Asjaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas on võimalik üle kontrollida kinnistu piirikivide täpset asukohta, kui naaber on nihutanud piirikive?26.02.2014

1. Kuidas on võimalik üle kontrollida kinnistu piirikivide täpset asukohta, kui naaber on nihutanud piirikive, mis pole nõuetekohaselt paigaldatud (ankurdamata ja kerged tähised)?
2. Millise täpsusastmega (cm, m) on kontrollmõõtmine teostatav?
3. Kui kaugele krundi piiril paiknevast olemasolevast ehitisest (saun) märgitakse piir?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Need küsimused tuleks esitada ilmselt geodeedile.....
 

Küsimus: Kuidas nõuda sisse kaasomandi eseme korrashoidmiseks tehtud kulutused?21.02.2014

Kui väikeses 3 korteriomandiga elamu (ühisus, valitsejat pole) mõttelistes osades kinnistul üks omanikest ei hoolda oma mõttelist osa kinnistust ja seda hooldavad (niidavad muru) teised korteriomandite omanikud, siis kuidas nõuda sisse kaasomandi eseme korrashoidmiseks tehtud kulutused, kui kulutused tekivad osadel kaasomanikel? Sama lugu kinnistuga piirneva tänava hooldamisega (koristamine, muru niitmine, lume lükkamine), millise kohalik omavalitsus kinnistu omanikele on pannud.
Isiku tähelepanu juhiti asjaolule, et ta pole juba 2 suve (2011 ja 2012) muruniitmise eest kinnistu kaasomanikele tasunud. Selle peale vastas, et kes käskis niita. Kui isik peab loomulikuks, et teised tema omandit hooldavad, siis see on ju kvalifitseeritav kelmusena ja teiste kulul rikastumisena?
Kui muruniitmiseks palgata firma, siis on arve ja asi selge. Aga kui teised kaasomanikud (elamu väike, haldaja ja hooldaja palkamine üleliia koormav) kulutavad omi ressursse (tööjõud, bensiin, muruniiduki kulumine), siis kuidas seda arveldada?
Nõue hakkab aeguma.
Kui arvet pole esitada, siis ei saagi kaasomandi eseme korrashoidmiseks tehtud kulutusi sisse nõuda?
Kas kaasomandi eseme korrapäraseks hoolduseks tehtud kulutuste tasumise nõue algab arve esitamisest või tehtud kulutuste ajast?
Kas eraisik saab teise eraisiku käest viivist nõuda alates kulutuse tasumise kohustuse tekkimise hetkest või arve esitamise hetkest? Millist viivise protsenti võib küsida? Kas eraisikul ja juriidilisel isikul on võrdsed võimalused viivist nõuda?
Kas isikute ebavõrdne kohtlemine on seadustega kooskõlas?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Esmalt, arve esitamine ei tekita kohustust. Kohustuse tekkimise aluseks on reeglina kokkulepe või seadus. Praegu vastate ju sisuliselt ise oma küsimusele, et teil on õigus nõuda kaasomandi korrashoiuks tehtud kulude hüvitamist, kuid kulude määratlemine on äärmiselt keeruline. Kui oleks teenus tellitud, oleks asi selge. Praegu saaksite teoreetiliselt nõuda 1/3 osa muruniitmisele kulutatud otsestest kuludest (bensiin, kui on bensiini mootoriga niiduk, niiduki tera teritamine või ostmine jne). Enda kulutatud aeg ei ole otsene rahaline kulu. Üks võimalus selle mõõtmiseks võiks olla kokkuhoitud kulu, et kui palju oleksite maksnud kohalikule teenuse osutajale teostatud tööde eest.
Kulutuste hüvitamise nõue algab nende kulude tegemisest. Seadusjärgne viivis on 7% nõudesummalt aastas ja selle arvestamise aeg algab hetkest, kui teil tekib õigus nõuda kulutuste hüvitamist.
 

Küsimus: Kuidas vabastada korter, kui poeg ei maksa korterikulusid ja ei koli sealt ka välja?13.02.2014

Tere!
Minu nimel olevas korteris, kuhu ka mina olen sisse kirjutatud aga kus ma hetkel ise ei ela, on sisse kirjutatud ka minu täiskasvanud poeg oma elukaaslasega, kes ei ole sinna sisse kirjutatud. Kuna noored ei taha tasuda kommunaalkulusid ega soovi ka vabatahtlikult välja kolida, aga mina ei ole kahjuks suutlik nende kommunaalkulusid tasuma, sooviks teada, millised juriidilised võimalused mul on korteri vabastamiseks. Tänan

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

See, et inimesed sinna sisse on kirjutatud, ei tähenda mitte midagi. Elukoha registreering (n.ö sissekirjutus) ei oma õiguslikult juba väga palju aastaid ruumi kasutamise seisukohast mitte mingisugust tähendust. S.t et ei ruumi omanikule ega selle kasutajale ei teki ainuüksi elukohta "sissekirjutamisest" mitte mingeid õigusi ega kohtusi.
Ainus võimalus korteri jõuga vabastamiseks on pöörduda kohtusse.
 

Küsimus: Kas kaasomaniku poolt ehitatav lisatuba muudab ka kaasomanikele kuuluva osa suurust (suhet)?13.02.2014

Meil on naabriga majale kaasomand - temale 3/7 ja meile 4/7 (eluruumide ruutmeetrid vastavalt 74 ja 97). Krundile on määratud kasutuskord. Nüüd soovib naaber ehitada teisele korrusele lisaks ühe toa ca 20-25m2 ning see tähendab muudatusi projektis ja notaris. Kas eluruumide juurdeehitus muudab ka kaasomandi suhet - kuna peale juurdeehitust on meie majaosade ruutmeetrid võrdsed (vanast 3/7 ja 4/7 suhtest saab sisuliselt 1/2 ja 1/2) ning see omakorda muudab ka õueala jaotust (maja asub 4500m2 krundil)?

Antud juhul on meil kaasomandis veel kolmas väljaehitamata poolkorrus ning meie ettepanekule anda terve kolmas korrus meile ning säilitada vana kaasomandi jaotuse suhe - teda rahuldanud ei ole (samas ei ole tal soovi enda osa seal jätkuvalt välja ehitada). Kuna ta kavatses oma osa juba eelmisel aastal müüa ja see ei õnnestunud, siis hetkel tundub, et ta soovib nn oma osa väärtust kergitada. Eriti häirib hetkel see, et asjaga on tal nii kiire, et annab endast märku mitu korda päevas allkirja saamiseks projekteerimisloale. Kas me peaksime olema murelikud?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Eluruumi pinna suurus kinnistu suurust ega ka kaasomandi suurust ei mõjuta. Kasutuskorras võib leppida kokku, et kaasomaniku kasutuses olevate ruumide suurus on tema kaasomandi osa suurusest erinev. Ja tõsi on see, et kaasomandi osa suurust hinnatakse selle järgi, mida kaasomanik reaalselt kasutada saab. Seega elamispinna suurendamisega tõstab kaasomanik kahtlematult oma osa väärtust. Teilt on tarvis nõusolekut selleks, et te lepiksite olukorraga, kus naabrile kuulub samapalju elamispinda kui teile, kuid tema kaasomandi osa on seejuures väiksem. Tavaliselt hüvitatakse selline kinnisomandi osa suurusest kõrvalekaldumine vastaspoolele kas siis raha või muu hüvega, mis teist poole rahuldaks. Äkki oleks õige aeg pööningu väljaehitamisega alustada.
 

Küsimus: Kas teiselt kaasomanikult peab küsima ka nõusolekut, kui majas viibib külaline mitu kuud?11.02.2014

Kinnistu on jagatud kahe kaasomaniku vahel võrdseteks mõttelisteks osadeks (50% ja 50%). Notariaalselt pole kasutuskorda kinnitatud.
Üks omanik kasutab eramaja ülemist korrust ja alumist korrust kasutab omanike ema. Kui alumisel korrusel elavale inimesele tuleb külaline, kes viibib seal vahest paar kuud, siis kas on olemas mingi seadus, mis eeldab mõlema omaniku nõusolekut sellisel pikaajalisel külastusel.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ei ole mingit seadust, mis eeldaks teise kaasomaniku nõusolekut kellegi pikaajalisel külastamisel. Omanikul on täieõiguslik võim oma asja kasutada. See tähendab eelkõige just seda, et ta võib kasutada oma asja oma äranägemise järgi. Kui kaasomanike vahel kehtib kaasomandis oleva asja kasutuskord (olenemata kinnistusraamatusse kandmisest), siis võib kumbki kaasomanik teostada oma omanikuõigusi tema kasutuses oleval kaasomandiosal ehk siis ise vabalt valida, keda ta oma kaasomandi osale kutsub ja kui kaua ta kellelgi seal viibida laseb.
 

Küsimus: Kas piiriprotokollis naabrite allkirjade asemel olev valla maapeakorraldaja ja tulevase maaomaniku allkiri muudavad protokolli kehtetuks?15.01.2014

Kas piiriprotokollis naabrite allkirjade asemel olev valla maapeakorraldaja ja tulevase maaomaniku allkiri muudavad protokolli kehtetuks, kui asjast on möödas rohkem kui 10 aastat?
Kas on mõtet asja kohtusse anda?

Ette tänades!

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Asjaolu, et allkirjastamisest on rohkem kui 10 aastat möödas, ei muuda dokumenti kuidagi kehtetuks. Ma ei tea, mis nõudega te kohtusse tahate pöörduda, kuid isegi, kui piiriprotokoll oleks kehtetu, ei tähenda see automaatselt maatüki piiride muutmist. Selleks peaksite terve rea haldusakte tühistama. Ilma materjalide ja asjaoludega tutvumata julgen arvata, et teie mistahes sisuga nõue on tänaseks aegunud.
 

Küsimus: Kas ühel kaasomanikul on õigust takistada teise kaasomaniku Elioni kaabli sihtotstarbelist kasutamist?15.01.2014

Kaasomanikud 1/2 ja 1/2 osas. Hiljuti paigaldas Elion oma kaabli meie garaaži, mis on praegu kaasomandis ja ühiskasutuses. Garaažiseinale paigutati ka kilp, mis jagab kaabli kaheks – üks kaabel ühele, teine teisele. Kuna kaabel sai paigutatud naabri nõusolekul garaaži poolele, mida tema kasutab, siis pole teisiti võimalik minu kaablit vedada, kui et see jookseb mingis osas ka nende garaaži seina pealt, millest me varem olime suusõnaliselt läbi rääkinud ja kokku leppinud. Kui tuli Elioni tehnik, kes hakkas minu kaablit vedama varem kokku lepitud kohast, siis takistasid naabrid seda ja ütlesid, et enne ei toimu midagi, sest meie peame nende käest luba küsima kaabli paigaldamiseks ja seda kirjalikult. Tol päeval jäigi asi katki. Pakkusingi esimesel võimalusel e-maili teel naabritega kokkuleppe sõlmimist, kust kaablit vedada, nii, et see võimalikult vähe häiriks neid, kuid naabrid keelduvad kokkuleppe sõlmimisest ja eiravad seda teemat. Kuna naabrid takistavad kaabli vedamist, siis ei ole võimalik mul ka liituda Elioniga ja saada pakutavat teenust.

Kas kaasomanik omab õigust takistada teisel kaasomanikul kaabli vedamist ilma olulise põhjenduseta?
Kui naaber ei reageeri minu poolt esitatud küsimusele ja eirab kokkuleppe sõlmimist, kas ma tohin siiski selle kaabli ära vedada varem suusõnaliselt kokkulepitud kohast?
Milliseid variante oleks veel antud probleemi lahendamiseks?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

See on niivõrd väiklane, et ei oska kohe midagi öelda... Te ei saa ilma naabri nõusolekuta seda kaablit ära vedada, kui veate, siis võtab naaber selle seinalt maha, kaitstes nii oma vara teie omavoli eest. Samas, kahjustades sellega teile kuuluvat kaablit, misjärel tekib teil naabri vastu rahaline nõue kaabli maksumuse hüvitamiseks. Siis on teil kaks nõuet, üks rahaline, teine kasutuskorrast tulenev. Ilma mõjuva põhjuseta ei ole naabril õigust kaabli vedamist takistada, kuid ilma kohtuta te oma õigusi maksma ei saa panna. Oluline on see, et sealt karbist oleks teile võrguõhenduse toomine otstarbekam ja mõistlikum, kui väljast elioni peakaablist... Seega saaksite pöörduda kohtusse ja usutavasti saaksite seal ka oma õiguse, kuid asja sisu arvestades on see kahuriga kassi laskmine. Ainus alternatiiv on proovida kokku leppida; või ka riskida ja kaabli ära vedada ....
 

Küsimus: Kas võin oma osa majast kinkida ilma teise kaasomaniku käest luba küsimata?07.01.2014

Mul on õega kaasomandis (50/50) maja. Kas minul on õigus oma osa kinkida või pärandada ilma õe käest nõusolekut küsimata?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

 

Küsimus: Milline on vastutus kaasomandi osa korduva ebaseadusliku müügi korral?17.12.2013

Tere. Kaasomandi suur osa on müüdud 11 ja 5 aastat tagasi ebaseaduslikult ühe kaasomaniku korraldamisel. Uus omanik müüs selle osa edasi. Kaasomanik, kes korraldas esialgse müügi rikastumise eesmärgil, müüs sama kaasomandi teised osad kolmandale omanikule (taas seadusvastaselt, viimase kahe aasta jooksul). Seega müüdud kaasomandi osa korduvalt laiendati ülejäänud kaasomandi arvel. Kelle vastu võivad ülejäänud kaasomandi omanikud esitada hagi varalise või mittevaralise kahju hüvitamiseks, vaatamata sellele, et esialgse müügi vaidlustamise võimalus on aegunud? Kas esialgse rikkumise aegumine võib katkeda, kuna kõik ebaseaduslikud tehingud on omavahel seotud?
Lugupidamisega, omanikud.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Hagi saate esitada selle vastu, kes teile kahju tekitas ehk siis ikka selle va esimese võõrandaja vastu. Kahju tekitamise hagi esitamisel omab tähtsust kahju tekitamise aeg, mitte see, millal seda kaasomandi osa edasi müüdi. Aegumine katkeb vaid nõude tunnustamise ja täitedokumendi täitmiseks esitamisega, mitte tehingute jadaga. Seega katkeks aegumine üksnes juhul, kui teie õiguste rikkuja võtaks kõik omaks ja nõustuks teile kahju korvama.
 

Küsimus: Mida teha, kui vajan õe nõusolekut, kuid insuldi tagajärjel ei ole ta võimeline allkirja andma?25.11.2013

Ema on teinud kinkelepinguga oma maja mulle ja minu õele kaasomandisse 50/50. Nüüd tahan teha seal majas juurdeehituse ja on vaja õe nõusolekut. Õde on hiljutise insuldi tagajärjel 100% töövõimetu, tal on raske puue ning ta ei ole võimeline allkirja andma. Kuidas edasi toimida?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimusest ei selgu, kas ta ei suuda füüsiliselt paberile allkirja anda või ei saa allkirja anda seetõttu, et ei saa toimuvast aru või esinevad mõlemad asjaolud. Kui inimene on täie mõistuse juures, siis saab tahte tõestada notar ka ilma, et inimene füüsiliselt alla kirjutaks. Kui tema puue seisneb aga selles, et ta ei saa ümbritsevast piisavalt aru, siis peaksite õele eestkoste seadma, selleks peaksite kohtusse pöörduma.