Asjaõigus

Tere!
Tsiteerin panga näidislepingu ühte punkti: "Volitada juhatust sõlmima pangaga laenu tagatiseks varaliste õiguste pandileping, mille alusel panditakse panga kasuks korteriühistu varalised nõuded korteriühistu liikmete vastu."
KÜ juhatus tõlgendab varalist õigust, kui korteriomaniku kommunaalmakset!
Mina saan asjast aru nii, et pandileping on asjaõigus, ning tulenevalt asjaõigusest on varaline õigus õigus pandilepingu järgi kogu minu varale (varal ei ole ju mingit vahet kas see on raha maa garaaž või korter).
Kas saan õigesti aru sellest panganäidislepingu punktist või on hoopis KÜ juhatusel õigus?

Tänan

Tere!
Naaber on istutanud oma aeda kuused. Meie aiast on nad vähem kui 1,5m kaugusel. Hetkel nad meie aiast valgust ei varja ega maja ei ohusta. Kui nad suurteks puudeks kasvavad, siis meie hoovi enam päike sealtpoolt ei paista, lisaks kui nad siis peaksid murduma, on oht ka majale. Ning aia äärde ei saa ka istutada midagi, kuna juured siis otsapidi meie aias. Meie kinnisasja väärtus ka langeb, kui pole päikest aias enam.
Linnavalitsus aidata ei saa, et nemad ei reguleeri puude istutamist. Nende vastuse järgi võib kasvõi metsa istutada oma aeda ja keegi ei saa midagi teha.
Osa neist kuuskedest oli väidetavalt istutatud jõulukuuskedeks, need aga jõulukuuse pikkusest ammu väljas. Ja pole neid keegi tuppa viinud. Kas on üldse mingit varianti, et kuuskedest lahti saada?

Tere!
Soetasin sõiduki, millel on kohtutäituri keelumärge juures. Nüüdseks on selle märke panemisest kolm aastat möödas. Tean isiklikult, et kui kohtutäitur ei suuda raha välja nõuda kolme aasta jooksul, siis on omanikul õigus kirjutada avaldus, et see märge eemaldatakse. Kas seda on teha ka õigus uue auto omanikul koos ostu-müügi lepinguga või peab ikkagi pöörduma auto omanik isiklikult avaldusega kohtutäituri poole?
Kas on olemas kindel vormistusega avaldus, et pöördutakse kohtutäituri poole või võin kirjutada vabas vormis?

Müüjaga jäi kokkulepe, et ta helistab 30 päeva jooksul, kui hakkab kolima. Kui tähtaeg oli käes, keegi ei helistanud mulle ja ka tema telefon oli välja lülitatud. Kohale tulles avastasin, et korter oli lukustamata, võti laua peal ja lisaks kokkulepitule (v.a. kapp) jäid korterisse/keldrisse muud asjad (nt tehnika, nõud jms). Kas võin eeldada, et koos korteriga olen saanud enda valdusesse ka sinna jäetud asjad ning mul ei ole kohustust neid müüjale tagastada? Nimelt ütles naaber, et müüja soovib neid asju mingi aeg kätte saada.

Tere,
maja teise poole omanik ei ole hooldanud ei aeda, ega hoonet 10 aastat. Üks naaber on linnavalitsusele ka kaebuse esitanud, kuna kõrvalhoone laguneb nende kinnistule. Meie majaosal on katus vahetatud, aga naabri poole katus laseb läbi. Samuti ei ole naabri poolt 10 aastat köetud. Seetõttu on meie seintel niiskusest hallitus.
Kuidas peaksime toimima ja kelle poole pöörduma? Kas meil on teise poole omanikult õigus nõuda kütteperioodil kütmist?
Tänan!

Tere!
Kui hoonestatud kinnistu on kaasomandis (mõttelised osad) ja hoones elab 2 perekonda ning hoone juurde pääseb kahelt poolt sissesõiduteelt, kuid kiuslikule naabrile ei meeldi, et me üldse tema poolelt läbi (sisse-välja) sõidame, kuigi ise sõidab meie poolelt küll millal aga tahab.
Tema kiusamisviis on järgmine: talvel lükkab meelega lume ette, kui lund pole, pargib oma auto ette.
Meie läbisaamine on olematu. Kuidas saab teda vastutusele võtta niisuguse ahistamise eest? Ükskord teavitasime politseid, aga saime vastuseks, et kaasomandi probleeme nemad ei lahenda.

Tere!
Kui vabaabielu jooksul on soetatud korter kaasomandisse 50-50, kas lahku kolides korteri müümisel arvestatakse ka last osaliseks, kuna ta elab teise vanemaga selles korteris? Välja kolinud vanem aga nõuab korteri müümist. Kas kaasosalisele, kes enam korteris ei ela, kuulub ikkagi pool?

Elame majas, kus kaasomand jaguneb 50/50. Teine kaasomanik soovib oma osa müüa kolmandale isikule. Tean, et meil on ostueesõigus, mida saame realiseerida ka 2 kuu möödudes peale tehingu toimumist.
Kuidas saab tõestada, et müügitehingus fikseeritud hind ei ole kokkuleppehind kolmanda osapoolega selleks, et meilt rohkem raha saada?
Meie poolt pakutud hinda, mis on panga poolt tehtud hindamisaktil, samuti ka kinnisvarabüroo hindaja poolt tehtud, teine kaasomanik ei aktepteeri.

Tänades,

Elukaaslased ehitasid kaasomandisse maja. Majja panustati ühe kaasomaniku poolt 70% (kaasomaniku ainuomandisse kuulunud eelmise kinnisvaraobjekti müük), teise poolt 30%, kuid kaasomand vormistati 50/50. Nüüdseks on tekkinud vajadus kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomanik nõuabki majast 50% kuigi panustas omal ajal 30% ning soetas kõrvalt ainuomandisse kinnisvaraobjekte. Kas on mingeid võimalusi vaidlustada suhet 50/50 või jääb kaasomandi lõpetamisel loota vaid kaasomaniku südametunnistusele? Iseenesest oleks reaalselt võimalik tõendada, et kaasomandisse panustati ebavõrdsete proportsioonidega.

Tegemist paariselamuga, kaks eraldi korteriomandit. Maja olukord on nii kehv, et remont ei ole enam mõeldav. Ise sooviks oma osa lammutada ja uut maja ehitada. Naabriga kokkuleppele ei saa, müügiga ei nõustu, samas laseb oma poolel lihtsalt laguneda.
Millised on üldse väljavaated?