Töötuskindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas invaliidsuspensionäri töötasust arvatakse ka maha töötuskindlustusmakse?17.01.2012

Kas see on õige, et täiskohaga töötaval invaliidsuspensionäril arvestatakse palgast maha töötuskindlustusmakse? Kas see tähendab siis ka seda, et juhul kui see inimene jääb töötuks, on tal õigus saada töötuskindlustushüvitist? Ja mis tingimustel ta seda saama hakkab, kas ainult koondamise või ka omal soovil (nt tervislikel põhjustel mittesobiva töö tõttu) lahkumise puhul? Ja kui palju on töötuskindlustushüvitis invaliidsuspensionärile, kes on töötanud aasta ja keskmiselt saanud miinimumpalka?
Kas ka täiskohaga töötav vanaduspensionär peab maksma seaduse järgi töötukindlustusmaksu?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

1) Jah, täiskohaga töötava invaliidsuspensionäri töötasult tuleb maksta töötuskindlustusmakseid, kui ta pole veel jõudnud vanaduspensioniikka.
2) Jah, kui inimene kaotab töö, siis on tal võimalus ennast töötukassas töötuna arvele võtta.
3) Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
- ta on töötuna arvele võetud;
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).
Omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmise korral ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
4) Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.
Keskmise päevamäära arvutamisel võetakse aluseks kolmele viimasele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul saadud töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmaksed.
5) Vanaduspensionäri palgalt ei maksta töötuskindlustusmaksu. Töötaja töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensionikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Töötuna ei võeta arvele ja töötuna arvelolek lõpetatakse, kui inimene jõuab vanaduspensioniikka.
 

Küsimus: Kas töötuskindlustusstaaž võrdub tööstaažiga?12.01.2012

Töötasin viimasel töökohal 20.11.2001 kuni 28.02.2011 so veidi üle 111 kuu. Kui pikk on minu töötuskindlustusstaaž?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Ei, tööstaaž ja töötuskindlustusstaaž on erineva pikkusega perioodid ja Teie poolt esitatud andmete alusel ei ole võimalik töötuskindlustusstaaži kindlaks määrata.
E-maksuameti kaudu: http://www.emta.ee/?id=24562 saab iga inimene tutvuda enda kohta töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel esitatud andmetega aastate ja kuude kaupa.
Töötuskindlustuse seadus jõustus alates 01.01.2002. Sellest ajast alates arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, millal talle maksti töötasu, millelt arvestati töötuskindlustusmakse, üks kuu töötuskindlustusstaaži – olenemata töötasu suurusest. Töötuskindlustusmakset ei maksta näiteks haigustoetustelt, koondamishüvitistelt, lähetustasudelt. Juhul, kui Teie töötamise aja jooksul on olnud perioode, kus olite terve kalendrikuu haige või puhkusel ja töötasu ei saanud – ei laekunud selles kuus töötuskindlustusmaksete registrisse ka töötuskindlustusstaaži.
 

Küsimus: Tervislikel põhjustel töö ei sobi, kas saan uuesti töötuna arvele võtta?20.12.2011

Mind koondati 9. mail. Võtsin end arvele Töötukassas, sain koondamisraha ja töötu abiraha. Uuesti tööle asusin 12.sept.2011. Praeguseks olen olnud haiguslehel juba üle kuu ja ilmselt ei sobi see töö tervislikel põhjustel ning plaanin tervenedes töölt lahkuda. Kas ma saan end töötuna uuesti arvele võtta ja hakkan uuesti saama abiraha? Olen ka töövõimetuspensionär.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Töötu abiraha mõistet praegu kehtivad seadused ei kasuta. Töötuna arveloleval isikul võib olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, mille määramine otsustatakse pärast töötuna arvelevõtmist, esitatud dokumentide alusel.
Kuna Te enne töötuna arvelevõtmist olite koondatud, siis tõenäoliselt maksti Teile töötuskindlustushüvitist.
Kui Teie töösuhe lõpeb, siis on võimalik end töötuna arvele võtta ja taotleda töötuskindlustushüvitist (ühe aasta jooksul esimesest töötuskindlustushüvitise määramisest arvates) eelmisel korral määratud, kuid välja maksmata jäänud päevade ulatuses, kuid töösuhe peab olema lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.
 

Küsimus: Tähtajalise töölepingu töötajapoolne erakorraline ülesütlemine ja võimalus taotleda töötuskindlustushüvitist29.11.2011

Tere!
Töötan tähtajalise 11-kuuse töölepinguga. Tööleping lõpeb 01. juunil.
Katseaeg oli 4 kuud, mis on käesolevaks ajaks juba läbi. Kuid nüüd on tulenevalt töö iseloomust (närvesööv ja pingeline õhkkond, suhtlemine klientidega) selgunud, et ma ei suuda seda tööd tähtaja lõpuni teha. Vähemalt ma ise tunnen nii. Kas mul on mingit võimalust tähtajaline tööleping erakorraliselt üles öelda enne tähtaja saabumist ja taotleda ka töötuskindlustushüvitist?
Aitäh!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Töölepingu seaduse rakendamise praktika kohta selgituste saamiseks võite pöörduda Tööinspektsiooni poole telefonil 6406000 või e-posti teel ti@ti.ee

Kui Te enam ei tööta, siis on võimalik Teid töötukassas töötuna arvele võtta ja Teil on õigus taotleda kas töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).
Omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust taotleda töötuskindlustushüvitist.
 

Küsimus: Kas mul on õigus saada koondamisel töötuskindlustushüvitist, kui olen teise äriühingu nõukogu liige?24.11.2011

Kas mul on võimalik saada koondamise korral töötuskindlustushüvitist? Olen ettevõttes töötanud üle 15 aasta, samal ajal olles nõukogu liige teises ettevõttes. Nõukogu liikmeks olemise eest ma tasu saanud ei ole.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Teie küsimus hõlmab mitut erinevat toimingut töötukassas, seega tutvustan neid eraldi.

I. Kindlustushüvitis koondamise korral
Kui Te olete selles ettevõttes, kust Teid koondatakse, töötanud 15 aastat, on Teil õigus koondamise kindlustushüvitisele kahe kuupalga ulatuses. Koondamise kindlustushüvitise taotluse peab tööandja esitama 5 päeva jooksul pärast koondamist töötukassale. Teie ise ei pea selle hüvitise saamiseks avaldusi esitama ega töötuna arvele võtma. Hüvitis makstakse Teie kontole kuu aja jooksul.

II. Töötuna arvelevõtmine
Kui Te soovite uue töö otsingutel kasutada töötukassa abi, siis on Teid võimalik töötuna arvele võtta, kui Te ei tööta ja kui Te juriidilise isiku juhtorgani liikmena ei saa tasu juhtimise eest. Töötuna arvelevõtmisel peaksite esitama juriidilise isiku poolt välja antud kirjaliku tõendi, et Te ei saa nõukogu liikmena tasu.
Töötuna arvelevõtmiseks tuleb isiklikult pöörduda Teile sobivaimasse töötukassa osakonda, milliste kontaktandmed leiate: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12514&pe=shift
Kaasa tuleks võtta:
-kehtiv isikut tõendav dokument;
-töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse taotlemise korral viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument (tööleping või teenuse osutamise leping);
-töötuskindlustushüvitise taotlemisel tööandja tõend kindlustatule.
Teenindame Teid: E,K,N 8.15-16.00 ja T 8.15–17.30 ning R 8.15–12.00

III. Töötuskindlustushüvitis
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).
Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.

Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku aja jooksul (töötu otsib tööd ja pöördub töötukassasse kokkulepitud ajal), kuid mitte kauem, kui
-180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud;
- 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 56 kuni 110 kuud;
- 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on üle 111 kuu.
Lisaks peaksite teadma, et Te võite küll kohe pärast töö kaotamist ennast töötuna arvele võtta ja alustada uue töö otsingutega töötukassa kaasabil, kuid kui Te töötasite Teid koondanud firmas üle 10 aasta ja Teile makstakse koondamise kindlustushüvitist 2 kuupalga ulatuses, siis määratakse töötuskindlustushüvitis pärast 60 päevase ooteperioodi möödumist koondamise päevast arvates.
 

Küsimus: Töötuskindlustushüvitise viimane maksmine03.11.2011

Tere
Töötuskindlustushüvitise maksmise periood lõpeb detsembris. Aga leidisin endale sobiva töö. Tekkis selline küsimus, et kas ma saan nende päevade eest, millal töötu (23 päeva) olin, töötuskindlustushüvitist? Töötuna arvelolek lõpetati 24.10.2011. Kui jah, kas siis kantakse raha arvele ikka 10-ndal kuupäeval? Tänan

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud töötukassa klient,
jah, töötuskindlustushüvitist makstakse töötuna arvel oldud perioodi eest.
Jah, töötuskindlustushüvitis laekub isiku kontole eelmise kalendrikuu eest - järgmise kuu 10. kuupäevaks.
Isiklikult Teile makstavate hüvitiste kohta soovitan infot küsida töötukassa infotelefoni 15501 kaudu või e-posti aadressil info@tootukassa.ee
 

Küsimus: Hüvitise saamise aluseks olev töötuskindlustusstaaž28.10.2011

Jäin töötuks koondamise tõttu ja võeti töötuna arvele 14.07.2008. Töötuskindlustusstaaži oli 78 kuud ja määrati hüvitise maksmise periood 270 kalendripäeva. Töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati 05.08.2008, kuna sain tähtajalise töölepinguga töö, mis kestis 03.04.2011. Uuesti võeti töötuna arvele 13.04.2011. Töötuskindlustusstaaži oli 31 kuud ja hüvitise maksmise periood 180 päeva.
Kas eelmine staaz ei lähe enam arvesse? Kui sain tähtajalise töölepingu, siis sain aru, et arvelolek peatub ja vajadusel pärast jätkub. Olen ma millestki valesti aru saanud?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Töötuskindlustushüvitise väljamaksmisega on varasem kindlustusstaaž ära kasutatud ja muutub nulliks.

Kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal uuesti õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta
- on hüvitisele õiguse andnud töötuskindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud;
- on pärast töötuna arveloleku lõppemist töötanud töölepingu alusel, avalikus teenistuses või võlaõigusliku lepingu alusel;
- vastab muudele töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud kindlustusstaaži nõue.
 

Küsimus: Milline see töötuskindlustushüvitise summa siiski on?26.10.2011

Võtsin end töötuna arvele 08.09.2011. Töötukassast öeldi, et kehtib see arvel oleku aeg 10.06.2012. Lepingus oli kirjas hüvitis 389.00 eurot. Aga esimese ülekande sain ma 32.00 eurot. Ma ei saagi aru kas 389.00 eurot on igakuuliselt või on see summa jagatud mingite kuude peale? Olen ise aktiivselt otsinud tööd. Töötukassa mind selles osas aidanud ei ole. Ja nüüd olen ma ka töö leidnud alates 10.10.2011 millest ma teatasin ka Töötukassale.
NB! Töötuks ma jäin seoses eelmisest töökohast lahkumisega omal soovil, kus ma olin pidevalt töötanud 15 aastat ja maksnud ka töötuskindlustust. Lahkumise põhjus oli elukoha muutus teise maakonda seoses perekondlikel põhjustel pere loomise eesmärgil. Kuna töötukassa ütles, et kui teid oleks vallandatud, siis te oleks rohkem saanud hüvitist aga nüüd jääb summaks 389.00 eurot.
Seega minu küsimus, et milline minu hüvitis siis oleks ikkagi igakuuliselt olnud mida kantakse minu arvele? Praegu olen selle perioodi eest saanud ainult 32.00 eurot. Praegu jääb mulje, et kes on korralikult töötanud ja makse maksnud, ei ole ka mõjuva põhjusega töötuks jäämise juures loota Töötukassa hüvitisele.

Teid ette tänades.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud töötukassa klient!

Kui Teil on ebaselge, missuguse perioodi eest Teile maksti töötutoetust, siis palun pöörduge isiklikult küsimusega töötukassa poole - kas infotelefonil 15501 või e-posti vahendusel info@tootukassa.ee
 

Küsimus: Kas tekib õigus töötuskindlustushüvitisele kui lahkun töölt tervislikel põhjustel?23.10.2011

Tere! Palun teie käest nõuannet, nimelt, kas mul on võimalus taotleda töötu toetust kui lahkun töölt enda soovil tervislikel põhjustel?
Lugupidamisega
M S

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Kui lahkute töölt omal soovil, siis töötutoetuse taotlemiseks peaksite olema töötanud vähemalt 180 päeva töötuna arvelevõtmisele eelnenud ühe aasta jooksul. Töötutoetuse suurus on 2,11 € päevas.
Omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele, mille suurus esimesel 100-l päeval on 50% ja edasi kuni määratud perioodi lõpuni 40% keskmisest töötasust.
Juhul kui toimub töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja algatusel töötajast tuleneval põhjusel - töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu (töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel) - on õigus taotleda töötuna arvelevõtmise korral töötuskindlustushüvitist.
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.
 

Küsimus: Kas töötuskindlustushüvitise arvestamisel võetakse aluseks mõlema tööandja poolt makstud tasu?18.10.2011

Tere.
2011.aastal olen saanud töölepingute alusel töötamise eest töötasu üheaegselt kahelt erinevalt tööandjalt. Ühe tööandjaga lõppes minu töösuhe 30.06.11., kust lahkusin omal soovil. Teise tööandjaga lõppeb minu töösuhe 28.10.11. tööandja majanduslikel põhjustel (töö ümberkorraldamise tõttu) TLS § 89 p. 1 alusel.
Kas mul on õigus taotleda töötuskindlustushüvitist? Kui jah, siis kas töötuskindlustushüvitise summa arvestamisel võetakse arvesse mõlema tööandja poolt makstud tasud või ainult teise tööandja (kust ma ei lahkunud omal soovil) poolt makstud tasud?
Ette tänades

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab kindlustatud isik vastama kolmele tingimusele:
1) ta on töötukassas töötuna registreeritud;
2) tal on kogunenud vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.
Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil talle makstud töötasult arvestati ja maksti ka töötuskindlustusmaksed.

Töötuskindlustushüvitise ühe kalendripäeva maksumus arvutatakse Maksu- ja Tolliameti andmebaaside ja töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel.

Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaksed (töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel).