Õigus

Tere, eeldan, et keldrikorrusel olevate ruumide näol on tegu korteriomandiga. Antud juhul annab korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõige 2 korteriomanikule õiguse teha vajalikud tööd ise ning nõuda kantud kulud sisse teistelt korteriomanikelt.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Kui olete oma lapse turvalisuse pärast tõsiselt mures ja lapse ema senine käitumine lubab arvata, et praegune olukord jätkub, võiksite mõelda lapse enda juurde elama võtmise peale. Kui Te lapse elukoha muutmise osas lapse emaga kokkuleppele ei jõua, tuleb lapse elukoha otsustusõiguse üleandmise nõudega pöörduda kohtu poole.

Kui Teil ei ole võimalik võtta last enda juurde elama (või Te ei soovi seda), tuleks pöörduda uuesti lastekaitsespetsialisti poole ja informeerida teda olukorrast. Seejärel võtab lastekaitsespetsialist ilmselt ühendust lapse emaga ja üritab talle selgeks teha, et tema käitumine ei vasta lapse huvidele ja edaspidi peaks ta lapse turvalise elukeskkonna esiplaanile seadma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Perekonnaseadus näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool alampalka – hetkel on alampalga suuruseks 320 eurot, seega ei tohiks igakuiselt makstav elatis olla väiksem kui 160 eurot.

Kohtupraktika on kujunenud selliseks, et kui lapsel pole päris vahelduv elukoht (teisisõnu ei esine olukorda, mil laps veedab mõlema vanema juures võrdse osa ajast), siis elatist alla miinimummäära välja ei mõisteta.

Seadus näeb nö ideaalis olukorda, et elatist maksev vanem (lahus elav vanem) enda poolt märkimisväärseid lisakulutusi ei tee ja elatist saav vanem kannab kõik lapsega seotud kulud.

Iseenesest ei välista eelnevalt esitatu erinevaid vanematevahelisi kokkuleppeid elatise maksmise osas, kuid julgen arvata, et kohus ei alandaks lapse ema elatisnõuet võrdeliselt selle seitsme päevaga, mis laps Teie juures veedab.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Teie põhjendus on täiesti usutav ja eluline. Selline teguviis pole mingil kombel ebaseaduslik. Muidugi peab tuttav kinnitama, et ta üüri ei maksnud. Kui saate veel tõendada korteri müügisoovi (näiteks kuulutuse avaldamist), siis ei tohiks küll probleeme tekkida.

Tere, kui on olemas majanduslik põhjendus, siis on sularaha maksete eest tasu võtmine seaduslik.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Äriseadustiku järgi võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed. Ühtlasi sätestab äriseadustik ka seda, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Käesoleval juhul tuleb aga asuda seisukohale, et erikontrolli läbiviimise otsustamine ei ole küsimus, mis tooks kaasa hääletamiskeelu osadele osanikele. Kui erikontrolli otsustamisel oleks võimalik mõnel väikeosanikul teised hääletamisest kõrvaldada, siis sisuliselt oleks võimalik sellise teguviisiga ja pidevate erikontrollidega kogu ettevõtte tegevus halvata. Seetõttu peavad kõik osanikud saama erikontrolli otsustamisel hääletada ning juhul, kui osad osanikud vastuvõetud otsustega erikontrolli osas ei nõustu, on neil võimalik pöörduda erikontrolli määramiseks kohtusse. Kuna ka kohus otsustab erikontrolli vaid mõjuval põhjusel, siis tooks äriseadustiku tõlgendamine vastupidisel viisil kaasa mõeldamatu olukorra, kus sisuliselt läheks erikontrolli otsustamise küsimus alati läbi ning kohtupoolse kontrolli järgi kaoks vajadus täielikult ära. Erikontrolli kulude kandja tuleks otsustada koos erikontrolli määramisega ning kõige õiglasem oleks erikontrolli kulude kandja panna sõltuvusse erikontrolli tulemustest.

Eluaseme müüki deklareerima ei pea, kuna see oli maksuvaba tehing. Teise korteri võõrandamine oli maksustatav tehing, mistõttu tuleb see soetusmaksumuse arvesse võtmiseks deklareerida, vaatamata sellele, et kasu ei tekkinud.

Maksukohustus tuleneb üksnes seadusest, maksukohustuslase ega maksuhalduri vead seda ei muuda. Maksu määramise aegumistähtaeg on kolm aastat.

Põhimõtteliselt küll. Kui maksuamet tuvastab, et korter oli teise isiku kasutuses, siis võib tal tekkida kahtlus, et korteriomanik pidi saama lisaks kolmandate isikute poolt osutatud teenustele tehtud kulutuste hüvitamisele (elekter, küte jmt) ka üüritulu. Kui maksu määramiseks vajalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada, siis võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma hindamise teel. Kuna korterite üüriturg võimaldab kergesti leida analoogilise korteri üüri suuruse, siis ei ole see ka eriti keeruline.

Tere!

Teie poolt kirjeldatut on võimalik mitmeti tõlgendada. Ühest küljest võiks kohtuotsuses märgitust suuremas ulatuses elatise maksmist käsitleda ettemaksuna, kuid see eeldaks ilmselt ka vastavat kokkulepet ja selgitust pangaülekandel.

Teisest küljest näeksin ma kohtuotsusega kindlaksmääratust suurema elatise maksmist nö vabatahtliku annetusena, mis ei ole käsitletav elatisraha ettemaksuna. Üldiselt tuleks kohtuotsust täita vastavalt selles märgitule, et vältida võimalikke komplikatsioone tulevikus. Kohtuotsuse eesmärgiks on tagada lapsele igakuine regulaarne ülalpidamine lahus elava vanema poolt ja regulaarseks ei saa me pidada olukorda, mil elatist makstakse mõnel kuul suurem summa ja siis mitu kuud ei maksta, tuues põhjenduseks juba ettemakstud osa. Seega mina kaldun pigem arvamusele, et kohtuotsuses märgitust suuremas summas elatise maksmine ei ole käsitletav ettemaksuna.

Kui lapse isa peab kohtuotsuses märgitust suuremas ulatuses elatise maksmist ettemaksuks, võib teda ähvardada täitemenetluse algatamine ema poolt – kui isa enam igakuiselt ei maksa, viidates juba ettemakstud summale, võib lapse ema pöörduda kohtutäituri poole, sest kohtuotsust on isa poolt rikutud (isa kohustus ju elatist maksma regulaarselt iga kuu eest).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand