Äriõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas kaasata ja vormistada osaühingusse kolmas osanik?08.05.2012

Tere! Perefirmal (OÜ KKK) on kaks 50/50 osanikku (mõlemad ka juhatuse liikmed) ja nende osa suurus on kummalgi 1278 €. Asutamislepingus on põhitegevusalaks EMTAK kood XXX, kuid hiljem on kõrvaltegevuste nimekirja laiendatud MTR tegevuslubadega. Täna oleks soov ka poeg kaasata ettevõttesse nii osanikuna, kui ka juhatuse liikmena.
1) Tema tulekuga lisanduks teine põhitegevusala, mis küll hetkel on juba kaetud MTR tegevusloaga. Aastaaruandes kajastuvad kõik lisategevused EMTAK koodide põhjal ka praegu. Kas sellest piisab, võib tuleb veel kusagil dokumentatsioonis muudatusi teha?
2) Mismoodi oleks mõistlik lahendada kolmanda osaniku kaasamine?
Kui näiteks suurendada osakapitali, siis kas tema osa peaks ka olema 1278 € (tekiks 3x33,33%) või võiks tema sissemakse olla ka väiksem?
Kui näiteks kaks praegust osanikku müüvad oma osadest talle mingi protsendi, siis kuidas see tehniliselt käib ja kas müüjale tekib hiljem saadud müügitulust mingi maksukohustus?
Millised dokumendid tuleb äriregistrile esitada ja kas mõni nendest dokumentidest peab olema notariaalselt tõestatud? Kas on mõnda head dokumentide näidiste aadressi?
Ette tänades heade soovituste eest!

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Äriühing peab üldiselt Äriregistrit teavitama oma tegevusalade muutumisest. Selleks aga piisab, kui äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Seega vahepeal enne uue majandusaastaaruande esitamist ei ole vaja tegevusalade muutumisest/täienemisest teavitada. Äriregistrit tuleb teavitada vaid oma põhitegevusalast, seega oma ajutistest või vähemolulistest tegevusaladest teavitamine ei ole vajalik. Uute osanike kaasamiseks on mitmeid võimalusi. Kõige lihtsam on olemasolevatel osanikel uuele osanikule võõrandada kahepeale 1/3 äriühingu osadest. Võib kaaluda ka osakapitali suurendamist ja uuele osanikule uue osa emiteerimist. Uue osa eest makstava hinna saavad otsustada senised osanikud, sh võib uue osa välja lasta ülekursiga. Kui praegused osanikud osa võõrandamisel tulu ei saa (võõrandavad soetamise hinnaga), siis tulumaksukohustust ei teki. Tehniliselt peaksid senised omanikud sõlmima uue omanikuga osa jagamise- ja võõrandamise lepingud, millega uus omanik osaluse ettevõttes omandab. Osakapitali suurenamise korral tuleb uuele osanikule välja lasta uus osa ning vormistada sellega seonduv osanike otsus ja teised seonduvad dokumendid. Osaühingu osa võõrandamise leping tuleb üldjuhul vormistada notariaalselt, kuid osade registreerimise korral Eesti väärtpaberite keskregistris on tehing võimalik ka lihtkirjalikult vormistada.
 

Küsimus: Kas riigiasutuse töötaja võib olla osaühingu juhatuse liikmeks (näiteks õpetaja)?21.03.2012

Kas inimene, kes töötab riigiasutuses, võib olla osaühingu juhatuse liikmeks (näiteks õpetaja)?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Õpetaja töötab töölepingu alusel ja ei ole ametnik avaliku teenistuse seaduse tähenduses. Seega ei laiene temale avaliku teenistuse seaduses, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja korruptsioonivastases seaduses sätestatud piirangud.
 

Küsimus: Kuidas kahemehe osaühing 50-50 ühele osanikule ümber vormistada?21.03.2012

Aastaid tagasi sai koos sõbraga asutatud osaühing, mõlemal 50% osalus, mõlemad ka juhatuse liikmed. Reaalselt läks elu nii, et osaühingu juhtimisega on kogu aeg tegelenud sõber, mina olen lihtsalt kirjas kui osanik ja juhatuse liige. Nüüd tahaksin asja korda ajada, juhatusest tagasi astuda ja oma osa sõbrast osanikule müüa/kinkida. Saan ma õigesti aru, et kõigepealt tuleks astuda juhatusest tagasi, esitades äriregistrile vastavasisulise juhatuse otsuse? Kas juhul, kui ma oma osa müügi eest raha ei taha, oleks mõttekam osa teisele osanikule kinkida? Kas viimasel juhul kaasneb hiljem kingisaajale maksukohustus?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Juhatuse liikme kohalt tagasiastumine ei ole juhatuse liikmele kuuluva osaluse võõrandamisega omavahel seotud ja nimetatud tehingud võivad toimuda täiesti iseseisvalt. Seega võib vastavalt oma valikule või kokkulepitule kõigepealt osaluse võõrandada (müüa, kinkida jms) ja juhatuse liikmena jätkata, juhatuse liikme positsioonist tagasi astuda samaaegselt osaluse võõrandamisega või juhatuse liikme positsioonis tagasi astuda juba enne osaluse võõrandamist. Antud juhul on tehingu selguse mõttes soovitatav osalus võõrandada ja ühtlasi registreerida muudatus juhatuses samaaegselt. Osaluse kinkimisel ei teki kingisaajale maksukohustust, kuid kingisaajal tekib tulumaksu tasumise kohustus peale kinkena saadud osaluse hilisemat tasulist võõrandamist.
 

Küsimus: Kas ainuomaniku ja töötegijana pean iseendaga töölepingu ja/või juhatuse liikme lepingu sõlmima?21.03.2012

Asutasin firma, olen ainuomanik ja teen ise ka tööd; ühtegi töötajat ei ole.
Kas pean vormistama iseendaga töölepingu ja ka juhatuse liikme lepingu?
Aitäh

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Äriühingu omanikule tema poolt igapäevaselt täidetavaste ülesannete täitmise eest tasu maksmisel tuleks äriühingu omanikuga sõlmida tööleping, va juhul, kui omanik on ühtlasi juhatuse liige ja täidab vaid juhatuse liikme ülesandeid. Juhatuse liikmel on seadusest tulenevalt kohustus äriühingu juhtimist korraldada ja selle eest vastutada. Juhatuse liikmega võib sõlmida juhatuse liikme lepingu tema õiguste ja kohustuste täpsemaks reguleerimiseks ja juhatuse liikmele tema kohustuste täitmise eest tasu maksmiseks, kuid kohustuslikuna seda tegema ei pea. Kui äriühingu juhatuse liige peab täitma äriühingus täiendavaid ülesandeid, mis väljuvad juhatuse liikme kohustuste piiridest, siis oleks nende täiendavate tööülesannete täitmise reguleerimiseks ja selle eest tasu maksmiseks korrektne sõlmida nende tööülesannete osas ka eraldi tööleping. Juhatuse liikme ja/või töölepingu sõlmimise vajadus tekib praktikas siiski eelkõige juhul, kui juhatuse liikmele soovitakse maksta tasu või kui juhatuse liige peab lisaks oma juhatuse liikme positsioonist tulenevatele ülesannetele täitma täiendavaid laiemaid tööülesandeid.
 

Küsimus: Kuidas osa müümisel juhatuse liikme staatusest lahti saada?01.03.2012

Soovin firma osaluse maha müüa, aga juhatusest see mind ei taganda. Olukord on vähe keeruline, sest võrdsed juhatuse liikmed ja omavahel kokkuleppele ei jõuta (juhatuse esimees puudub). Samas ei sooviks jääda juhatuse liikmena firmasse, millega muidu enam seotud ei ole. Seaduse järgi valitakse juhatus 3-ks aastaks ja see aeg on läbi, samuti on firma põhikirja järgi igal juhatuse liikmel õigus esindada firmat eraldi - kas on mingi võimalus, et saaksin tagasi astuda ka juhul, kui teistelt juhatuse liikmetelt vastust ei saa?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

 

Küsimus: Osakapitali muutmine eurodesse on jäänud 2011. aastal tegemata, kuidas toimida 2012. aastal?28.02.2012

Osakapitali muutmine eurodesse on jäänud 2011. aastal tegemata, kuidas toimida 2012. aastal? Ja kuidas kajastada osakapitali 2011.a. bilansis?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Osakapitali saab eurodeks muuta ka 2012. aastal ning samuti ka edaspidi, kuid seejuures ei kehti enam riigilõivust vabastamise soodustus. Osakapitali tuleb 2011. aasta bilansis kajastada vastavalt selle tegelikule registreeritud suurusele 31.12.2011 seisuga.
 

Küsimus: Kas selgitaksite, mida peab tegema, et osakapitali eurodeks muutmise kanne õnnestuks?22.02.2012

Tere,
2011. aasta lõpus esitas OÜ äriregistrisse kandeavalduse osakapitali eurodeks ümberarvestamise kohta. Toimus kapitali suurendamine.
Paari nädala pärast tuli vastus, et kannet teha ei saanud, kuna ilmnesid puudused:
- "Osanike otsuses on märgitud: 3. Osakapitali suurendamine toimub 2010.a. majandusaasta kasumi arvelt.
Fondiemissiooni võivad osanikud otsustada pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise otsustamist aruande ja kasumi jaotamise otsuse alusel. Fondiemissiooni võib läbi viia ka vahebilansi alusel, mis peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja kinnitamiseks ettenähtud korras. Osakapitali suurendamist ei kanta äriregistrisse, kui osakapitali suurendamise avaldus ja otsus esitatakse äriregistripidajale pärast kaheksa kuu möödumist ajast, mille seisuga osakapitali suurendamise aluseks olnud majandusaasta aruanne või vahebilanss koostati (ÄS § 195 lg 2)." -

Määrati tähtaeg kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks.

Palun andke nõu, mida õigupoolest peab tegema puuduste kõrvaldamiseks? Milles siis viga seisneb?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Fondiemissiooni teel osakapitali suurendamisel ei või vastava avalduse esitamine Äriregistrisse toimuda hiljem kui 8 kuud peale osakapitali suurendamise otsuse aluseks oleva bilansi koostamist. Kui otsus tehti 2011 lõpus ja aluseks oli 2010 majandusaasta aruanne (so bilanss 31.12.2010 seisuga), siis järelikult tugineti liiga vanale bilansile. Vaja on esitada uus bilanss (nt vahebilanss), mis ei tohi olla vanem kui 8 kuud ja millest peab nähtuma kasum, mille arvel fondiemissioon otsustati läbi viia. Ühtlasi peab bilanss ka sisuliselt vastama kõikidele seaduses sätestatud raamatupidamislikele nõuetele.
 

Küsimus: Kui vana peab olema, et asutada osaühing?10.02.2012

Tere,
Mis vanusest alates on lubatud asutada osaühing?
Tänan vastuse eest!

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Iseseisvalt kehtivate tehingute tegemiseks peab isik omama täielikku teovõimet. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul ehk täisealisel. Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. Seega üldjuhul peab äriühingu asutamiseks olema isik saanud vähemalt 18-aastaseks või peab alaealise piiratud teovõime olema kohtu poolt vastavate tehingute tegemiseks laiendatud.
 

Küsimus: Kas kohtutäituril on õigus arestida lisaks eraisiku pangakontole ka tema FIE tegutsemise pangakonto?10.02.2012

Tere,
Kas kohtutäituril on õigus arestida peale eraisiku isikliku pangakonto ka tema FIE tegutsemise pangakonto?

Kui eraisik vastutab isikliku varaga FIE-na tegutsemise eest, kas siis on ka vastupidi, et eraisikuna võetud kohutuste täitmiseks võib täitur arestida pangakonto, millel on ettevõtlusega seotud rahad s.h ka töötjate palgarahad, kes töötavad FIE juures?

Võimaluse korral palun andke ka viited õigusaktile või kommentaarile, et saaks vajadusel vastuväite esitada.

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik ja erinevalt piiratud vastutusega äriühingutest (nt OÜ ja AS) vastutab füüsilisest isikust ettevõtja oma kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise korral on seega võimalik kõik majandustegevuse käigus isiku vastu tekkivad nõuded olenemata nende tekkimise põhjustest ja alustest suunata kogu füüsilise isiku vara vastu ja vastupidi. Varaliste õiguste määratlemisel on tegemist ühe ja sama õiguste ja kohustuste subjektiga.
 

Küsimus: Kuidas likvideerida osaühing, kui 40% osa omanikuga ei ole võimalik kontakti saada?25.01.2012

Tere!
Osaühingul on kaks osanikku (60% ja 40%). 60% osanik soovib osaühingu likvideerida, kuid teist osanikku ei saa enam kuskilt kätte. Kuidas OÜ likvideerida, kas piisab 60% osast, et teha seda ühe osaniku otsusega, nii et teist polegi vaja?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Üldjuhul on lõpetamisotsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seega 60% hääli lõpetamise (likvideerimise) otsustamiseks ei piisa, kui teine osanik on koosolekul kohal ja hääletab 40% häältega vastu. Juhul, kui teine osanik aga hoolimata temale koosoleku kutse kättetoimetamisest kohale ei tule, siis on võimalik antud küsimus otsustada ilma tema osalemiseta ja saavutada soovitud tulemus. Ühtlasi tuleks kaaluda, kas esineb mõni alus osaühingu sundlõpetmiseks. Kui esibeb mõni alus osaühingu sundlõpetamiseks, siis võib vastava avalduse kohtule esitada nii juhatus, nõukogu, juhatuse liige kui ka osanik.