Töötuskindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tekib õigus töötuskindlustushüvitisele kui lahkun töölt tervislikel põhjustel?23.10.2011

Tere! Palun teie käest nõuannet, nimelt, kas mul on võimalus taotleda töötu toetust kui lahkun töölt enda soovil tervislikel põhjustel?
Lugupidamisega
M S

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Kui lahkute töölt omal soovil, siis töötutoetuse taotlemiseks peaksite olema töötanud vähemalt 180 päeva töötuna arvelevõtmisele eelnenud ühe aasta jooksul. Töötutoetuse suurus on 2,11 € päevas.
Omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele, mille suurus esimesel 100-l päeval on 50% ja edasi kuni määratud perioodi lõpuni 40% keskmisest töötasust.
Juhul kui toimub töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja algatusel töötajast tuleneval põhjusel - töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu (töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel) - on õigus taotleda töötuna arvelevõtmise korral töötuskindlustushüvitist.
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.
 

Küsimus: Kas töötuskindlustushüvitise arvestamisel võetakse aluseks mõlema tööandja poolt makstud tasu?18.10.2011

Tere.
2011.aastal olen saanud töölepingute alusel töötamise eest töötasu üheaegselt kahelt erinevalt tööandjalt. Ühe tööandjaga lõppes minu töösuhe 30.06.11., kust lahkusin omal soovil. Teise tööandjaga lõppeb minu töösuhe 28.10.11. tööandja majanduslikel põhjustel (töö ümberkorraldamise tõttu) TLS § 89 p. 1 alusel.
Kas mul on õigus taotleda töötuskindlustushüvitist? Kui jah, siis kas töötuskindlustushüvitise summa arvestamisel võetakse arvesse mõlema tööandja poolt makstud tasud või ainult teise tööandja (kust ma ei lahkunud omal soovil) poolt makstud tasud?
Ette tänades

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab kindlustatud isik vastama kolmele tingimusele:
1) ta on töötukassas töötuna registreeritud;
2) tal on kogunenud vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.
Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil talle makstud töötasult arvestati ja maksti ka töötuskindlustusmaksed.

Töötuskindlustushüvitise ühe kalendripäeva maksumus arvutatakse Maksu- ja Tolliameti andmebaaside ja töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel.

Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaksed (töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel).
 

Küsimus: Tulumaksuvaba miinimumi arvestamine koondamishüvitiselt12.10.2011

Koondamishüvitise maksab Töötukassa. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks, kohustusliku kogumispensioniga liitunutel kohustusliku kogumispensioni makse. Hüvitiselt maksab sotsiaalmaksu Eesti Töötukassa.
Mul on küsimus, kas tulumaksu kinnipidamisel arvestatakse ka maksuvaba tulu (144 eurot kuus)?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Töötukassa peab enne koondamise kindlustushüvitise väljamaksmist alati kinni tulumaksu kogu summalt.

Tuludeklaratsiooni esitamisel teeb maksuamet rohkem makstud tulumaksu osas tasaarvelduse.
 

Küsimus: Töötuna arvele võtmine vanemahüvitise ajal04.10.2011

Tere!
Kui vanemahüvitise saamise ajal lõpeb tähtajaline tööleping, siis kui kiiresti peab end töötuna arvele võtma? Näiteks rasedus- ja sünnituspuhkus algab 1.01.2012, tööleping lõpeb märtsis 2012. Kas siis saan end töötuna arvele võtta juunis 2013, peale vanemahüvitises saamise lõppu ja ikka saada 50% ja 40% tööstaaži järgi (270 päeva)?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

1) Töötuna arvelevõtmine
Kui Te soovite oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi, siis töötuna arvelevõtmiseks võite pöörduda meie kohalikku osakonda Teile sobival ajal (kui Teie töösuhe on lõppenud, Te otsite tööd, soovite tööle asuda ja olete valmis vastu võtma sobiva töö).
Töötuna arveloleval isikul võib olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele.

2) Töötutoetus
Õigus töötutoetusele on töötuna arveloleval isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega (mh õppimine päevases õppevormis põhikoolis ja gümnaasiumis, täiskoormusega õppimine kutse- ja kõrgkoolis, alla 8-aastase lapse kasvatamine) ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. Töötutoetuse päevamäär 2011. aastal on 2,11 €.

3) Töötuskindlustushüvitis
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
- kes on töötuna arvele võetud;
- kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- kellega töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.

Kindlasti on Teid võimalik töötukassas töötuna arvele võtta ka 2013. aastal.
Kas Teil on õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, otsustatakse haldusmenetluse käigus Teie poolt arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.
 

Küsimus: Tähtajalise töölepingu lõppemine vanemahüvitise ajal30.09.2011

Kui tähtajaline tööleping lõpeb rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal (või vanemahüvitise saamise ajal), kas saan end töötukassas töötuna arvele võtta ja saada kindlustushüvitist 270 päeva + vanemahüvitist (vähendatud määral)?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Kui Teie tähtajaline tööleping on lõppenud, Te otsite tööd ja soovite tööle asuda, ning olete valmis vastu võtma sobiva töö, siis on Teid võimalik töötukassas töötuna arvele võtta.

Töötuna arvelevõtmise korral võib Teil, olenevalt eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (kindlustatul, kes kasutas eelnimetatud 36 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta);
3) kellega töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).

Töötuskindlustushüvitist makstakse töötuna arveloleku perioodi jooksul (kui otsite aktiivselt tööd, kandideerite sobivatele tööpakkumistele ja pöördute töötukassasse kokkulepitud ajal), kuid mitte kauem, kui töötuskindlustushüvitise määramise otsusega määratud. Hüvitise periood (180, 270 või 360 päeva) sõltub kogutud töötuskindlustusstaažist.

Vanemahüvitise saamine ei välista samal ajal töötuna arvelolemist ja töötuskindlustushüvitise saamist, st töötuskindlustushüvitist võidakse maksta kuni hüvitise perioodi lõpuni, kui olete jätkuvalt töötuna arvel ja täidate tööotsimise nõudeid. Kui Te ei täida tööotsimise nõudeid, lõpetatakse töötuna arvelolek ja töötuskindlustushüvitise maksmine enne hüvitise perioodi lõppemist.

Vanemahüvitise seaduse § 5 lg 1 kohaselt kohustub vanemahüvitise saaja pensioniametile viivitamatult kirjalikult teatama, kui ta saab vanemahüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (näiteks töötuskindlustushüvitist). Kas ja mis ulatuses vähendatakse vanemahüvitist, soovitan küsida Sotsiaalkindlustusametist või elukohajärgsest pensioniametist.
 

Küsimus: Milline peab olema töölepingu lõpetamise alus?27.09.2011

Millise § 88 punkti alusel võib olla tööleping lõpetatud, et saada töötuskindlustust?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Töölepingu lõpetamise põhjus peab olema vastavuses tegeliku töösuhte lõppemise põhjusega.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.

Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 on loetletud töösuhte lõppemise alused, mille puhul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.

Seega, on töötajal õigus töötuskindlustushüvitisele töösuhte lõppemisel muudel, töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 nimetamata alustel, kuid samas peate vastama ka teistele hüvitise määramiseks kehtestatud tingimustele. Kas Teil on õigus töötuskindlustushüvitisele – otsustatakse haldusmenetluse käigus pärast taotluse ja vajalike dokumentide esitamist töötukassale.
 

Küsimus: Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele?26.09.2011

Minuga lõpetati tööleping TLS § 88 lõige 1 punkt 2 alusel. Kas mul on õigus saada töötuskindlustust?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab kindlustatud isik vastama kolmele tingimusele:
1) ta peab olema töötuna arvele võetud;
2) tal peab olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe peab olema lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.
Kui viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõppenud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 2 alusel (ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata - töövõime vähenemine), siis see põhjus annab õiguse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks.
 

Küsimus: Töövõimetuspensionäri töötu staatus06.09.2011

Tere,
Olen töövõimetuspensionär ja viimasest töökohast leping lõpetatud paragrahv 88 p.1 l.1 alusel, mis peaks võimaldama ka töötuskindlustushüvitist.
Kas Töötukassas arvele võttes peaksin ka kohe arvestama sellega, et mulle soovitatud töökohad pean vastu võtma? Olen siiski veel töövõimetu ja momendil ei saa tööle minna. Kas see välistab ka minu töötustaatuse?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Töötuna on võimalik arvele võtta isikut, kes ei ole veel jõudnud pensioniikka, kes otsib tööd, kes soovib tööle asuda ja kes on valmis vastu võtma sobiva töö.
Kui Teie tervis ei luba kohe aktiivselt pühenduda tööotsingutele, siis võite ju ennast töötuna registreerida hiljem - kui olete valmis tööd otsima.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.

Te ei kaota õigust taotleda töötuskindlustushüvitist, kui võtate ennast töötuna arvele ka näiteks aasta pärast, sest hüvitise määramiseks vajalik 12 kuud töötuskindlustusstaaži peab olema kogutud 36 kuu ehk kolme aasta jooksul.
 

Küsimus: Kutsekooli õpilase töötuskindlustus05.09.2011

Kas kutsekoolis õpival õpilasel on õigus töötuskindlustusele, kui tal on olnud 4-aastane tööleping, mis temaga nüüd lõpetati?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Kutsekoolis õppivat õpilast on võimalik töötuna arvele võtta, kui ta on arvelevõtmisele eelnenud aasta jooksul vähemalt 180 päeva töötanud, kui ta otsib tööd, soovib tööle asuda ja Ta on valmis vastu võtma sobiva töö.
Kas töötul on õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele - otsustatakse arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.
Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab isik vastama kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).

Poolte kokkuleppel või töötaja algatusel töösuhte lõppemisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
 

Küsimus: Avalduse esitamine ja töötuskindlustushüvitise arvestamine04.09.2011

Töötukassa hakkab hüvitist arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse esitamist. Töötuskindlustushüvitis makstakse iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest pangakontole.

Küsimus: Kui minu tööleping (koondamine) lõppeb 30.09.2011, siis kas ma pean Töötukassale esitama teate töölepingu erakorralisest ülesütlemisest koondamise tõttu hiljemalt 8 päeva enne 30-ndat septembrit (tööraamatut mul sel ajal veel käes pole), sest muul juhul (kui esitan 03.10.) jään ma 10 päeva (01.okt ei saa esitada - laupäev) tasust ilma.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Töötukassa hakkab töötuskindlustushüvitist arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamist, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast Teie töötuna arvelevõtmise päevast arvates.
Seega, esimeseks tingimuseks töötuskindlustushüvitise määramisel on, et olete juba töötuna arvele võetud. Töötuna on võimalik arvele võtta isikut, kes ei tööta (kelle töösuhe on lõppenud), kes otsib tööd ja soovib tööle asuda, kes on valmis vastu võtma sobiva töö ja kes soovib oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi.
Teil on võimalik pöörduda töötukassasse arvelevõtmiseks esimesel tööpäeval pärast viimast tööpäeva - ehk siis 03.10.2011.
Töötuna arvelevõtmisel tuleb töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitada viimase töösuhte lõppemise dokument ja tööandja tõend kindlustatule. Kuid on olemas ka erandid, kus rakendatakse töötuskindlustushüvitise määramisel ooteperioode.
Kindlustatul, kelle viimane töösuhe öeldi üles koondamise tõttu või kes ütles töölepingu üles töölepingu seaduse § 37 lõike 5 (töölepingu lõpetamine töötaja algatusele seoses tööandja poolt töötasu vähendamisega töö mitteandmise korral) alusel ning kes on töötuna arvele võetud ja kellel on olemas vajalik kindlustusstaaž, on õigus töötuskindlustushüvitisele:
- kui töösuhe selle tööandjaga kestis viis kuni kümme aastat – 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest;
- kui töösuhe selle tööandjaga kestis üle kümne aasta – 60 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest;
- juhul kui 01.07.2009 seisuga on töösuhe selle tööandja juures kestnud vähemalt 20 aastat ja kui töösuhe öeldakse üles enne 01.01.2015, siis tekib õigus töötuskindlustushüvitisele 90 kalendripäeva möödumisel arvates töösuhte lõppemisest.

Isiklike küsimuste korral palun helistada töötukassa infotelefonile 15501 (lauatelefonilt tasuta, Skype’lt valides: tootukassa) või kirjutada aadressile info@tootukassa.ee