Töötuskindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas saan taotleda töötutoetust, kui peale ülikooli lõpetamist ei ole tööd leidnud?30.06.2011

Tere,
Kas mul on õigus taotleda töötutoetust, kui peale ülikooli lõpetamist ei ole mul õnnestunud tööd leida ning varem ei ole ma tööl käinud?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Jah, õigus töötutoetusele on töötuna arveloleval isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega (mh õppimine päevases õppevormis põhikoolis ja gümnaasiumis, täiskoormusega õppimine kutse- ja kõrgkoolis, alla 8-aastase lapse kasvatamine) ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. Töötutoetuse päevamäär käesoleval aastal on 2,11 €, mida makstakse töötule töötukassa konsultandi vastuvõtul käimiste vaheliste päevade eest.
Kuid peale õpingute lõpetamist hakatakse töötutoetust maksma alates 61. päevast pärast töötuna arvelevõtmist.
 

Küsimus: Palgatoetuse alusel tööl, kuidas saaksin töötuskindlustuse kaitse säilimisega töölt lahkuda?28.06.2011

Tööandja sõnul olen palgatoetuse alusel tööl alates 1.detsembrist, seega 7 kuud. Kui lahkun töölt omal soovil, kas saan töötuskindlustushüvitist. Kui ei saa, siis mis moel saaksin lahkuda, et töötuskindlustus säiliks?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).

Kui Teid on tööle võetud palgatoetuse lepingu alusel, siis peab tööandja tagastama palgatoetuse, kui tööandja algatusel lõpetatakse tähtajatu või üle ühe aasta pikkune tähtajaline tööleping enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest. Palgatoetust ei pea tööandja tagastama, kui tööleping lõpetatakse töötaja algatusel enne määratud tähtaega.

Töötaja algatusel (omal soovil) või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmise korral ei ole Teil õigust töötuskindlustushüvitisele.
 

Küsimus: Millal tehakse esimene väljamakse?10.06.2011

Tere! Mul selline küsimus, millal tehakse esimene väljamakse? Olen töötuna arvel alates 11.05.2011 (peale koondamist, enne seda lapsehoolduspuhkusel). Esimesel konsultatsioonil käisin 08.06.2011 ja öeldi, et raha saab alles 10.07.2011. Kas siis selle kuu eest ei maksta midagi, mis ma arvel olen olnud? Mitte midagi ei saa aru.
Ette tänades!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Töötul võib olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, mille määramise ja maksmise tingimused on erinevad.
Töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise määramise kohta leiate täpsemat infot töötukassa kodulehe kaudu: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11245

Töötutoetus makstakse töötu pangaarvele 5 päeva jooksul pärast viimast konsultandi külastust.
Töötuskindlustushüvitis laekub töötu pangakontole eelmise kalendrikuu päevade eest järgmise kuu 10-ks kuupäevaks.
Juhul, kui koondatul on õigus kindlustushüvitisele koondamise korral (ta on töötanud üle 5 aasta teda koondanud firmas), tekib tal õigus töötuskindlustushüvitisele pärast ühekuulise ooteperioodi möödumist.

Kui Teil on küsimus isiklikult Teile määratud toetuse või hüvitise maksmise kohta, siis palun esitage küsimus oma konsultandile või aadressile info@tootukassa.ee või helistage töötukassa infotelefonile 15501 (lauatelefonilt tasuta, Skype’lt valides: tootukassa).
 

Küsimus: Kas pärast lapsehoolduspuhkust pean ennast töötuna arvele võtma?02.06.2011

Tere!
Olen olnud lapsehoolduspuhkusel kokku 6 aastat. Lõpetasin märtsis töölepingu omal soovil, kuna elukoht asub nüüd teises linnas ja tööl käimine vanas kohas oleks võimatu. Kas peab ennast töötuna arvele võtma, kui ma ei otsi tööd momendil? Kuidas oleks võimalik saada ravikindlustus sellisel juhul?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Ravikindlustuse võimaluste kohta leiate infot Eesti Haigekassa kodulehe kaudu: www.haigekassa.ee/kindlustatule

Eesti Töötukassas on võimalik töötuna arvele võtta inimest, kes ise soovib kasutada oma tööotsingutel töötukassa abi ja kes otsib tööd.
Ravikindlustusest töötukassa klientidele saate täiendavat infot: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12774
 

Küsimus: Individuaalse tööotsimiskava koostamine30.05.2011

Austatud Nansi Kartanas!

Palun selgitage mulle seoses 1.mail jõustunud seaduse muudatustega, mis sätestavad töötu KOHUSTUSE osaleda individuaalse tööotsimiskava (ITK) koostamisel:

Kas kunde võib ITK allkirjastamisel lisada oma resolutsiooni, (näiteks kinnitan, kuid ei nõustu sisuliselt), kui ta arvab, et tema kohustus osaleda ITK koostamisel ei ole piisavalt realiseerunud?

Vastasel juhul tekib olukord, et ITK ei aita tööle ning mul on hiljem raske tõestada, et ma sisuliselt ITK koostamises piisavalt osaleda ei saanud, ning andsin allkirja ainult selleks, et tööturu arvelt mitte maha võetud saada!

A

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsija,
ITK koostamise kohustus kehtib juba alates tööturuteenuste ja -toetuste seaduse jõustumisest 01.01.2006.a. Töötu peab kinnitama individuaalse tööotsimiskavaga nõustumist allkirjaga. Individuaalset tööotsimiskava võib vastavalt vajadusele muuta, millega nõustumist kinnitab töötu samuti allkirjaga.

Individuaalse tööotsimiskava koostamise eesmärk on töötule töö leidmiseks ja tööleasumiseks vajalike tegevuste kavandamine. Töötukassa töövahenduskonsultandid oskavad koos tööd otsiva kliendiga koostada just iga inimese vajadusi ja võimalusi arvestava tööotsimiskava, mida on võimalik täita. Seega, praktikas ei saa juhtuda, et klient enda koostatud ITK-ga sisuliselt ei nõustuks. Kindlasti on alati teretulnud ettepanekud Teie tööleasumist soodustavate täiendavate tegevuste lisamiseks individuaalsesse tööotsimiskavasse.

1. maist 2011 jõustunud muudatus ainult täpsustab, kuidas konkreetselt koostatakse individuaalset tööotsimiskava, millal hinnatakse tööotsimiskavas ettenähtud tegevuste ning tööturuteenuste sihipärasust ja muudetakse tööotsimiskava. Individuaalse tööotsimiskava sihipärasust ei hinnata ajal, kui töötu osaleb tööturuteenuses. Samuti täpsustab alates 1. maist 2011 lisandunud paragrahv 3 (prim) eraldi ka töötu kohustusi, sõnastades need võrreldes seaduse varasemate redaktsioonidega selgemalt. Selle paragrahvi kohaselt on töötu kohustatud osalema individuaalse tööotsimiskava koostamisel ja ka seda täitma. Kui töötu leiab, et ta ei soovi tööotsimiskava täita ja keeldub selle kinnitamisest, võidakse lõpetada tema töötuna arvelolek.
 

Küsimus: Töötukassas arvele võtmine12.04.2011

Tere,
Olen 17-aastane ning koolis ei käi. Kas peaksin ennast töötukassas arvele võtma?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Eesti Töötukassa ülesandeks on aidata inimestel leida tööd. Kui Te ise soovite oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi, siis on Teid võimalik arvele võtta kas tööotsijana või töötuna.

Kui Teie õpingud on katkenud või lõppenud, Teil ei ole plaanis lähemal ajal uuesti õppima asuda, Te otsite just praegu endale sobivat töökohta, Te soovite tööle asuda ja olete valmis vastu võtma sobiva töö - sellisel juhul on Teid võimalik töötukassas töötuna arvele võtta - igal ajal, kui Te isiklikult pöördute töötukassa sobivasse osakonda, võttes kaasa kehtiva isikut tõendava dokumendi.

Töötuna või tööotsijana arvelevõtmise korral peate ka ise aktiivselt tegelema töö otsimisega, kandideerima sobivatele tööpakkumistele ja külastama oma konsultanti kokkulepitud ajal.
Rohkem infot töötuna või tööotsijana arvelevõtmise kohta leiate järgmiselt aadressilt:
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11315
 

Küsimus: Kas palgatoetusega töökohal peab olema vormistatud tööleping?08.04.2011

Tööandja sõnul olen tööl palgatoetuse alusel. Mis see palgatoetus on?
Kas palgatoetusega töökohal peab olema vormistatud tööleping? Hetkel minul lepingut ei ole.
Kuidas toimub töösuhte lõpetamine?
Kas tööaeg peab olema 8 tundi? Praegused tööpäevad on 12 kuni 14 tundi.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Tööandja saab taotleda töötukassast palgatoetust, kui ta võtab tööle inimese, kes on töötukassas töötuna arvel olnud järjest üle 12 kuu. 16-24-aastase töötu saab palgatoetusega tööle võtta, kui ta on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud. Enne töölepingu sõlmimist sõlmitakse palgatoetuse haldusleping Eesti Töötukassa ja tööandja vahel. Palgatoetust on võimalik maksta nii tähtajalisel kui tähtajatul töötaja tööle võtmisel.

1) Tööleping töötaja ja tööandja vahel võib olla nii tähtajaline kui ka tähtajatu ning töötukassa ei sekku töötaja ja tööandja vahelise töölepingu tingimustesse. Selleks, et tööandja saaks palgatoetust taotleda, peab tööleping olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks. Töötaja seisukohalt ei oma tähtsust, kas tööandjat toetatakse temaga sõlmitud töölepingu alusel palgatoetusega või mitte, tööleping peab olema sõlmitud töölepingu seaduses sätestatut arvestades. Töötukassa maksab tööandjale palgatoetust poole töösuhte kestuse ajast, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.

2) Töölepingu ülesütlemine peab toimuma vastavalt töölepingu seadusele. Tööandja tagastab palgatoetuse täies ulatuses, kui tööandja algatusel lõpetatakse tähtajatu või üle ühe aasta pikkune tähtajaline töösuhe enne aasta möödumist või alla aasta pikkune tööleping enne tähtaja saabumist.

3) Tööaeg võib olla ka rohkem kui 8 tundi, kuid tööaeg peab olema töölepingus fikseeritud ja peab vastama töölepingu seaduse § 43 sätestatud tingimustele.

Küsimuste täpsemaks selgitamiseks palun teavitage töötukassat, info@tootukassa.ee, millise tööandja juures olete palgatoetusega tööle rakendunud? Samuti tuleks Teil teavitada töölepingu puudumisest Tööinspektsiooni, ti@ti.ee, edastades selleks enda ja kõnealuse tööandja andmed.
 

Küsimus: Kas saan uuesti töötuskindlustushüvitist?04.04.2011

Mind koondati 2009. aasta märtsis. Töötasin ettevõttes üle 10 aasta. Sain töötuskindlustushüvitist 9 kuud. Seejärel olin 3 kuud tööl töövõtulepinguga ja peale seda 11 kuud tähtajalise lepinguga, kui toimus koondamine. Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitusele, kui olen töötanud viimases töökohas alla aasta ja varasemalt olnud töötu? Mis oleks teisiti, kui oleks aasta täis saanud?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine).

Juhul, kui Te pärast töötuskindlustushüvitise saamist olete kogunud uuesti 12 kuud töötuskindlustusstaaži, on Teil õigus taotleda töötuna arvelevõtmise korral uuesti töötuskindlustushüvitist.
Kui Teile maksti töövõtulepingu alusel töötamise ajal töötasu, millelt arvestati töötuskindlustusmakse, peaks Teil olema kindlasti 12 kuud töötuskindlustusstaaži täis.

Kuid ka 11 kuulise tähtajalise lepingu puhul võisid palgamaksed toimuda 12 kalendrikuu jooksul. Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil talle maksti tasu, millelt arvestati töötuskindlustusmaksed, olenemata töötasu suurusest.
Oma töötuskindlustusstaaži saate kontrollida E-maksuameti kaudu: http://www.emta.ee/?id=24562
 

Küsimus: Töötukassas uuesti arvele võtmine31.03.2011

Tere!
Olin 2010. aastal töötukassas arvel, kuid mind kustutati nimekirjast, kuna ma ei jõudnud kokkulepitud ajaks kohale - hilinesin kaks päeva haiguslehel viibimise tõttu.
Tunnistan enda süüd selles osas, et ei teavitanud oma haigusest.
Kas mul on võimalik ennast uuesti arvele võtta, kui ma ei ole tööd saanud kahe aasta jooksul?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Kui inimene pöördub töötukassasse arvelevõtmise sooviga, saab teda töötuna arvele võtta, kui ta ei õpi ega tööta, ta otsib tööd, soovib tööle asuda ning on valmis vastu võtma sobiva töö.

Töötuna arveloleva isiku ravikindlustus hakkab kehtima 31. päevast pärast töötuna arvelevõtmist. Haiguslehte töötutele ei väljastata (haigustoetust makstakse töösuhte kehtivuse ajal)!

Töötuna arvelevõtmise korral peab töötu ise aktiivselt tegelema töö otsimisega, kandideerima sobivatele tööpakkumistele ja külastama oma konsultanti kokkulepitud ajal.
Kui töötu ei pöördu mõjuva põhjuseta töötukassasse vastuvõtule 30 päeva jooksul, siis tema töötuna arvelolek lõpetatakse. Haigestumine on mõjuv põhjus vastuvõtule mitteilmumiseks, kuid see peab olema tõendatud. Kui pöördute ise konsultandi vastuvõtule kohe pärast tervenemist ja tõendate mõjuvat põhjust, siis töötuna arvelolekut ei lõpetata.
Konsultandile peaks edastama info, miks Te kokkulepitud ajal ei saa tulla, siis saab määrata uue vastuvõtu aja.
 

Küsimus: Töötuskindlustushüvitis ja üliõpilane23.03.2011

Tere!
Kas töötuskindlustushüvitist saab taotleda üliõpilane, kes on akadeemilisel puhkusel, küll aga on päevases õppes ülikooli nimekirjas? Töötanud 8 järjestikust aastat ja nüüd on koondatud.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Töötuna ei võeta arvele isikut, kes õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes. Samas teeb seadus erandi ja lubab töötuna arvele võtta ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses täiskoormusega õppes õppiva isiku, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või viibib akadeemilisel puhkusel.

Kui üliõpilane on ühe aasta jooksul enne töötuna arvelevõtmist vähemalt 180 päeva töötanud - on tal õigus töötutoetusele.
Kui aga töösuhe on lõppenud töötuskindlustushüvitise määramiseks sobival alusel (koondamine, asutuse likvideerimine, tähtajalise töölepingu lõppemine) ja töötasu on saadud arvelevõtmisele eelnenud 3 aasta jooksul vähemalt 12 kalendrikuul - on tudengil õigus töötuskindlustushüvitisele.