Töötuskindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui põhikohalt koondatakse, kas siis vaatamata käsunduslepinguga korteriühistu juhtimisele oman õigust töötuskindlustushüvitisele?22.03.2012

Tere

Töötan töölepingu alusel ja peale selle veel KÜ juhatuse esimehena, kus mul on sõlmitud käsundusleping ning saan ka tasu selle eest.

Nüüd ootab mind põhikohal ees koondamine, kas mul on õigus saada koondamishüvitist ja edaspidi ka töötuskindlustushüvitis?


Tänan

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

I. Koondamise kindlustushüvitis
Kindlustushüvitist koondamise korral makstakse töötajale või avalikule teenistujale, kelle töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud:
1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu ulatuses;
2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kindlustushüvitise taotlemiseks peab tööandja esitama 5 päeva jooksul pärast koondamist vastava taotluse töötukassale.
Koondatud isik ise ei pea selle hüvitise saamiseks ennast töötuna arvele võtma, võib kohe uuele tööle asuda ning hüvitist makstakse ka pensioniikka jõudnud koondatutele.

II. Töötuna arvelevõtmine
Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu (välja arvatud sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhtimis- või kontrollorgani liige, kes saab selle eest väiksemat tasu kui 145€, ehk pool kehtestatud töötasu alammäärast).
Töötuna arvelevõtmisel tuleks esitada korteriühistu tõend töötasu suuruse kohta, mille alusel saab töötukassa teha otsuse, kas Teid on võimalik töötuna arvele võtta.

III. Töötuskindlustushüvitis
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).
 

Küsimus: Kuidas käituda, pidades silmas töötuskindlustuse ooteaega?09.03.2012

Tere
Koondati töökohast ja tean, et töötuskindlustuse saamisel on ooteaeg 60 päeva. Kas pean end koheselt arvele võtma töötuna, et siis selle aja möödumisel töötuskindlustust saada? Või võin end arvele võtta alles veidi aega enne selle tähtaja lõppu või siis pean uuesti ootama 60 päeva? Esialgu loodan iseseisvalt uut tööd leida.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Kui olete koondatud ja olete töötanud Teid koondanud tööandja juures üle 10 aasta ja juhul, kui võtate ennast töötukassas töötuna arvele ja taotlete töötuskindlustushüvitist, rakendatakse hüvitise määramisel ooteperioodi, s.t töötuskindlustushüvitist hakatakse maksma pärast ooteaja möödumist, hüvitise maksmise periood sellest ei lühene.

Kui Teie võtate töötuna arvele kahe kuu (60 päeva) jooksul pärast koondamist, siis määratakse töötuskindlustushüvitis alates 61. kalendripäevast Teie koondamise päevast arvates.
Kui Teie võtate töötuna arvele rohkem kui 61. päeva möödumisel pärast koondamist, siis määratakse töötuskindlustushüvitis alates 8. päevast töötuna arvelevõtmisest arvates.
 

Küsimus: Kas Teil on näide, mis ajaga on Soome töötuskindlustusest vastus saadud?02.03.2012

Tere.
Teie käest küsiti 20.02.2012. Soome töötuskindlustuse kohta - kas KELA-st vastuse saamiseks on mingi ajatähis ette antud, kus vastate, et Eesti pool ei saa sekkuda teise riigi siseasjadesse ja sellepärast seda aega ei ole kehtestatud. Küsiksin aga, et kas on Teil mingeid näiteid võimalik tuua, kaua selline asjade kulg on aega konkreetselt võtnud, kui Eesti poolt U1 avaldus ja kõik teised vajalikud dokumendid on korrektselt esitatud ja Soomest vastus tulnud.
Ette tänades

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja!
Töötuskindlustuse ja töötuna arvelevõtmise tingimuste kohta Euroopas (s.h. Soomes) saate infot Eures portaali kaudu: http://www.eures.ee/
Infot Euroopa sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni kohta üldiselt saab Euroopa Komisjoni vastavalt teemalehelt:
http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=849&langId=et
Eesti Töötukassa vastab isiklikult Teid huvitavatele küsimustele ja selgitustaotlustele e-posti teel:
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12621
 

Küsimus: Kas on võimalik/lootus töötu abiraha saada?28.02.2012

Tere!
Olen lapsega kodus. Laps südis 2010. aasta aprillis. Seega viimati töötasin 2010. a jaanuaris ja 2011 ei ole töötanud, kuna olin lapsega kodune. Emapalk lõppes nüüd eelmise aasta oktoobris ära. Ja nüüd saan vanemhüvitist ligi 50 eurot kuus (lisaks seal lasteraha). Küsimus, kas saaks ennast võtta töötukassas arvele ja saada ka mingit toetust?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Töötuna on võimalik arvele võtta inimest, kes ei tööta (tema töösuhe on lõppenud, mitte peatatud lapsehoolduspuhkuse ajaks) ja kes ei õpi statsionaarses või täiskoormusega õppes, kes otsib tööd, soovib tööle asuda ja kes on koheselt valmis vastu võtma sobiva töö.
Seega, kui vastate töötuna arvelevõtmiseks kehtestatud tingimustele, siis on Teid võimalik alati töötuna arvele võtta.

Töötuna arvelevõetud isikul võib olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest, olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, mille määramine otsustatakse arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.
Töötutoetuse kohta leiate infot töötukassa kodulehelt: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11355#oigus

Oma küsimuses Te ei nimetanud kõige tähtsamat momenti - mis põhjusel lõppes viimane töösuhe, millest oleneb, kas Teil võib töötuna arveloleku perioodil olla õigus töötuskindlustushüvitisele. Töötutoetuse kohta leiate täpsemat infot töötukassa kodulehelt:
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11245#hyvitis

Töötuna arvelevõtmiseks tuleb isiklikult pöörduda lähimasse töötukassa osakonda ja kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument, viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument ja tööandja tõend kindlustatule.

Teie eraelu puudutavate asjaolude puhul võiksite küsimuse esitada otse töötukassale:
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12621
Vastame Teile e-posti teel.
 

Küsimus: Kas võin ennast oma firmast koondada ja kas sellisel juhul võin end töötuna arvele võtta?21.02.2012

Tervist!
Olen kahemehe OÜ juhatuses tasuta liige ja praktiline töötegija miinimumpalgaga. Teine osanik on vaid juhatuse liige, tasuta. Seoses masuga on firma sügavas languses ja põhjast ning sundlikvideerimisest mõnede kuude kaugusel. Miinimumpalka ei ole võimalik praeguses seisus välja teenida. Teenuseid sai tehtud väikefirmadele, kellest 60-70% on majandusest kadunud. Paremate aegade kasum on praktiliselt otsas ja jäänud on vaid osakapital.
Kas on võimalik firma tegevus peatada ja ennast kui töötegijat koondada? Firma juhatuses olemise eest pole ka parematel aegadel tasu võtnud ja seda ei plaani ka edaspidi.
Kas sellisel juhul oleks võimalik end töötuna arvele võtta?
Firma likvideerimist ei ole mõtekas alustada, parem mõnele soovijale maha müüa või alustada kunagi täiesti uue reaga.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud ettevõtja!
Töölepingu lõpetamise tingimuste kohta võivad nii töötaja kui tööandja pädevat nõu küsida tööinspektsiooni juristidelt.
Tööinspektsiooni infotelefon 6406000 töötab igal tööpäeval kella 10-15. E-posti aadress on ti@ti.ee

Töötukassa ülesandeks on aidata inimestel leida tööd!
Selle ülesande täitmiseks me võtame töötuna arvele inimese, kes ise meie poole pöördub töö otsimise sooviga s.t, et ta ei tööta (kõik töösuhted on lõppenud), ta ei õpi täiskoormusega õppes, ta otsib tööd, soovib tööle asuda ja on valmis vastu võtma sobiva töö.
Töötuna ei võeta arvele:
- kui isik töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku (näiteks juhatuse liige) lepingu alusel või on avalikus teenistuses;
- kui isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu (välja arvatud sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhtimis- või kontrollorgani liige, kes saab selle eest väiksemat tasu kui pool töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär).

Kui Te vastate töötuna arvelevõtmiseks seadusega kehtestatud tingimustele, siis on võimalik Teid töötuna arvele võtta, kui Te selleks isiklikult pöördute töötukassa lähimasse osakonda.

Kas töötuna arvelevõtmise korral on Teil õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, saab otsustada arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel, milleks on:
1. kehtiv isikut tõendav dokument;
2. viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument (tööleping, töövõtuleping, juhatuse liikme leping);
3. tööandja tõend kindlustatule:
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12884&pe=shift
 

Küsimus: Kui kaua võib Soomest andmete ootamise tõttu asjaajamine seadusega ette nähtud korras aega võtta?20.02.2012

Tere! Töötasin eelmisel aastal soome firmas, kus tööleping lõpetati minust mitteolenevatel põhjustel. Enne seda töötasin mitu aastat eestis. Võtsin ennast eelmise aasta oktoobris töötukassas arvele. Seal selgus, et võin taotleda ka töötuskindlustust. Tegin avalduse ja esitasin vajalikud dokumendid. Nüüdseks on asi veninud juba 4 kuud. Põhjuseks see, et oodatakse soomest (KELA-st) mingit dokumenti ja Eesti riigil ei ole õigust teise riigi ametiasutusi tagant kiirustada. Kaua võib selline asjaajamine seadusega ette nähtud korras aega võtta?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Kui Eesti Töötukassas töötuna arvelevõetud inimene, kes on eelnevalt töötanud välisriigis, soovib taotleda töötuskindlustushüvitist, peab ta sotsiaalministri 08.04.2009 määruse nr 31 § 3 lg 2 alusel töötukassa nõudmisel esitama hüvitise määramiseks vajalikke dokumente, muuhulgas tema viimase töösuhte või teenistusstaaži pikkust ning viimase töö- või teenistussuhte lõppemise alust ja aega, võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu lõppemise aega, abikaasatasu maksmise lõpetamise aega, rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibimise aega tõendavaid dokumente.

Vajalikuks dokumendiks hüvitise määramiseks on eelkõige vorm U1 välisriigis täitunud töötuskindlustusstaaži kohta ning vastavalt vajadusele lisaks sellele ka töösuhte lõpetamise õiguslikku alust tõendav dokument ja/või viimase 12 kuu palgaandmed.
Info vormi U1 kohta on kättesaadav töötukassa kodulehel: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11250.

Infot Euroopa sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni kohta üldiselt saab Euroopa Komisjoni vastavalt teemalehelt: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=849&langId=en

Kui isik ei ole töötuna arvelevõtmisel esitanud välisriigis töötamist ja kindlustusstaaži tõendavat vormikohast dokumenti, siis ulatab Eesti Töötukassa inimesele oma abistava käe ja saadab ise kodaniku eest välisriigi pädevale asutusele taotluse töötuskindlustusstaaži tõendava vormi väljastamiseks. Kui ruttu välisriigist vajalikud dokumendid saabuvad, sõltub välisriigi tööandjast ning tööandja ja tööturuasutuse omavahelisest koostööst ning nende suhetesse ei ole Eesti Töötukassal õigust sekkuda. Seaduses ei ole määratletud välisriigist dokumentide laekumise tähtaega.

Seega on soovitatav alati inimesel enne välisriigist lahkumist kohalikust tööturuasutusest taotleda vorm U1 ning töösuhte lõpetamisel küsida tööandjalt töösuhte lõppemise õiguslikku alust tõendav dokument ning viimase 12 kuu palgaandmed.
 

Küsimus: Kas ja mis dokumentide alusel saan töötuskindlustushüvitist töövõtulepingu lõppemisel?17.02.2012

Töötan pikka aega (ligi 20 a) katkematult ühe tööandja juures, kuid ainult töövõtulepingute alusel. Töötuskindlustusstaaž on katkematu alates 2002.a., kokku seega 10 aastat. See on nähtav e-Maksuameti kodulehel. Töötuks jäämise korral oleks mul õigus saada töötuskindlustushüvitist 360 kalendripäeva. Kuid millised seaduslikud alused on töövõtulepingu lõpetamiseks? Töövõtuleping ei näe ju ette koondamist, vaid see lihtsalt lõppeb ja tööandja uut lepingut ei sõlmi. Töötukassale aga tuleb esitada töölt lahkumise alus, et töötuskindlustushüvitist saada. Mida teha juhul, kui on faktiliselt täidetud Töölepinguseaduses sätestatud tingimused, kuid vormiliselt töötan töövõtulepingu alusel?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Kui Te töötasite töövõtulepingu alusel, mis on võlaõiguslik leping, siis Te ei töötanud töölepingu alusel ja selle tähtajalise lepingu lõppemisel ei peagi täitma töölepingu seaduses fikseeritud töösuhte lõpetamise tingimusi.
Kui soovite ennast töötuna arvele võtta ja taotleda töötuskindlustushüvitist, siis tuleb arvelevõtmisel esitada:
- kehtiv isikut tõendav dokument,
- lõppenud töövõtuleping,
- tööandja tõend kindlustatule, millel on märgitud võlaõigusliku lepingu alguse ja lõpu kuupäevad, samuti kolmel viimasel kuul makstud töötuskindlustusmaksed.
 

Küsimus: Kas osaühingu asutamine ja tasuta juhtorgani liikmena tegutsemine lõpetab töötu staatuse?14.02.2012

Tere! Saan töötuskindlustushüvitist. Kui asutan osaühingu ja ei hakka saama juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena selle eest tasu.
Firma esitab teenuse arveid. Kas minu töötuna arvelolek lõpetatakse?
Lugupidamisega

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Kui isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige ja ei saa selle eest tasu ning esitab selle kohta kirjaliku tõendi, siis töötukassal ei ole alust isiku töötuna arveloleku lõpetamiseks, s.t töötuskindlustushüvitist makstakse kuni hüvitise perioodi lõpuni, kui isik on jätkuvalt töötuna arvel ja täidab tööotsimise nõudeid.

Kui isik ei täida individuaalse tööotsimiskavaga kokku lepitud tööotsimise nõudeid, võidakse lõpetada tema töötuna arvelolek ja töötuskindlustushüvitise maksmine enne hüvitise perioodi lõppemist.
 

Küsimus: Kas koondamishüvitist saab ka juhul, kui järgmisel päeval juba uues kohas tööle asun?25.01.2012

Tere.
Ootab ees kollektiivne koondamine ja seoses sellega tekkis küsimus. Töösuhe asutuses on kestnud üle 10 aasta - seega tekib õigus saada ka Töötukassast koondamishüvitist 2 kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kas selleks, et seda saada, peab eelnevalt võtma end töötuna arvele või saab seda toetust ka juhul kui peale koondamist leian kohe sobiva töökoha ja asun uuele tööle?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Jah, koondamise kindlustushüvitist makstakse kõikidele töötajatele, kelle töösuhe lõppes koondamisega. Taotluse koondamise kindlustushüvitise taotlemiseks saadab töötukassale tööandja pärast koondamist.

Koondatud isik võib kohe tööle asuda, ei pea töötuna arvele võtma ning hüvitist makstakse ka pensioniikka jõudnud isikutele.
 

Küsimus: Kas e-kirja teel saab ennast Töötukassast arvelt maha võtta või peab ise kohale minema?24.01.2012

Kas e-maili teel saab ennast Töötukassast arvelt maha võtta? Saatsin enda töötukassa konsultandile e-maili teel soovi arvelt maha võtmise kohta, kuna leidsin endale soovitud töö, aga vastatud nagu pole, tuli üksnes e-mail, kus automaatvastus, et teie järgmine kohale ilmumise kuupäev... jne, ja üldjuhul peaksid tulema ju mingid dokumendid ka (posti teel või elektrooniliselt), et oled maha võtetud jne. Konsultant ise veel ütles ka, et e-maili teel saab teatada soovist arvelt maha võtta.
Ja veel üks küsimus, et mis tehakse minu dokumentidega st siis (dokumendi koopiatega), mis arvele võtmise ajal pidi esitama (kas hävitatakse)?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Jah, e-posti teel saab teatada tööle asumisest.
Palun helistage töötukassa infotelefonile 15501, saate kontrollida, kas Teie töötuna arvelolek on lõpetatud.
Töötuna arvelevõtmisel esitatud dokumentide koopiad säilitatakse töötukassa arhiivis.