Ehitus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas palkmaja teise korruse põranda osalisest soojustamisest on ka abi?24.07.2013

Tere.
Meil on vana palkmaja teisel korrusel katusealune kamorka, mida kunagi kasutati sahvrina, kuigi suvel on seal väga palav. Meie teeme sinna arvutitoa. Katusealuse soojustame Steicoga, kuna see pidavat lisaks soojustamisele ka suvel kuuma eemale hoidma. Loodame, et see nii ka on, hind kivivillaga võrreldes väga krõbe.
Küsimus põranda kohta tuleb nüüd: meil on seal põrandapinda u 8 ruutmeetrit, millest pool on laudisega kaetud. Ülejäänud pool ning ka laudise alune on punase savi-mulla laadse tootega täidetud, u 5cm õhkvahe muidugi ka. Küsimus selline - kas oleks mõttekas panna kivivilla selle "mulla" peale, millel praegu veel laudist pole? Seal pole hetkel ka õhuvahet. See laudiseta osa pikem sein on räästa pool. Kas sellisel osalisel soojustamisel on üldse mõtet või teeks see pigem kahju - kondentsvesi jms. Me nüüd ei teagi, kas jätta see laudiseta pind nii nagu ta oli, paneks pinnase tagasi ja laua peale või tasuks laua alla ka natuke kivivilla panna? Või oleks otstarbekas ka olemas olev laud lahti koukida ja kogu põrand ära soojustada?

Loodan, et mu kirjast saab midagi ka aru.

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Kui teisel korrusel on küttega ruum, siis vahelae täiendav soojustamine pole vajalik. Kui teisel korrusel on kütteta osa (nagu ma aru sain, räästaalustes on), siis need pinnad oleks vaja soojustada ning soovitatavalt ka katta pealtpoolt tuuletõkkega (kui on tuulduv räästaalune).
Kalle Pilt
ehitusinsener
 

Küsimus: Kas saab ning kuidas soojustada maakivist vundamenti?19.07.2013

Maja ehitatud 19. sajandi alguses. Maakivist vundament, palkseinad kaetuna laudisega. Viimasel ajal on vundamendile sisse tulnud praod ja väiksed killud välja kukkuma hakanud. Osaliselt on sokli osa kõrge.
Poole maja all on ka kelder.
Kuidas ja mis vahenditega saaks täita/parandada pragusid? Kas on mõtet sellist vundamenti ka soojustada? Kui jah, siis kuidas seda teha?
Kellega saaks antud teemal täpsemalt konsulteerida?

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Enne vundamendi soojustamist ja/või pragude täitmist tuleb kindlasti määrata pragude muutumine ajas. Kui praod laienevad, siis tuleb enne soojustamist analüüsida nende tekke ja laienemise põhjuseid ning need likvideerida. Kivikonstruktsioonide pragude dünaamikaga on tegelenud Martti Lainurm Puleium OÜ´st (tel. 5128201), temalt on võimalik tellida ekspertiis.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
 

Küsimus: Millega soojustada suvilat, et seal soojustusmaterjalis ei sooviks hiired pesitseda?19.07.2013

Renoveerin suvekodu, kus elame vaid suvel. Muret teevad talvel soojustusvilla sisse elama kolivad hiired. Kas on puitkarkassiga maja soojustamiseks sellist materjali kus hiired elada ei soovi. Olen kuulnud, et puistevilla sees ei taha nad pesa punuda?

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Puistevillad, millele on lisatud boorax pulbrit (nt. tselluvill), on hiirte elutegevuseks vähem soodsad. Kõige tõhusamaks meetodiks on siiski näriliste sissepääsu takistamine hoonetesse, selleks tuleks sissepääsukohtadesse panna väljapoole peen metallvõrk (avaga alla 1 cm).
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
 

Küsimus: Milliste materjalidega asendada majavammi poolt kahjustatud palkmaja alumisi palke?16.07.2013

Majavammi kahjustuste tõttu on vaja välja vahetada vana palkmaja 3-4 alumist palki. Kõige lihtsam tundub ilmselt plokkidega täitmine. Kas on mingeid eelistusi seina ja põranda materjalide valikul (FIBO, AEROC, kergkruus, jne) ja nende töötlemisel, näiteks kemikaalidega segatud krohviga katmine? Maja on madalal põllukivist vundamendil, mistõttu alttuulduva põranda tegemine ei tule ilmselt kõne alla.

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Kahjuks on infot liiga vähe soovituste andmiseks. Kui võimalik, kirjutage pikemalt kahjustuse ulatusest (põrandad?), ruumide kasutusest ja põrandate planeeritavatest materjalidest. Fotod olukorrast on ka teretulnud.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
 

Küsimus: Millest on tingitud maja tellisvoodri pragunemine ja mida ette võtta?14.06.2013

Maja on ehitatud 50-ndatel. Majale on ümber laotud tellisvooder (20 aastat tagasi). Algselt oli majal krohvitud seinad roomattide peale. Krohvitud seina ja tellisvoodri vahel on õhuvahe. Nüüd on paar aastat tagasi tekkinud seina nurga sisse pragu ja nurk on pisut nihkunud väljapoole. Mida sellise seinaga ette võtta, kuidas parandada ja kas sellise seina soojustamine annab efekti?
Lisada oleks ka fotod sellest seinast.

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,

Enne nimetatud seina soojustamist on kindlasti vajalik prao tekkepõhjustes selgusele jõuda. Samuti on vajalik jälgida prao dünaamikat (arengut) vähemalt mõned kuud. Kui paigaldate soojustuse ilma nimetatud töid tegemata, siis on suur tõenäosus, et seina õhutihedus prao laienedes väheneb ja sellega teete oma hoonele "karuteene", sest niiskuskoormused koos õhutiheduse lokaalse kasvamisega muutuvad kordades.

Seega on soovitus teha hoone ehitustehniline ekspertiis ja leida pragude tekkepõhjused ning mõõta nende dünaamikat. Koos ekspertiisiga saate kindlasti ka soovitusi edasiste tegevuste osas. Ekspertiisi võib tellida meilt (kalle@mycology.ee), kuid seda teevad ka paljud teised ettevõtted Eestis.

NB! fotosid kahjuks selles portaalis ei näe, võite need saata mailile.

Kalle Pilt
Riiklikult tunnustatud ekspert
 

Küsimus: Kas plekile tasuks alla jätta praegu veel korralik ruberoid?13.06.2013

Tere
Vahetan eterniidi välja trapetsprofiili vastu. Tahaks jätta vana roovituse koos ruberoidiga alles ja sellele lüüa peale uue tuulutusliistu ning roovi või vana ruberoid asendada uue kilega ja seejärel tuulutusliist ning roovitus. Milline oleks parem lahendus? Vana roovitus ja ruberoid korralikud, maja 10 aastat vana. Kas 25x50 ja 25x100 materjal oleks sobivad uue tuulutuse ning roovi jaoks?
Lgp

Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee

Tere!

Sarnane küsimus tuli mulle just paar päeva tagasi ka otse :) Seega teema on aktuaalne. Vana ruberoid võib jääda alla. Küll aga ei ole ta aluskatte aseaine, sest aluskate peab olema terve ja suutma koguda kondenseeruva vee pleki alt kokku ja tooma selle räästasse. Ilmselt ei ole ruberoid päris terve, sellepärast Te katust vahetama hakkategi ju. Vana roovituse võite ju ka alla jätta, aga katus tõuseb muidugi selle võrra rohkem. Kile paigalduseks tuleb nüüd vanale roovile lüüa soovitavalt 50x50mm sarikasihis liist, sinna kile, 25x50mm liistuga kile kinni ja nüüd ristipidine roov soovitatavalt 100x25mm lauast. Siis on tagatud kile tuulduvus nii alt kui pealt. Kui aga vähegi viitsimist, võtke see vana roov ja ruberoid ära alt - katus tõuseb vähem ja rihtimist sileda roovi saamiseks ka vähem.
 

Küsimus: Kas betoonist välisvooder vundamendile võiks lahendada probleemi, et muti- või hiirekäigud kinni saada?04.06.2013

Maakivist vundamendiga palkmaja põranda ülesvõtmisel tulid sealt välja muti või hiire käigud. Põrand on ehitatud ilma õhutuseta, liivatäidise peale. Vundamendi uurimisel selgus, et sinna kivide vahele on käigud tehtud. Kuidas oleks nüüd õige vundamenti nii tugevdada, et loomad enam põranda alla pahandust tegema ei pääseks? Kas betoonist vooder vundamendile väljapoole valada võiks probleemi lahendada? Ja kui paks see voodri kiht peab olema, et külm ja niiskus probleeme ei tekitaks?

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Oleme ise kasutanud ja soovitanud tsingitud metallvõrgu (avaga alla 10 mm) kasutamist põrandapinnal liivakihi all ja vundamendi tuulutusavades. Teie juhtumi puhul võib seda kasutada ka väljaspool vundamenti, siis pole saneerimiskihi paksus oluline. Kui kasutate võrku seespool, siis kindlasti on vajalik see korralikult kinnitada vundamendi külge (ülespööratud osa kogu vundamendi ulatuses), sest vastasel juhul pääsevad hiired-mutid pragudest läbi.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kuidas jagu saada paneelmaja korteris seinte hallitusega?04.06.2013

Tere! Ostsin hiljuti 3-toalise korteri paneelmajas (ehitusaasta 70-ndates). Kütteperioodil hakkasid korteris kahes toas ja köögis aknapoolsed seinad hallitama, esmalt seinte nurkadest (nii lae all kui ka põrandal liistude juures). Korteris on pakettaknad ja 2 ventilatsiooni - WC-s ja köögis. Viimane, paistab, ei tööta. Seinad lähevad lausa märjaks, eriti köögis. Eksomaniku sõnul pole liigniiskust ega hallitust kunagi esinenud, kes elas selles korteris 15 aastat ning ei tunnista, et tegu võib olla varjatud puudusega. Kuidagi ebaloogiline, et just nüüd see hallitus tekkis. Kas on võimalik kindlaks teha kui ammu see hallitus on olnud ja kuidas seda saaks likvideerida? Olen kasutanud spetsiaalvahendeid, mida poe letist olen leidnud, kuid see on väga tugeva kloorihaisuga ja eks see hõõrumine kulutab ju seinal värvi ja tapeedi ära. Samas ajutiselt võtab ära, aga 3 nädala pärast on ta tagasi. Olen ka niiskuse imajaid kasutanud, kuid tabletid sulasid 1 kuuga ära. Mida võiks sellises olukorras teha?
Lisaks infot, et maja paneeli vuugid on täidetud. Eksomanikul olid just need toad ja köök remonditud. Põranda parkett ka tumenenud (nagu oleks märg) just seal nurkades, kus on seina hallitus.
Ette tänades ja Teie vastust ootama jäädes,

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Tegemist on tüüpilise olukorraga, kus muudeti hoone osasid (aknad, vuugitäide jms.) ja ei mõeldud läbi teisi osasid. Teie korteris on õhu suhteline niiskus pidevalt kõrge. Kõrge õhuniiskuse tingimustes on vajalik väike tempeatuuride vahe selleks, et õhuniiskus hakkaks kondenseeruma. Nurkades ja aknapõskedel selline temperatuuride vahe tekib ning neis piirkondades on pidevalt märg, mis on soodne hallitusseente arenguks.
Kemikaalidega töötlemisel on lühiajaline mõju (2-3 nädalat). Ainsaks lahenduseks on viia õhuniiskus korteris 40-50 %Rh tasemele. Selleks tuleb liigne niiskus õhust välja ventileerida. Võimalusi selleks on mitmeid, alates värskeõhuklappidest, mis talvel töötavad hästi, sest õhk väljas on absoluutniiskuselt kuiv, kuni soojavahetitega sundventilatsioonisüsteemideni. Õhu kuivatamine on ka võimalus, kuid see on väga energiamahuks (kui kasutada kondensaatkuivatit) ja ei taga teiste õhuparameetrite (CO2, seeneeosed jms.) vähendamist õhus. Kokkuvõtteks soovitan pöörduda ventilatsioonispetsialisti poole ja lahendada õhuvahetuse küsimused korteris. Kuni ventilatsiooniprobleemi lahenduseni soovitan tuulutada korterit aknaid avades.
Mis puudutab eelmise omaniku vastutusse, siis riiklikult tunnustatud eksperdina niiskuskahjustuste valdkonnas, väidan, et kuna hallitusseente areng on nii kiire (tekib paari päevaga) ja arengu tekkepõhjused laialdased, siis pole mõtet pöörduda kohtu poole varjatud puudustele viidates, suure tõenäosusega te ei saa kohtus positiivset lahendit. Näiteks kui eelmisel omanikul oli toalilli, koduloomi ja pereliikmeid oluliselt vähem kui teil, siis on täiesti reaalne, et temal hallitusseente probleemi polnud. Või kui korteris viibiti vähem aega ... või kui eelmine omanik tuulutas akende kaudu ... või kui korteris ei valmistatud toitu. Neid tingimusi on palju, mis korteri omandamisel muutuvad ja seega pole võimalik väita, et hallitusseente probleem on varjatud puudus omandivahetumisel.

parimate soovidega,

Kalle Pilt
 

Küsimus: Kas kulunud lauaplaati oleks mõtekas peitsist puhastada keemilise vahendiga või lihvida?29.05.2013

Tere,
Tegu on kasepuust heledaks peitsitud lauga, peits on heledam kui puu enda toon. Peits on lauaplaadil ära kulunud kohtadel, kus on söömise ajal taldrikud seisnud. Kuidas oleks kõige mõistlikum seda plaati puhastada, kas lihvides või mingi keemilise vahendiga puhastada üleni peitsist? Mis vahendeid kasutada puhastatud lauaplaadi uuesti katmisel ja kas ise tehes on võimalik saavutada sama sile pind nagu praegu?
Tänan.

Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee

Tere,

Kõige kvaliteetsema tulemuse saab, kui kogu pind lihvida puhta puiduni, et aluspinnaks oleks ühtlane naturaalne puit. Seejärel võib pinna viimistleda nt vahatades. Vahaga jääb puidu pind suhteliselt naturaalne, vaha on võimalik ka toonida. Vahast soovitan Tikkurila Nostalgia Wood Wax - http://www.tikkurila.ee/ehitus-_ja_remontvarvid/tooted/tooted_tahestiku_jarjekorras/nostalgia_wood_wax_-_puiduvaha_mooblile_ja_seintele.363.shtml

Kindlasti on käsitsi tehes tulemus teine, kui tööstuslikult viimistletud.
Kui "käe jälg" segab, siis peaks leppima kokku kellegi mööblitootjaga, kellel on olemas spetsiaalsed töövahendid selleks.
 

Küsimus: Kas puumaja soojustamisel seestpoolt soojustusplaadi ja kipsplaadiga võib tekkida niiskuse probleem?27.05.2013

Tere
Soojustasin ca 5 aastat tagasi puumaja korteri seestpoolt pruuni (tõenäoliselt mingi soojustus plaadiga) ja sinna peale panin kipsiplaadi. Ehitusmees, kes seda ise tegi, soovitas nii.
Minu küsimus on, kas seal all on midagi tekkima hakanud või ei ole põhjust muretseda, iseenesest põhjust nagu ei ole?

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Puitseinte seestpoolt soojustamine on riskantne tegevus, kuid see ei tähenda kindlasti, et probleeme on tekkinud. Soovitan soojustuse tagust ja puitseina sisepinda kontrollida fiiberoptilise boreskoobi ja resistograafiga. Neid seadmeid haldab Wood NDT OÜ, kelle andmed leiate internetist www.woodndt.eu
Kalle Pilt