Ehitus
Küsimus: Kas vana etreniitkatuse vahetamisel bituumenkatuse vastu võib ümarpalk sarikad vahetamata jätta?24.01.2014
Tere,
Plaan on vana eterniitkatus välja vahetada bituumenkatuse (Icopal, Katepal) vastu. Hetke olukord: ümarpalksarikad mille vahe 1,2m, sellel laastukatus ja pealmine kiht siis eterniit. Sarikad on veel väga heas korras, kas võib need siis vahetamata jätta? Katuse vahetamisega plaan ka katusekorrus soojapidavaks ehitada, hetkel on see kasutuses vaid suvel. Siit ka siis teine küsimus: milliseid materjale kasutada katuse soojapidavuse tagamiseks? Lisavalguse saamiseks plaan ka katuseaknad paigaldada.
Plaan on vana eterniitkatus välja vahetada bituumenkatuse (Icopal, Katepal) vastu. Hetke olukord: ümarpalksarikad mille vahe 1,2m, sellel laastukatus ja pealmine kiht siis eterniit. Sarikad on veel väga heas korras, kas võib need siis vahetamata jätta? Katuse vahetamisega plaan ka katusekorrus soojapidavaks ehitada, hetkel on see kasutuses vaid suvel. Siit ka siis teine küsimus: milliseid materjale kasutada katuse soojapidavuse tagamiseks? Lisavalguse saamiseks plaan ka katuseaknad paigaldada.
Vastus: Avo Nurming, Baltikumi vanem tehniline konsultant, Monier OÜ, www.monier.ee
Katuse katte vahetamisel võib ümarpalgid alles jätta. Soojustamise puhul tuleb valida, millist lahendust kasutada, kas hingava või mittehingava konstruktsiooni vahel.
Vastavad sõlme joonised leiate monier.ee kodulehelt sõlmede joonised alt.
Küsimus: Millega võiks asendada puidust vahelae liiva-savi segune täidis?22.01.2014
Tegemist on silikaattellistest 4 korteriga majaga. Majal on puidust vahelagi, millel liiva-savi täidis. Vana põrandat teisel korrusel üles võttes ilmnesid wc ja vannitoa piirkonnas põranda taladel veest tingitud kahjustused, nimelt talad ja ka osa vahelaest pehkinud. Puitosa sai vahetatud, kuid vahetuse käigus sai liiva-savi täidis välja visatud. Millega võiks selle osa uuesti täita? Või peaks ehk kogu põranda aluse vahelae uue ja tänapäevasema materjaliga asendama?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Savi-liivatäidis täitis vanal ajal nii soojustuse, helitõkke kui ka tuleohutuse tagamise rolli. Kui alumisel korrusel on küttega ruumid, siis ma ei soovita nimetatud täidist kogu põranda ulatuses teisaldada, sest helipidavuselt (eriti sammumüra summutamiseks) on täidis väga asjakohane. Kahjustuse seisukohast pole samuti vajalik täidise teisaldamine väljaspool kahjustuspiirkonda, sest kuna tegemist on vahelaega, siis pole seente areng (mille tulemusena kahjustus tekkis) ilma pideva lisaniiskuse allikata antud piirkonnas võimalik.
Avatud piirkonna taastamine sõltub teise korruse ruumide kasutusest, kui sinna on plaanis ka edaspidi vannituba rajada, siis võiks soojustada taladevahe kergkruusaga või tselluvillaga ning põrandaplaat valada betoonist (alla laudis või 2x spetsiaalne kipsplaat ning betooni min. 50 mm). Betooni pind tuleb katta nõuetele vastava spetsiaalse elastse niiskustõkkemastiksiga ja siis plaatida või kasutada muid viimistlusvõimalusi. Kindlasti tuleb arvutada ka vahelae tugevus teisele korrusele tulevate koormuste vastuvõtmisel (sh. vann koos veega, inimeste kaalud, sisustus, talade ja soojustuse ning betoonikihi omakaal) ning kontrollida arvutuslikult ka vahelae deformatsioone. Selleks soovitan kasutada inseneri abi.
Pariamte soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Millise vaha või ainega viimistleda vineerist aknalaudu?22.01.2014
Aknalauad on vineerist ja eelnevalt töötlemata. Tahaks, et peale töötlemist jääks aknalaud hele ja läbikumav. Kas on väga rumal mõte kasutada selleks Tikkurila valget saunavaha? Saunavaha just seepärast, et eeldatavasti on ta niiskusele vastupidavam kui tavaline vaha. Varasemalt on kurbi kogemusi, kui näiteks õlitatud riiulil olnud vesi sellele ka nähtava jälje jättis. Nüüd soovikski midagi turvalisemat.
Aitäh vastuse eest juba ette!
Aitäh vastuse eest juba ette!
Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee
Õlid ja vahad jätavad puidu kõige naturaalsema välimusega. Samas on need viimistlusvahendid ka nõrgemad. Võimalus on aknalauad lakkida, mis on vastupidavam kui õli või vaha. Lakk jääb läbikumav ning lakki saab valida ka matti läikeastet (tavaliselt on lakid läikivad).
Lakiks soovitan Tikkurila Kiva mööblilakki, matt. Toonida saab seda Tikkurila Lakkide ja peitside värvikaardi alusel. Tooted ja värvikaardid on olemas erinevates ehitusmaterjalide kauplustes.
Küsimus: Kuidas töödelda kivimaja sahvri hallitanud seina?13.01.2014
Tere! Elan vanas kivimajas ja köögis asub nn külm kapp e sahver, mille üks sein on välissein. Nüüd pikalt oli õues niiske ja terve selle kapi sein seest hallitab. Tunnen ise, et olen kogu aeg allergilises nohus ja peavaludes ja uimane, ilmselt see kõik siis sellest. Teeme täna selle seina ehituspoest ostetud lahusega puhtaks, mida saaks veel lisaks teha? Selline must kiht seina peal. Kas need asjad, mis seal kapis olid, tühjad purgid, mõned konservid jne peaks ära viskama või kuidagi puhastama? Kas selline hallitusseen ohtlik ainult inimestele või ka näiteks kassile? Kuidas peale puhastamist sellel ruumis õhk puhtaks saada, peres väike laps? Kas praeguse külamaga piisab lihtsalt korralikust tuulutamisest või kui kaua peaks köögist eemale hoidma?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kemikaalide kasutamisega hallitusseente kolooniatest nimetatud piirkonnas täielikult vabaneda on praktiliselt võimatu. Siiski soovitan kasutada alkoholi või vesinikülihapendi baasil kemikaale ühekordseks töötluseks ning seeneosakeste arvukuse piiramiseks õhus. Enne töötlust on vajalik sein korralikult puhastada orgaanilistest ainetest, hallitusseente kolooniatest ja muust prahist. Ka sahvris olevad asjad on soovitatav niiske lapiga (võib ka kemikaaliga immutatud) üle puhastada. Kui temperatuur on miinuskraadides, siis kolooniate tekkekiirus on väga aeglane.
Probleemist vabaneb, kui kivist välissein ja sahvri sisesein omavahel eraldada st. ehitada täiendavalt sahvrile sein ka välisseina poolsesse külge. Nende kahe seina vahel peaks tagama hea õhuliikumise ehk sein peaks olema avatud nii altpoolt kui ülevaltpoolt. Võib kasutada isegi väikse võimsusega ventilaatorit.
Hallitusseente eosed on inimese ja koduloomade tervisele ohtlikud, kuid sõltuvalt liigist on riskiaste erinev. Ruumi puhastamisel ja töötlusel tuleks see kindlasti teistest ruumidest eraldada (võimalusel isegi tekitada ruumis alarõhk) ning kasutada ka isikukaitsevahendeid.
Inimese tervisele mõju kontrolliks on vajalik määrata seente liik ning arvukus kuupmeetris õhus.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas aurusauna kasutamine võib puitkarkassmajale niiskuse ja hallituse koha pealt kahjulikult mõjuda?13.01.2014
Tere
Puitkarkassmajas on vannituppa tehtud eraldi ruum aurusauna jaoks, kasutatud kipsplaati. Terve vannituba ning aurusaun on üle tehtud niiskustõkkega ja plaaditud. Mõlemas ruumis on ventilatsioon. Sauna kasutusele võtnud ei ole kartes hallituse, majavammi vms. teket. Kas see kartus on õigustatud?
Puitkarkassmajas on vannituppa tehtud eraldi ruum aurusauna jaoks, kasutatud kipsplaati. Terve vannituba ning aurusaun on üle tehtud niiskustõkkega ja plaaditud. Mõlemas ruumis on ventilatsioon. Sauna kasutusele võtnud ei ole kartes hallituse, majavammi vms. teket. Kas see kartus on õigustatud?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Nimetatud kohas on nii suur oht hallitusseente kolooniate tekkeks kipsplaadile kui ka puitu lagundavate seente (sh. majavamm) areng seina puitkonstruktsioonides.
Küsimusele täpsemaks vastamiseks on vajalik näha täpseid konstruktsiivseid jooniseid, kuidas on paigaldatud aurusauna ruum hoonesse (õhuvahed ülejäänud hoone konstruktsioonidega, kasutatud materjalid) ning milliseid niiskustõkke lahendusi on kasutatud. Samuti on vajalik täpsustada ventilatsiooni tüüp ja tööreziim.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas uuendada seestpoolt vana korstent?28.12.2013
Tere!
Korstnal on vanust ca 60 aastat, lõõri sisemõõt ca 30x30cm ja korstna kõrgus 12 m. Kasutan umbkoldega kolmelõõrilist plekkahju ja Kalvis katelpliiti 10 kw. Kuna antud küttevõimsus on vist korstna jaoks väike, pigitab korsten seespoolt. Sooviksin korstna renoveerida:
1. seespoolt seguga - vist ei päästa pigitamiset
2. paigaldada paindtoru
3. paigaldada jäik toru
Milline variant oleks kõige õigem ja kas metalltoru peab antud küttekehade suitsugaasidele vastu?
Kui paigaldada jäik toru, siis millega täita toru ja korstnalõõri vaheline tühimik? Kergkruusa puhul pidavat hakkama metalltoru korstnast välja ronima seoses metalli paisumise ja kokkutõmbamisega. Ise valaks antud vahe heameelega vedelat segu täis. Kas korstna sisepind peab ennem toru paigaldust olema ideaalselt puhas?
Paigaldaks 160 mm läbimõõduga suitsutoru.
Tänan
Korstnal on vanust ca 60 aastat, lõõri sisemõõt ca 30x30cm ja korstna kõrgus 12 m. Kasutan umbkoldega kolmelõõrilist plekkahju ja Kalvis katelpliiti 10 kw. Kuna antud küttevõimsus on vist korstna jaoks väike, pigitab korsten seespoolt. Sooviksin korstna renoveerida:
1. seespoolt seguga - vist ei päästa pigitamiset
2. paigaldada paindtoru
3. paigaldada jäik toru
Milline variant oleks kõige õigem ja kas metalltoru peab antud küttekehade suitsugaasidele vastu?
Kui paigaldada jäik toru, siis millega täita toru ja korstnalõõri vaheline tühimik? Kergkruusa puhul pidavat hakkama metalltoru korstnast välja ronima seoses metalli paisumise ja kokkutõmbamisega. Ise valaks antud vahe heameelega vedelat segu täis. Kas korstna sisepind peab ennem toru paigaldust olema ideaalselt puhas?
Paigaldaks 160 mm läbimõõduga suitsutoru.
Tänan
Vastus: Pepe Sussen, pottsepp, korstnapühkija, OÜ Potipoiss, www.potipoiss.ee, www.twitter.com/Potipoiss
Teen küsimuse kolmeks.
Pigitamise tõenäoline põhjus on siiski liiga madal suitsugaasi temperatuur. Enne igasuguse renoveerimise vms tegevusi peaks välja selgitama, mis on selle põhjuseks, sest pigi on tagajärg.
Kas katlal on akupaak?
Kas on piisavalt põlemisõhku?
Kas põlemist reguleerivad klapid, siibrid on korras?
Kas tõmme korstnas on piisav?
Kui see 60 aasta vanune korsten on läbi pigitanud, tasuks see lihtsalt välja vahetada uue kaasaegse toote vastu. Näha seejuures mõlemale seadmele ette eraldi nõuetekohased lõõrid. Ainult kolmelõõrilise jaoks on seda lõõri selgelt palju. Ahjule oleks 12x25. Mis ütleb katla kohta tehas?
Mistahes renoveerimise tarvis on vaja korstnast kätte saada pigi. Võimatu on see juhul, kui kivid ja segu on läbi pigitanud. Eemaldada saab klassikaliselt põletades. Keemiaga ja kettpuhastiga. Nii seguga tegijaid on kolm. Eeltingimus on pigivabadus.
Miks just segu? Mis oleks selle eelis?
Toruga? Toru vahet ei täideta millegagi. Kas see toru ei hakka näiteks veel rohkem suitsugaasi jahutama ja siis on tulemiks pigijõgi? Kas siin on eelis näiline lihtsus? Torud on erineva töökeskkonna jaoks. Peab vaatama katla kasutusjuhendit.
Kui toruga ei saa ja segu ei aita. Pakun lahenduseks Furanxlex:
http://www.korstenpuhtaks.ee/furanflex-lotildeotilderivooder.html
Küsimus: Kas elektripliidi ventilatsiooni võib viia küttekehaga ühendatud korstnalõõri?28.12.2013
Tere,
Kas elektripliidi kohal asuva ventilaatori võib viia korstna lõõri, kui sama lõõri kasutab ka küttekeha? Kui ei, kas siis võib viia teise, mittetöötavasse korstnalõõri?
Kas elektripliidi kohal asuva ventilaatori võib viia korstna lõõri, kui sama lõõri kasutab ka küttekeha? Kui ei, kas siis võib viia teise, mittetöötavasse korstnalõõri?
Vastus: Pepe Sussen, pottsepp, korstnapühkija, OÜ Potipoiss, www.potipoiss.ee, www.twitter.com/Potipoiss
Teen küsimuse kaheks.
Tänapäeval ei tohi ühendada köögikubu suitsulõõriga. Infot on natukene vähevõitu, et kohe lubada, mida kuskile ühendada.
Teoreetiliselt töötab mis tahes korstnalõõr olenemata sellest, kas sinna on midagi ühendatud või mitte. Iseasi on nüüd see, mispärast on sattunud korstnasse lõõr, millesse ei ole ühendatud mitte midagi.
Kui on korrusmaja ja kellelgi teisel sellele lõõrile mingisuguseid kitsendusi ei esine, tasuks kaaluda nn tühjalt seisva lõõri kasutusele võttu. Enne peaks aga veenduma, et asi on ohutu. Peale ühenduse loomist peaks olema tagatud kogu süsteemi puhastusvõimalus. Ligipääs katusele, seadme ühenduslõõri vaatlus- ja puhastus võimalus ning lõpuks luuk korstnajalas.
Küsimus: Kas vana tool, mis on kuiva hallitusega, võib inimestele kahjulikke eoseid eritada?19.12.2013
Tere!
Mul on kodus selline huvitav laud-tool läbipaistvast tugevast plastikust, mille vahel on vilditaoline materjal. Ja küljed siis lahtised. Toolil/laual aga halb omadus imada kõike endasse. Nt kui jook laual maha läinud vms. Ja kuna mõlemalt poolt plastikuga kaetud, siis ei kuiva see ka nii kiiresti. Ühel olemisel juhtuski nõnda, et lapsed ajasid mahla maha ja mina siis kohe tooliga dušši alla. Lasin rohke veega üle. Järgmisel päeval aga märkasin halle täppe ja kuivamise triipe. Oli küll tool kole, kuid ära ei raatsinud visata kuna maksis toona hingehinda. Nüüd siis tegelikult möödas juba hea mitu aastat ja tool ikka seisab oma triipude ja täppidega. Nüüd siis küsimuski, et kas need eosed lendlevad ka siis kui tool on kuivanud ja enam niiskust juurde ei saa. Alles nüüd olen hakanud mõtlema, et äkki olen rikkunud nõnda oma laste tervist ja et seene eosed pidevalt õhus lendlevad. Kas pean sellest siiski loobuma? Tookord mingeid spetsvahendeid ei kasutanud. Selline huvitav küsimus siis, mis on võtnud mitu aastat seedimist.
Tänud vastamast!
Mul on kodus selline huvitav laud-tool läbipaistvast tugevast plastikust, mille vahel on vilditaoline materjal. Ja küljed siis lahtised. Toolil/laual aga halb omadus imada kõike endasse. Nt kui jook laual maha läinud vms. Ja kuna mõlemalt poolt plastikuga kaetud, siis ei kuiva see ka nii kiiresti. Ühel olemisel juhtuski nõnda, et lapsed ajasid mahla maha ja mina siis kohe tooliga dušši alla. Lasin rohke veega üle. Järgmisel päeval aga märkasin halle täppe ja kuivamise triipe. Oli küll tool kole, kuid ära ei raatsinud visata kuna maksis toona hingehinda. Nüüd siis tegelikult möödas juba hea mitu aastat ja tool ikka seisab oma triipude ja täppidega. Nüüd siis küsimuski, et kas need eosed lendlevad ka siis kui tool on kuivanud ja enam niiskust juurde ei saa. Alles nüüd olen hakanud mõtlema, et äkki olen rikkunud nõnda oma laste tervist ja et seene eosed pidevalt õhus lendlevad. Kas pean sellest siiski loobuma? Tookord mingeid spetsvahendeid ei kasutanud. Selline huvitav küsimus siis, mis on võtnud mitu aastat seedimist.
Tänud vastamast!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kui tool aeglaselt kuivab ja sai pesemisel tugevasti märjaks, siis on suure tõenäosusega täpid hallitusseente kolooniad. Nende puhastamiseks on kõige sobivamad alkoholibaasil desinfitseerimisained (Cutasept jt.), kuid ainetega te neutraliseerite ainult hallitusseened, nende tekitatud pigmendilaigud jäävad materjalile ja nagu praktika näitab, saab pigmendilaikudest vabaks ainult materjali pealmise kihi teisaldamises (kui võimalik) või materjali üle värvides.
Parimate soovidega.
Kalle Pilt
Küsimus: Kas teie soovitaksite puitmajale teha ujuvat põrandat (liiv, peno ja põrandaplaat)?11.12.2013
Tere
Esiteks sooviksin teada, kas Teie soovitaksite puitmajale teha ujuvat põrandat nagu saates "Kodutunne" (liiv, peno ja põrandaplaat)?
Teiseks on väike probleem, et maja vundament ulatub kohati kuni 40cm sissepoole ning sisse tapitud uksepakud on alumise palgiga tasapinnas. Tahame jätta vanad uksepakud koos ustega. Milline on Teie arvates parim lahendus alt tuulduva põrand tegemiseks, et saaks soojustada ka vundamendi pealse osa?
Ette tänades!
Esiteks sooviksin teada, kas Teie soovitaksite puitmajale teha ujuvat põrandat nagu saates "Kodutunne" (liiv, peno ja põrandaplaat)?
Teiseks on väike probleem, et maja vundament ulatub kohati kuni 40cm sissepoole ning sisse tapitud uksepakud on alumise palgiga tasapinnas. Tahame jätta vanad uksepakud koos ustega. Milline on Teie arvates parim lahendus alt tuulduva põrand tegemiseks, et saaks soojustada ka vundamendi pealse osa?
Ette tänades!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kahjuks pole seda saadet näinud ja kirjelduse järgi ei saa aru, mida mõeldakse põrandaplaadi all. Soovitan reeglina eluruumidesse puitpõrandat ja selle parim variant on välisõhuga alt tuulduv puitpõrand.
Kui vundament ulatub sissepoole ja on ukspakuga samas tasapinnas ehk siis põrandapinna tasapinnas, siis on ainus võimalus teha seina äärde kõrgemad osad nn. soojustuskastid. Vastasel juhul on külmasilla olemasolu paratamatu.
Soovitan põranda rajamise osas konsulteerida Martti Lainurmega (tel.5128201), kellel on välisõhuga tuulduvate põrandate osas head kogemused.
Kalle Pilt
Küsimus: Kas mingit pidi ikkagi oleks võimalik soojustada silikaatmaja korterit seestpoolt?22.11.2013
Tere
Sai ka omale soetatud korter 60-70-ndatel ehitatud telliskividest korterelamusse. Nagu ikka maa piirkondades, siis puudub majades ühisküte ja napib raha välissoojustuseks. Igal pool foorumites saab lugeda sellest, et seestpoolt soojustamine on paha ja ei tohi teha ei ühe ega teise materjaliga. Kuid kusagil ei kirjutata sõnagi sellest, et kas üldse on mingite vahenditega võimalik seestpoolt soojustada sellist korterit. Korter ise on esimesel korrusel otsapeal. Seega 3 välisseina. Kütteks plaanin õhksoojuspumpa+lisaküttena kaminat. Kuid kas mingit pidi ikkagi oleks võimalik soojustada seestpoolt korterit nii, et hallituse tekke ja niiskuskahjustuse risk oleksid minimaalsed. Näiteks, ehk oleks mõistlik panna enne soojustust aurutõkkekile võimalikult hermeetiliselt ja kumb on parem, kas vill või vahtpolüsterool. Kuna remonti alles hakkan tegema, siis on seal kõik võimalik. Plaan on kogu korteri mittekandvad vaheseinad ja nõukaaegne kips koos põrandate ja muu kupatusega 0-ni puhtaks lüüa. Aga mure jah selles, et maja välissoojustamist ei paista lähima 10-ndi jooksul tulevat. Seega ehk mingi lahendus on, et saaks seestpidiselt soojapidavamaks teha. Kui ruutmeetrite arv on 42 ja korter plaanilt jääb 1 suur ruum, siis kui suured ja mitu tk peaks olema ventavasid?
Loodan, et jutt ei saanud liiga segane.
Lugupidamisega
Sai ka omale soetatud korter 60-70-ndatel ehitatud telliskividest korterelamusse. Nagu ikka maa piirkondades, siis puudub majades ühisküte ja napib raha välissoojustuseks. Igal pool foorumites saab lugeda sellest, et seestpoolt soojustamine on paha ja ei tohi teha ei ühe ega teise materjaliga. Kuid kusagil ei kirjutata sõnagi sellest, et kas üldse on mingite vahenditega võimalik seestpoolt soojustada sellist korterit. Korter ise on esimesel korrusel otsapeal. Seega 3 välisseina. Kütteks plaanin õhksoojuspumpa+lisaküttena kaminat. Kuid kas mingit pidi ikkagi oleks võimalik soojustada seestpoolt korterit nii, et hallituse tekke ja niiskuskahjustuse risk oleksid minimaalsed. Näiteks, ehk oleks mõistlik panna enne soojustust aurutõkkekile võimalikult hermeetiliselt ja kumb on parem, kas vill või vahtpolüsterool. Kuna remonti alles hakkan tegema, siis on seal kõik võimalik. Plaan on kogu korteri mittekandvad vaheseinad ja nõukaaegne kips koos põrandate ja muu kupatusega 0-ni puhtaks lüüa. Aga mure jah selles, et maja välissoojustamist ei paista lähima 10-ndi jooksul tulevat. Seega ehk mingi lahendus on, et saaks seestpidiselt soojapidavamaks teha. Kui ruutmeetrite arv on 42 ja korter plaanilt jääb 1 suur ruum, siis kui suured ja mitu tk peaks olema ventavasid?
Loodan, et jutt ei saanud liiga segane.
Lugupidamisega
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Seekord olen vastamise ja soovitustega hädas. Küsisin ka Targo Kalamehelt nõu ja vastus on ikka, et seestpoolt soojustamine pole soovitatav. Vabandan lühikese vastuse eest.
Kalle Pilt