Asjaõigus

Saate selle kõik kasutuskorra kokkuleppes ära fikseerida, et kes kannab mis kulud ja millisele tulule kummalgi kaasomanikul on õigus. Poolte võrdsusest saab kokkuleppega alati kõrvale kalduda.

Asja omanikul on kõik omaniku õigused, s.t et tal on muuhulgas ka õigus asja kasutada ja käsutada. Kasutusõigusega on omaniku kasutusõigust piiratud seeläbi, et ta peab võimaldama oma asja veel kellelgi kasutada. Kui isikliku kasutamise kokkulepe ei täpsusta, milliste ruumide kohta see täpselt käib, siis tuleks seda teise poolega kokkuleppel täpsustada. Kindlasti ei seisne kasutusõiguse sisu selles, et asja omanikult selle kasutamise õigus ära võtta, vaid pigem selles, et kindlustada kinkijale elamisvõimalused.

Te ei tohi temale kuuluvaid asju müüa ega muul viisil realiseerida. Tuleb leida võimalus need talle üle anda.

Kui selline vajadus on olemas, siis on võimalik jah.

Ostu eesõigus seisneb samadel tingimustel asja ära ostmises. Kinkelepingu sisuks ei ole asja ostmine vaid kinkimine. Kui ei tehta ostu tehingut siis ei ole ka võimalik seda kelleltki ostueesõigusele tuginendes ära osta. Seega ei ole kinkimisel kaasomanikul mingeid eelisõigusi.

Küsimuse järgi võiks eeldada, et korter on teil kaasomandis. Kumbki kaasomanik võib enda osa vabalt võõrandada. Kui ta ei võõranda seda oma lähisugulastele, siis on teil teise kaasomanikuna ostueesõigus. Teile kuuluvat mõttelist osa ta võõrandada ei saa.

Esmalt on oluline aru saada, et maa ei ole maja küljes, vaid vastupidi. Ehitis on maatüki oluline osa, mis tähendab, et maja kuulub sellele, kellele kuulub maa. Kui soovite maja omanikuks saada, siis peate saama ka maa omanikuks. Ilma maad omandamata ei ole teil antud juhul võimalik maja omanikuks saada.
Kõik muud võimalikud variandid kaitsevad ainult teie rahalisi huve - ehk saaksite sõlmida elukaaslasega näiteks ühise tegutsemise lepingu ning fikseerida seal oma plaanid ja kummagi poole õigused ära, kuid ainus nõue, mis teil sellegipoolest tekkida saaks, oleks rahaline nõue - näiteks, et kui teie teed peaksid eri suunas minema, siis hindate ehitise väärtuse ära ja teine pool maksab teile teie osa välja. Aga niiviisi saate omale nõudeõiguse, mitte reaalset raha. See tähendab, et kui elukaaslasel selleks ajaks enam raha ei ole (ka maja on ta maha müünud), siis on seda raha teil küllaltki raske kätte saada. Seetõttu, kui seda teed minna, siis võiks mõelda kohe ka kohustuse tagamisele. Näiteks võiks kinnistule seada hüpoteegi, kuid tuleb arvestada, kui te niikuinii praegu laenu võtate, siis koormatakse see kinnistu ilmselt juba panga poolt ära. Peaksite leppima teise järjekoha hüpoteegiga, mis ei pruugi teie huve piisavalt kaitsta.

Täpseid juhiseid on asjaolusid teadmata võimatu anda.
Üks võimalus on see, et esitage kirjalik nõue oma kaasomandiosa vabastamiseks. Kui ta seda ei tee, pöörduge kohtusse. Kui te seda ise üksinda sorteerima ja teisaldama asute, siis võib selle kauba omanik ühel päeval leida, et midagi on puudu ja hoopis teie vastu nõude esitada.

Eestkostetava vara võib müüa ainult kohtu nõusolekul. Seega peaksite pöörduma vastavasisulise avaldusega kohtusse ja taotlema luba vennale kuuluva kinnisasja võõrandamiseks.

Isiklik kasutusõigus seataksegi mõttega, et inimene saaks asja kasutada. Lõpetada saate selle eelkõige kokkuleppel vanaisa elukaaslasega, samuti eeldusel, et kompenseerite talle ruumi kaotamisega tekkinud kahju.