ajal teenitav tasu töötuskindlustuse suurust mõjutama alates neljandast töökuust (need ei pruugi olla järjestikku). Seni on hüvitise ainsaks aluseks enne puhkust teenitud tasud. Muu võlaõigusliku lepingu alusel tehtud väljamaksetelt peab tellija/tööandja samuti tasuma täiendavat töötuskindlustusmakset , mis on ette nähtud hüvitiste maksmiseks koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral. Seega lähevad ka võlaõigusliku lepingu alusel tehtud väljamaksed kindlustushüvitise arvutamisel arvesse.
 

Küsimus: Kas töötuskindlustushüvitise suuruse arvestamise aluseks on lapsehoolduspuhkuse aja lisatasu + vanemahüvitis?21.11.2016

Tere
Olen lapsehoolduspuhkuselt naasnud isa, kes koondati peale lapsehoolduselt naasmist, kuna polnud pakkuda samaväärset töökohta. Lapsehoolduspuhkusel olles tegin seadusega lubatud piirides samas ettevõttes konsultandina miinimumtasu (355€ bruto) eest kaastööd, millest teavitati ka Sotsiaalkindlustusametit. Töösuhe lapsehoolduspuhkuse ajal sõlmiti töölepingu lisana. Sotsiaalkindlustusametilt sain 1,5 aasta jooksul vanemahüvitist. Töötukassa poolt töötuskindlustushüvitise määramisel aga võeti aluseks miinimumtasu (355€) jättes arvestamata mulle samal perioodil tasutud vanemahüvitise. Vanemahüvitis on ju hüvitis saamata jäänud töötasu eest, mida tuleb käsitleda kui töötasu. Kas töötuskindlustushüvitise määramisel peaks olema keskmise töötasu arvestamise aluseks lapsehoolduspuhkuse ajal töötamise lisatasu(355€) + vanemahüvitis? Töökoht arvutas minu koondamishüvitised lapsehoolduspuhkusele jäämise eelset töötasu arvesse võttes.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Koondamishüvitist arvutatakse töötaja üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasu alusel vastavalt töötuskindlustuse andmekogu andmetele. Antud juhul oli töötasu 355 eurot. Pole oluline, kas see summa oli miinimumpalgast suurem või väiksem. Vanemahüvitist ei saa võrdsustada töötasuga, töötuskindlustusmakseid sellelt ei arvestata. Vanemahüvitise ainsaks eesmärgiks on eelmise aasta keskmise sissetuleku säilitamine lapsehoolduspuhkuse esimese 435 päeva jooksul. Tööandja võib hüvitist maksta ka rohkem, kui Töötukassa on otsustanud.
 

Küsimus: Kas dekreedi ajal tohib muud tulu saada, näiteks tuludeklaratsioonijärgset rahatagastust?17.11.2016

Tere!

Küsimus selline, jään dekreeti 6.jaanuar ja tulemas on tuludeklaratsioon, kust peaksin raha tagasi saama, kas dekreedi ajal tohib muud tulu saada?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Arvesse läheb 2016. aastal teenitud tulu. Pole oluline, millal see laekub. Rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks väljastatava sünnituslehe alusel makstav hüvitis asendab saamata jäävat töötasu. Kui naine teenib sünnituspuhkuse ajal palgatulu, siis pole midagi vaja hüvitada ja sünnitushüvitist ei maksta. Sotsiaalmaksuga mittemaksustatavad sissetulekud (näit dividend, üüritulu, enammakstud tulumaksu tagastus jm) ei puutu asjasse
 

Küsimus: Kas tohin saada dekreedi ajal madalapalgaliste toetust?17.11.2016

Tere! Lähen dekreeti jaanuaris, kuid tuludeklaratsiooni ja madalapalgaliste toetuse taotlemine jääb dekreedi aja sisse ja rahad võivad tulla sammuti ajal kui olen dekreedis. Kas neid rahasid arvestatakse ka nagu sissetulekut ja kas tohin neid üldse saad? Pärast pean haigekassale dekreedirahad tagasi maksma kuna sain dekreedi ajal sissetulekut?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Haigekassa maksab sünnitushüvitist sünnituslehe alusel igale töötajana ravikindlustatud naisele. Sünnitushüvitist arvutatakse sünnitusele eelneva kalendriaasta (antud juhul 2016. a) sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekute alusel. Need andmed saab haigekassa maksu- ja tolliametist. 2017. aasta tulu ja sotsiaalmaks sinna arvestusse ei lähe. Pole oluline, millal te 2016. a tuludeklaratsiooni esitate ja millal hüvitis laekub. Õigus sünnitushüvitisele kaob juhul, kui naine saab sünnituslehel viibimise ajal töötasu.
 

Küsimus: Millised aruanded peaks KÜ raamatupidaja üle andma, et raamatupidamine saaks jätkaval raamatupidajal korrektselt jätkuda?15.11.2016

KÜ raamatupidamist on seni teostanud juhatuse liige, kes on nüüd juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud. Valitud on uus raamatupidaja, kuid eelmine soovib vaid dokumendipaki üle anda ning ei pea vajalikuks ka mitte vahebilanssi.
Millised andmed ning aruanded (ning millise õigusnormi alusel) peaks varasem raamatupidaja siiski üle andma, et raamatupidamine saaks korrektselt jätkuda ning alustaval raamatupidajal ei lasuks kohustust varasema töö eest?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Raamatupidamise ja selle üleandmise reeglid kehtestatakse juhatuse poolt raamatupidamise sise-eeskirjaga. Kui reegleid pole, tuleb leppida sellega, mida pakub senine raamatupidaja. Tõenäoliselt on tal lisaks algdokumentidele pakkuda ka raamatupidamisregistrid (pearaamat jt). Kui jooksev raamatupidamine on lausa tegemata, siis saab uus raamatupidaja arvepidamise korda teha, tuginedes mittetulundusühingute registrile esitatud viimasele majandusaasta aruandele ja raamatupidamise algdokumentidele. Kui juhatus peab vajalikuks näiteks vahearuannete koostamist, siis tuleb selle teenuse osutamises senise raamatupidajaga eraldi kokku leppida.