Õigus
Küsimus: Kas Eestis asuva korteri kinkelepingu peame vormistama Eestis või Rootsis, kui meil on mõlemad kodakondsused?22.02.2013
Oleme abielupaar elukohaga Rootsi Kuningriik, oma tulumaksud maksame Rootsis. Meil mõlemal on nii rootsi kui eesti kodakondsus. Me omame ühiselt ostetud korterit Eestis. Minu abikaasa soovib oma osa eesti korterist kinkelepinguga mulle kinkida. Kas peame taolise kinkelepingu notariaalselt tegema Eestis või Rootsis?
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Mida pean tegema kui tahan korteri 9-aastase lapse nimele osta?21.02.2013
Tere! Ostan korteri ja tahan selle oma lapse nimele vormistada. Laps on 9-aastane. Mis avalduse peab kohtusse kirjutama ja kaua aega sellega võib minna?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soovite lapse nimel sõlmida lepingu kinnisasja omandamiseks, peate eelnevalt küsima kohtult vastava nõusoleku. Selleks peate esitama kohtule põhjendatud avalduse – avalduses tuleb viidata asjakohastele õigusnormidele ja põhjendama, miks sellist tehingut lapse nimel teha soovitakse.
On väga raske ette prognoosida, kui kaua selline kohtumenetlus aega võtab, kõik oleneb suuresti konkreetsematest asjaoludest. Usun, et vastava avalduse esitamisest alates toimub kohtuistung umbes 3 kuu pärast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui oleme 7 aastat lahus elanud, kuid lahutamata, kas siis ikka läheb kõik pooleks jagamisele?21.02.2013
7 aastat elan lastega abikaasast eraldi, abikaasa rahaliselt ei toeta, kuuldavasti vist elab Soomes. Abielu on lahutamata, loen nüüd, et seaduse järgi on mehel õigus kõigele, mida olen üksi oma raske tööga saavutanud, auto jne. Kas tõesti on seadus nii vaenulik?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abielu on lahutamata, võivad Teie poolt soetatud esemed tõepoolest kuuluda ühisvara hulka. Teie lahusvaraks on näiteks need esemed, mis on omandatud kinke või pärimise teel – nende jagamist abikaasa abielu lahutamisel nõuda ei saa.
Üldiselt eeldab seadusandja, et abikaasade abieluliste suhete lõppemisel abielu lahutatakse. Seda põhimõtet järgides saab välistada ka olukorra, mil lahku läinud abikaasade ühisvara ühe abikaasa töö arvelt pidevalt suureneb (Teie poolt kirjeldatud olukord) ja teisel abikaasal tekib abielu lahutamisel ühisvara jagamise nõue selle vara suhtes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsevanemale peab andma puhkust tema soovitud nädalatel või ükskõik millal kolme koolivaheaja kuu sees?21.02.2013
Seaduses on kirjas:
õigus nõuda põhipuhkust talle sobival ajal on:
- vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
- vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, lapse koolivaheajal;
Küsimus: Suvine koolivaheaeg on kolm kuud, kas lapsevanemale peab andma puhkust just nendeks nädalateks kui ta soovib või võib anda ükskõik millisel ajal selle kolme kuu sees?
õigus nõuda põhipuhkust talle sobival ajal on:
- vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
- vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, lapse koolivaheajal;
Küsimus: Suvine koolivaheaeg on kolm kuud, kas lapsevanemale peab andma puhkust just nendeks nädalateks kui ta soovib või võib anda ükskõik millisel ajal selle kolme kuu sees?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 69 koostab tööandja puhkuste ajakava, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Eristaatuses on kuni seitsmeaastast last kasvatav vanem, kes võib puhkust nõuda temale sobival ajal ja seitsme- kuni kümneaastast last kasvatav vanem, kes võib nõuda puhkust lapse koolivaheajal, mille hulka tuleb arvata ka õppeveerandite vahelised vaheajad sügisel ja kevadel.
Kuna küsimusest ei selgu töötaja lapse vanus, siis puudub kahjuks võimalus sellele täpselt vastata - küsija jaoks on vastus peidus küsimuses endas, kes peaks teadma lapse vanust.
Paraku ei anna seadus lahendust olukorrale, kus endale sobival ajal puhkuse nõudeõigusega töötajaid on rohkem, nende nõuded kattuvad, aga tööandjal ei oleks töökorralduslikult võimalik kõigile soovitud ajal puhkust anda. Sellisel juhul eeldatakse täiskasvanud inimeste vahel kokkulepet, mis arvestab mõistlikult kõikide osapooltega.
Mõistlikke kokkuleppeid ja nauditavat puhkust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas minu poolt töölepingu erakorralisel ülesütlemisel (TLS § 91 (2)) peab tööandja maksma 3 kuu hüvitise?21.02.2013
Tere
Ütlesin oma töölepingu üles erakorraliselt TLS § 91 (2) alusel. Tööandja kandis lõpparveks ainult töötasu ja puhkusekompesatsiooni.
Seadusest loen välja, et tööandja peab veel maksma 3 kuu hüvitist. Kas tööandja oleks pidanud selle hüvitise mulle üle kandma või peab ta maksma alles siis, kui ta on vaidlustanud selle ja kaotanud?
Mis siis saab kui töövaidluskomisjonis jääb töötaja kaotajaks? Mis summa on võimalik tööandjal tagasi nõuda?
Ütlesin oma töölepingu üles erakorraliselt TLS § 91 (2) alusel. Tööandja kandis lõpparveks ainult töötasu ja puhkusekompesatsiooni.
Seadusest loen välja, et tööandja peab veel maksma 3 kuu hüvitist. Kas tööandja oleks pidanud selle hüvitise mulle üle kandma või peab ta maksma alles siis, kui ta on vaidlustanud selle ja kaotanud?
Mis siis saab kui töövaidluskomisjonis jääb töötaja kaotajaks? Mis summa on võimalik tööandjal tagasi nõuda?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie poolt toodud alusel töölepingu lõpetamine paneb tõepoolest tööandjale kohustuse maksta Teile hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon või kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kuna Eesti praktikas reeglina hüvitisi vähendatakse, mitte ei suurendata, siis võib tööandja olla huvitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamisest. Tuleb silmas pidada, et TLS § 95 lg 2 paneb töötajale kohustuse kirjalikult põhjendada töölepingu erakorralist ülesütlemist. Juhul, kui see on nõrgalt põhjendatud ja asjaolud tõendamata, võib töövaidluskomisjon või kohus leida, et tööleping on üles öeldud korraliselt, aga seaduses ettenähtud tähtaega järgimata. See omakorda võib (aga mitte alati) kaasa tuua tööandja poolse hüvitise nõudeõiguse töötaja vastu kuni ühe kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 74 lg 3 alusel.
Läbikaalutud otsuseid ja asjaolude tõendamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Millisel moel on võimalik saada tasu ületundide eest, kui tööandja ise ületundide kohta arvet ei pea?21.02.2013
Tere!
Mul on selline küsimus, et millisel moel on võimalik ületunde arvestada. Kui tööandja ise ületundide kohta arvet ei pea ja töölepingusse on tööajaks kirjutatud 40 h nädalas 7 päeva vältel.
See teeb 160 h kuus, ehk täistööaeg. Paraku on igakuine tegelik tundide arv 220-250. Kuna töö iseloom on haldamisteenus, siis otsest töötulemit on raske mõõta. Küll aga on süsteemi logist näha, mis kellast mis kellani mingitel päevadel tööd on tehtud. Kas see on piisav alus, et nõuda lisa vaba aega?
Veel lisan, et plaan on tööleping korraliselt üles öelda. Kas sellisel juhul on mul võimalik lahkumisperioodil saada vaba aega tasustamata jäänud tundide eest?
Tänud!
Mul on selline küsimus, et millisel moel on võimalik ületunde arvestada. Kui tööandja ise ületundide kohta arvet ei pea ja töölepingusse on tööajaks kirjutatud 40 h nädalas 7 päeva vältel.
See teeb 160 h kuus, ehk täistööaeg. Paraku on igakuine tegelik tundide arv 220-250. Kuna töö iseloom on haldamisteenus, siis otsest töötulemit on raske mõõta. Küll aga on süsteemi logist näha, mis kellast mis kellani mingitel päevadel tööd on tehtud. Kas see on piisav alus, et nõuda lisa vaba aega?
Veel lisan, et plaan on tööleping korraliselt üles öelda. Kas sellisel juhul on mul võimalik lahkumisperioodil saada vaba aega tasustamata jäänud tundide eest?
Tänud!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kõigepealt lükkan järjekordselt ümber müüdi sellest, et ühe kuu tööajanorm on 160 tundi. Kuu tööajanorm (täistööaeg Teie sõnastuses) = tööpäevade arv (E-R) ühes kuus x 8 tundi.
Tööaja arvestuse pidamine on vastavalt TLS § 28 lg 2 p 4 tööandja kohustus. Tööaja arvestuse pidamine ja ületundide tõendamine peaks Teie kirjeldatud olukorras olema võimalik mainitud süsteemi logi järgi. Paraku võib sellel medalil olla ka teine pool - nimelt TLS § 44 lg 1 seab ületunnitöö tegemise eelduseks poolte kokkuleppe. Lahtiseletatult tähendab see, et kui seaduses ettenähtud erandid välja arvata, siis tööandja ei tohi töötajalt ühepoolselt nõuda ületundide tegemist, aga samas ei saa töötaja jällegi tööandjat tagantjärele fakti ette panna, et ta tegi omal initsiatiivil ületunde ja nõuda nende hüvitamist.
Vaidluse korral saab ilmselt määravaks see, kas ületundide ilma kokkuleppeta tegemine oli kahjude ärahoidmise huvides möödapääsmatu, kas tööandja oli pikemat aega ületundide tegemisest teadlik ja sallis seda ning kas töötaja ka mõistliku aja jooksul nõudis ületundide hüvitamist.
Kuna küsimusest ei selgu ülaltoodud olulised asjaolud, siis peaksite toodud info põhjal ise otsustama, kas Teie nõudel on alust või mitte.
Vastavalt TLS § 44 lg 6 näeb ette ületunnitöö hüvitamist eelkõige vaba ajaga, kui ei ole eraldi kokku lepitud selle rahalises hüvitamises.
Soovides õiglast tööaja arvestust:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas osaühingu osa kinkimist saab minu suhtes ebaeetilise käitumise tõttu tühistada?21.02.2013
Osaühingul on üks omanik - A, kes kingib 50% kingisaajale - B ja teisele kingisaajale - C 25%. Kuna aga on käitutud nii OÜ-gu kui minu isiku suhtes ebaeetiliselt ja pahatahtlikult, siis soovin kinkelepingud tühistada. Kinkelepingust loobumist kingisaajad ei aktsepteeri. Kas on muid võimalusi, kui kohtusse pöörduda, mis toob mind küsimuseni: juhul kui esitada hagi kinkelepingust taganemiseks kohtulikul teel, siis kas piiratakse ka firma majandustegevust või kingisaajate (B ja C) volitusi firmas, et ei toimuks edasisi rikkumisi?
Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
Kinkelepingust taganemiseks tuleb kingisaajale esitada lepingust taganemise avaldus ning kui seejärel kinkeeset ei tagastata, tuleb selle tagasinõudmiseks pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumisel on võimalik kohtult taotleda hagi tagamise korras ka erineate õiguskaitsevahendite ajutist kohaldamist, sealhulgas osade edasi võõrandamise keelamist, osadest tuleneva hääleõiguse piiramist jms.
Küsimus: Kas parkimiskontrolör peab aktsepteerima käsitsi paberilipikule kirjutatud parkimisaja algust?20.02.2013
Tere. Parkisin auto citypargi alale ning asetasin paberile kirjutatud kellaaja tuuleklaasi taha. Poest väljudes oli mul trahvikviitung kojamehe vahel ja põhjuseks, et pole märkinud parkimisaja algusaega. Esitasin ka kohe vaide ettevõtte koduleheküljelt. Sain vastuse, et vaie rahuldamata ja kõik. Saatsin meili, et mida siis nüüd teha. Mulle vastati, et palun tehke oma parkimiskellast pilt ning saatku ma see neile. Vastasin, et mul parkimiskell puudub, et aeg oli märgitud paberile. Peale seda paluti mul saata foto enda sõidukist ja sellest, kuidas mul oli aeg märgitud. Ma ju ei tee sellest pilti, kui asetan paberi klaasi taha ja lähen poodi. Olen veel korduvalt kirjutanud kirju nii üldisele meilile kui ka ettevõtte juhtkonnale. Kahjuks ei ole saanud mitte ühtegi vastust. Aeg-ajalt tuleb aga sms telefonile, et parkimistrahv maksmata. Kuidas peaksin edasi käituma, kas trahvi siiski maksma?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas mul 15-tunnise tööpäeva jooksul õigus puhkepausile?20.02.2013
Tere. Töötan tanklas, tööpäev algab kell 07.00 ja lõpeb 22.00. Tööl olen üksi (2 tööl, 2 vaba). Selle aja sees võtan kaupa vastu, panen kauba välja, mõõdan kütust, koristan nii sees kui väljas. Puudub igasugune puhkeaeg, ka süüa ei saa puhkepausiga, vahel soojendan 3 korda sööki. Kas mul on õigus teha lõunapaus, näiteks sulgeda uks või saabki tööandja nõuda nii pikka tööpäeva ilma igasuguse pausita?
Tänan ette vastuse eest!
Tänan ette vastuse eest!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseaduse § 47 lõige 2 ütleb, et kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. See tähendab, et kui Teil ei ole võimalust lõunapausi segamatult kinnise ukse taga pidada, ei tohiks seda tööaja sisse arvestada.
Mis puudutab aga igapäevast töö- ja puhkeaega, siis kirjeldusest lähtuvalt, on ka siin tegemist töölepinguseadusest tulenevate ettekirjutuste rikkumisega. Lihtne arvutus näitab, et vajalikku 11 tundi järjestikust puhkeaega, siin välja ei venita.
Kokkulepe, mille kohaselt töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine (TLS § 51 lg 1).
Soovitan kõigepealt tööandjale nimetatud puudustest kirjalikult märku anda, andes töökorralduse parandamiseks ka mõistlik tähtaeg. Kui oodatud tulemust ei järgne, siis võiksite pöörduda kohaliku tööinspektsiooni poole, sest just selle asutuse missiooniks on järelvalve ning tööelu kvaliteedi parandamine.
Tervistsäästvat töökorraldust!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas laste ema saab "kiusust" kohtutäituri poole pöörduda, kui mul ei ole ühtegi elatise võlgnevust?20.02.2013
Tere,
Kohtuga on minult 3 aastat tagasi välja mõistetud elatis lastele, mida ma korrektselt iga kuu maksan. Laste ema aga ähvardab veel ka kohtutäituri poole pöörduda, et mulle lisakulutusi tekitada. Palun öelge, kas see on võimalik, et ma tasun elatist igakuiselt, võlgnevust pole kordagi tekkinud ja ma pean ikkagi tasuma täitemenetluse alustamise tasu 320 eurot, kuna laste ema puhtast kiusust seda nõuab? Kas täitur üldse alustab menetlust kui mingit võlga pole olnud? Olgu veel öeldud, et kohtusse pöördus laste ema elatise nõudega juba järgmisel päeval pärast seda, kui olin teinud otsuse kooselu lõpetada. Asi polnud ka tookord mitte rahas, vaid meeletus õeluses ja kiusus (tema närviprobleemid ja järjest halvenev iseloom olid ka peamine põhjus, et ta maha jätsin).
Kohtuga on minult 3 aastat tagasi välja mõistetud elatis lastele, mida ma korrektselt iga kuu maksan. Laste ema aga ähvardab veel ka kohtutäituri poole pöörduda, et mulle lisakulutusi tekitada. Palun öelge, kas see on võimalik, et ma tasun elatist igakuiselt, võlgnevust pole kordagi tekkinud ja ma pean ikkagi tasuma täitemenetluse alustamise tasu 320 eurot, kuna laste ema puhtast kiusust seda nõuab? Kas täitur üldse alustab menetlust kui mingit võlga pole olnud? Olgu veel öeldud, et kohtusse pöördus laste ema elatise nõudega juba järgmisel päeval pärast seda, kui olin teinud otsuse kooselu lõpetada. Asi polnud ka tookord mitte rahas, vaid meeletus õeluses ja kiusus (tema närviprobleemid ja järjest halvenev iseloom olid ka peamine põhjus, et ta maha jätsin).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste ema esitab kohtutäiturile vaatamata võlgnevuse puudumisele täitemenetluse alustamise avalduse, alustab kohtutäitur küll menetlust, kuid lõpetab selle tegelike asjaolude ilmnemisel. Täitemenetluse põhjendamatu algatamise korral, st olukorras, mil olete tegelikkuses elatist korrektselt maksnud, jääb täitemenetluse alustamise tasu laste ema kanda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand