Töötuskindlustus

Tere!
Jah, Teid on võimalik töötukassas töötuna arvele võtta juhul, kui Te ei ole vanaduspensionil.

Töötuna arveloleval isikul võib olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, mille määramine otsustatakse arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel, milleks on:
- kehtiv isikut tõendav dokument;
- viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument;
- töötuskindlustushüvitise taotlemisel tööandja tõend kindlustatule.

Õigus töötutoetusele on isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud. Töötutoetust ei maksta, kui töövõimetuspension ületab 65,41 €/kuus.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on töötul, kelle viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele ja kellel on kogunenud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, s.t, et ta on saanud töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmaksu, vähemalt 12 kuul kolme aasta jooksul, mis ei pea olema järjestikku. Töötuskindlustusmaksu ei maksta haigustoetustelt.

Kas Teil isiklikult on õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, saab otsustada Teie poolt arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.

Tere!
Töötuna arvelevõetud inimesel võib olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele - korraga mõlemat ei maksta. Töötutoetuse päevamäär on 2,11 €. Töötuskindlustushüvitise suurus esimesel 100-l päeval on 50% ja alates 101-st päevast kuni määratud perioodi lõpuni 40% kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust (kolmele viimasele töötamise kuule eelnenud 9-l töötamise kuul saadud töötasu alusel).

Kui esitate omal soovil töösuhte ülesütlemise avalduse, siis töötuna arvelevõtmisel ei ole Teil õigust töötuskindlustushüvitisele.

Kui töötule määratakse töötuskindlustushüvitis, siis töövõimetuspension ei takista hüvitise maksmist. Töötutoetuse määramise korral tuleb arvestada ka muid sissetulekuid - kui isiku kuu sissetulek (näiteks töövõimetuspension) ületab 65,41 €, ei ole tal töötuna õigust töötutoetusele.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on töötul, kellel on kogunenud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ja kelle viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele, s.t, et ta on saanud töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmaksu, vähemalt 12 kuul kolme aasta jooksul, mis ei pea olema järjestikku.

Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 on loetletud töösuhte lõppemise alused, mille puhul EI OLE ÕIGUST töötuskindlustushüvitisele:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.

Seega on töötul õigus töötuskindlustushüvitisele töösuhte lõppemisel muudel, töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 nimetamata alustel, näiteks töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktis 1 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu) nimetatud alusel. Kuid töövõime vähenemisel terviseseisundi tõttu eeldatakse, et töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul (pikk töövõimetus).

Tere!
Kui Teile määrati töötuna töötuskindlustushüvitis 180 päevaks (Teil oli kogunenud töötuskindlustusstaaži 12 kuni 55 kuud) ja Te pole 180 päeva möödumisel tööd leidnud, siis on Teil õigus taotleda töötutoetust veel 90 päevaks (töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust kokku ei maksta pikema perioodi jooksul kui 270 päeva), kuid Te peate vastama töötutoetuse määramiseks kehtestatud tingimustele.

Õigus töötutoetusele on töötuna arveloleval isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. Töötutoetuse päevamäär käesoleval aastal on 2,11 €, mida makstakse töötule töötukassa konsultandi vastuvõtul käimiste vaheliste päevade eest.

Seega, töötutoetuse määramisel arvestatakse ka muid sissetulekuid, kui Teie kuu sissetulek (näiteks pension) ületab 65,41 €, ei ole Teil õigust töötutoetusele.

Tere!
Kui Teie töösuhe lõppes koondamisega ja Te ei ole kohe leidnud uut töökohta, Te otsite tööd, soovite tööle asuda ja olete valmis vastu võtma sobiva töö, siis on Teid võimalik töötukassas töötuna arvele võtta.

Töötuna arveloleval isikul võib olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, mille määramine otsustatakse arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine, pikaajalise töövõimetuse korral).

Õigus töötutoetusele on töötuna arveloleval isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega (mh õppimine päevases õppevormis põhikoolis ja gümnaasiumis, täiskoormusega õppimine kutse- ja kõrgkoolis, alla 8-aastase lapse kasvatamine) ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. Töötutoetuse päevamäär käesoleval aastal on 2,11 €, mida makstakse töötule töötukassa konsultandi vastuvõtul käimiste vaheliste päevade eest tagasiulatuvalt.

Kõigepealt tehakse kindlaks, kas vastate töötuskindlustushüvitise määramiseks kehtestatud tingimustele. Juhul, kui Teile ei ole võimalik määrata töötuskindlustushüvitist, saate ehk taotleda töötutoetust, milleks peaksite eelnenud aasta jooksul olema töötanud või tegelenud tööga võrdsustatud tegevusega vähemalt 180 päeva. Töötutoetus määratakse alates 8. päevast (pärast õpingute lõpetamist alates 61. päevast) ja makstakse kogu töötuna arveloleku perioodi jooksul, kuid mitte kauem, kui 270 päeva.

Jah, tähtajalise töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmise korral on õigus taotleda töötuskindlustushüvitist. Kuid peab vastama ka teistele hüvitise määramiseks kehtestatud tingimustele s.t. peab olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil talle maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Seega, kolme aasta jooksul peaks olema saadud töötasu, millelt maksti töötuskindlustusmaksu, 12-l kalendrikuul, mis ei pea olema järjestikku.
Töötuskindlustushüvitise väljamaksmisega muutub nulliks varem kogutud töötuskindlustusstaaž.

Töötuskindlustushüvitise ühe kalendripäeva maksumus arvutatakse Maksu- ja Tolliameti ja töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt isiku ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse (töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel). Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi isiku ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitused, haigustoetused, lähetustasud jne).
Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni määratud perioodi lõpuni.
Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arveloleku perioodi jooksul (töötu otsib tööd ja käib kokkulepitud ajal konsultandi vastuvõtul), kuid mitte kauem, kui
- 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud;
- 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 56 kuni 110 kuud.