Äriõigus

Osa annab osanikule eelkõige õiguse osaleda osaühingu juhtimises ja osaühingu kasumi ja lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Osaniku õigust osaühingu juhtimisel saab teostada osalemisega ja hääletamisega osanike koosolekutel vastavalt oma osaluse suurusele vastava häälteõigusega.

Osaühingu kasumi jaotamisel on kõigil osanikel võrdsed õigused vastavalt oma osaluse suurusele, kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti ning osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.

Osanike otsute vastuvõtmiseks vajaliku häälteenemuse sätestab põhikiri ning enamikel juhutudel vastavad põhikirjade sõnastused Äriseadustiku üldregulatsioonile. Äriseadustiku üldregulatsiooni järgi piisab osanike koosolekul valdava enamuse otsuste vastuvõtmiseks 2/3 poolthäältest, mistõttu 1/3 osaluse puhul on vähemusse jääval osanikul otsustusprotsessi paljudes küsimustes otseselt raske mõjudada. Samas on aga osade otsuste puhul vajalik ka 3/4 häälteenamus, millisel juhul saavad otsustavaks ka 1/3 suuruse osalusega osaniku hääled (nt osade omandamisel osanike ostueesõiguse välistamine) ning 1/3 osaniku hääled saavad ilmselt kohe otsustavaks ka juhul, kui keegi teistest osanikest koosolekule ei peaks kohale tulema.

Samas on aga osanikul, kes ei suuda enda poolt soovitavaid otsuseid realiseerida osanike koosolekul, mitmeid teisi võimalusi osaühingu majandustegevusel silma peal hoida. Osanikul on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Kui juhatus ei peaks osanikku huvitavat informatsiooni/dokumente väljastama, siis saab nõuda nende väljastamist kohtu kaudu. Samuti võib osanik, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Kui osanike koosolekul seda ei otsustata, saab nõuda erikontrolli läbiviimist kohtu kaudu.

Ühtlasi on oluline teada, et osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Seega on võimalik osaühingu jaoks kahjulike otsuste eest esitada nõudeid ka teadlikult kahjulikke otsuseid teinud osanike vastu.

Ühe ettevõtte poolt teises ettevõttes osaluse omandamisel vajalike dokumentide ja formaalsuste loetelu oleneb konkreetsest tehingust ning selles osalevatest ettevõtetest. Üldjuhul on vajalikud vähemalt aktsiate müügileping ning müüja ja ostja vajalike juhtorganite otsused, kuid olenevalt ettevõtete tegevuse spetsiifikast ja tehingu iseloomust võib vajalike dokumentide/kooskõlastuste ring olla ka oluliselt laiem.

Kui osaühingul on kaks osanikku, kelle vahel jaotub osalus võrdselt, kui osaühingul ei ole nõukogu ning kui põhikiri ei näe antud olukorras ette eriregulatsiooni, siis ei ole osanikevaheliste erimeelsuste korral võimalik osanike otsuseid häälte võrdse jaotumise tõttu vastu võtta. Juhatuse liikmetele ei ole sätestatud vanuse ülempiiri. Äriseadustiku § 184 lg 5 sätestab, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Seega on osanikel, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võimalik taotleda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtult. Vastava avalduse esitamisel kohtusse tuleb avalduse esitajal põhjendada ja tõendada avalduse aluseks oleva mõjuva põhjuse olemasolu.

Antud juhul on soovitav vähendada osaühingu osakapitali osaühingule kuuluva oma osa nimiväärtuse võrra ning osaühingule kuuluv oma osa osakapitali vähendamise käigus tühistada. Osakapitali vähendamisel põhikirja muutmise vajadus sõltub põhikirja praegusest redaksioonist ning sellest, kas põhikirjas sätestatud miinimum- ja maksimum kapitalimäär võimaldavad osakapitali vähendamist soovitud ulatuses.

Riigilõivust on osakapitali ja põhikirja muutmine vabastatud vaid juhul, kui osakapitali muutmine toimub lähima võimaliku suuruseni eurodes. Käesoleval juhul toimuks osakapitali vähendamine minimaalsest vajalikust suurusest rohkem ning seetõttu tuleb tasuda riigilõiv 17,89 eurot. Seoses eurole üleminekuga on olenemata põhikirja praeguseset sõnastusest igal juhul vajalik põhikirja muuta ka sisuliselt. Täpsete sätete hulk põhikirjas, mis muutmist vajavad, oleneb põhikirja praegusest täpsest sõnastusest.

Osaühingu osanikule ei ole kehtestatud konkurentsikeeldu ega ärisaladuse hoidmise kohustust. Konkurentsikeelus ja ärisaladuse hoidmise kohustuses on soovi korral võimalik osanike vahel osanike lepinguga, põhikirjaga või muu dokumendiga kokku leppida. Kui selliseid kokkuleppeid ei esine ning kui osaühingu osanik on nö passiivne osanik ega ole kursis ettevõtte strateegiliste küsimustega ja võimalike ärisaladustega, siis osaühing osaniku konkureetivat tegevust takistada ei saa. Juhul, kui osanik siiski osaleb osaühingu juhtimises ning omab osaühingu seisukohast avalikult mitte kättesaadavat ning olulist informatsiooni, siis ei saa välistada osaühingu huvide olulise kahjustamise korral osaühingu õigust esitada osaniku vastu kahjunõue võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamise üldistel alustel, kuid pigem tuleb sellist võimalust hinnata väheperspektiivseks.

Äriseadustiku § 188 sätesab, et osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Osanik ei vastuta tekitatud kahju eest, kui ta ei ole võtnud osa kahju tekitamise aluseks olnud otsuse vastuvõtmisest või kui ta hääletas otsuse vastu. Antud kontekstis loetakse osanik hääletanuks otsuse vastu ka juhul, kui ta ei teata, kas ta on otsuse poolt või vastu. Osaniku vastutus ei ole seejuures summaliselt piiratud, st osanik vastutab kogu enda kui osaniku poolt osaühingule tekitatud kahju eest.

Ärisadustiku § 162 kohaselt ei ole üldjuhul lubatud osaühingu poolt oma osade omandamine. Sellele reeglile sätestab ÄS § 162 ka mitmed erandid, mis aga esialgse info järgi antud juhul ei rakendu. Antud Juriidilistel alustel ei ole võimalik ühe osaniku poolt nõuda oma osa omandamist teise osaniku poolt. Teise osaniku survestamiseks on võimalik kasutada paljusid kaudseid vahendeid, mis võivad ühe osaniku viia olukorrani, kus ta on valmis teise osaniku välja ostma, kuid kõikide selliste vahendite kasutamine tähendab sisuliselt oma osanikuõiguste sellist maksma panemist, mis teisele osanikule ei sobi ning millest teine osanik soovib pigem osaluse väljaostmise kaudu hoiduda.

Sellele küsimusele ei ole kahjuks võimalik sisuliselt vastata, sest maksude optimeerimise lahendused on väga spetsiifilised ja need töötatakse välja vastavalt kindlale täpsetele situatsioonile. Antud küsimuses sisulise vastuse saamiseks soovitan Teil pöörduda valdkonna spetsialisti poole personaalse nõustamise korras.

Põhikirja enam tegevusalasid märkida vaja ei ole ja peale asutamist teavitatakse Äriregistrit oma tegevusaladest iga-aastases majandusaasta aruandes. Põhikirja muutmiseks on vaja vormistada osanike koosoleku otsus/protokoll ning juhul, kui põhikirja tehakse peale redaktsiooniliste muudatuste ka selliseid olulisi muudatusi, mida kajastatakse ka B-kaardil (nt osakapitali suurus, osakapitali vääringu muutumine, ärinime muutumine, juhatuse või nõukogu liikmete arvu muutumine jms), siis on soovitatav kõik sellised muudatused eraldi välja tuua. Muude muudatuste osas piisab, kui sisestada otsusesse üldine punkt põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise kohta, ka lisada põhikirja uus redaktsioon. Seejärel tuleb tasuda riigilõiv ning selle tõendamiseks piisab riigilõivu tasumise maksekorralduse koopiast (nt interneti väljatrükk), millelt on näha makse arhiveerimistunnus. Avalduse põhikirja muutmise registreerimiseks saab esitada kas notari vahendusel või ID-kaardiga ettevõtjaportaali kaudu. Juhul, kui osaühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, siis tuleb enne avalduse Äriregistrile esitamist teavitada ka Eesti väärtpaberite keskregistrit osakapitali muutmisest.