Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millised dokumendid peaks enne katuse remonti vormistama korteriomanikuga, kes ei saa hetkel remondi eest maksta?18.02.2013

Tere!
Meil on 4 korteriga maja ja meil ei ole korteriühistut. Meie maja on 55 aastat vana ja nii vana on ka eterniitkatus sellel. Ühes korteris tuleb vesi läbi juba mitu aastat, mõned talad on mädanenud, eterniiti on korduvalt lapitud, tuulekastid on ainult aimatavad. Korstnapühkijad keelduvad katusele minemast, kuna kardavad sellest läbi kukkuda. Oleme võtnud 3 pakkumist uue katuse tegemiseks. Kuid üks omanik väidab, et tal ei ole selleks raha.
Kuidas me peaksime edasi käituma, et saaksime tagasi oma raha, mis me tema eest maksma oleme sunnitud? Millised paberid on vajalik vormistada, et hiljem kohtus vähem sekeldusi oleks.
Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, sammud, mida peaksite astuma on järgmised:
1. kutsuge kokku ja viige läbi korteriomanike üldkoosolek. Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumist ja protokollimist reguleerib korteriomandiseaduse paragrahv 18. Juhul, kui Teie majal ei ole valitsejat valitud, siis piisab, kui koosoleku kutse allkirjastab üks korteriomanikest.
2. langetage koosolekul katuse renoveerimisel otsus ning valige välja lepingupartner. Otsuse vastuvõtmise korda reguleerib korteriomandiseaduse paragrahv 19.
3. otsustage kuidas (mis aja jooksul, kelle arvele) kogutakse kokku katuse remondiks vajalik raha.
4. otsustage, kes sõlmib korteriomanike nimel lepingu. Lepingu sõlmimisel märkige ära, et isik, keda volitatakse lepingu sõlmima, esindab kõiki nelja korteriomanikku.
5. Juhul, kui üks korteriomanik ei maksa oma osa katuse renoveerimiskuludest, siis on nõude esitamise aluseks üldkoosoleku protokoll ning säte, millele kohtus tugineda korteriomandiseaduse paragrahv 13 lg 2.

Tervitades,
Andry Krass
 

Küsimus: Kas on õige kortermaja küttekulu jaotamine põhimõttel 70% individuaal-mõõturite ja 30% üldise näidu alusel?18.02.2013

Tehti siis korrusmajale suurte rahade ja laenudega remont, soojustati seinad ja vahetati küttesüsteem välja. Kõigil on individuaal-mõõturid.
Detsembris oli arve umbes 70 eurot, mis tundus mulle palju. Keerasin siis kõikides tubades kraanid miinimumi peale, et raha kokku hoida ja elasin kuu aega päris külmas korteris.
Nüüd siis tuli uus arve, mis oli kõigest 2 eurot väiksem. Küttekulud jaotatakse 70% individuaal mõõturid ja 30% üldise näidu põhjal.
Siinkohal mainiks, et minu korter asub esimesel korrusel ja kõige äärmine, ehk siis minu korter külgneb välisseinaga.
Võrdlesin kõigi kolmetoaliste küttekulusi ja minu oma oli suuruselt kolmandal kohal, eeldan, et teistel ei olnud küte niivõrd maha keeratud nagu minul, seega võib arvata, et mina maksan majas kõige rohkem.
Ühel korteril oli arve lausa 20 eurot. Hiljuti lehest lugesin, et küttekulud tuleks jaotada 80% üldkulust ja 20% induviduaal mõõturite järgi, oli vist mingi insener, kes sõna võttis.
Mis võimalused on minul korteriühistule selgeks teha, et hetkel kasutuses olev süsteem ei ole õiglane ja seda tuleks muuta.
Korteriühistute liit, kohus või on ainuke võimalus loota elanike mõistvale suhtumisele?
Kui korteri välisseina soojendada (seest poolt, väljast on juba tehtud), kas seda arvet saab KÜ-le esitada?
Või kui soovin keldri lage oma korteri alt soojustada, kas seda arvet saab KÜ-le esitada?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, majandamiskulude jagamisel kehtib üldreegel, mille kohaselt tuleb kulud jagada korterite vahel lähtudes korterite suurusest ning muul moel, näiteks individuaalsete soojusenergiamõõturite alusel, kulude jagamiseks peab olema kõikide korteriomanike nõusolek. Eelnimetatud põhimõte on sätestatud korteriomandiseaduse § 13 lõikes 1 ning korteriühistuseaduse § 15 primm lõikes 1.
Tulenevalt eeltoodust sõltub see, kas Te maksate korteriühistule soojusenergia eest korteris asuva soojamõõturi alusel üksnes Teie enda tahtest. Juhul, kui Te avaldate soovi saada arveid, mis lähtuvad korteri suurusest lähtuvast arvestusest, siis on korteriühistu kohustatud sellele soovile alluma. Samuti peab korteriühistu tagama korteris sihtotstarbele vastava sisekliima olemasolu.
Omal käel kortermaja soojustamine ei ole lubatud.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui müüsin 2 oma korterit ühe aasta jooksul, siis kumma müügi pean deklareerima?18.02.2013

Müüsin eelmise aasta jooksul 2 oma korterit. Ühte olin sisse kirjutatud ja rahvastikuregistrisse kantud, ka kõik kommunaalteenused olid minu nimel - selle müüsin ostuhinnast kallimalt. Seal elas mu tuttav, kes ei maksnud üüri.
Teise korteri müüsin ostuhinnaga, ka olid kommunaalteenused minu nimel ja ise elasin seal.
Kumba korterit pean deklareerima ja kas pean maksma ka tulumaksu ja mille pealt?
Aitäh!

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Maksuvabastus kehtib sellise eluruumi müügil, mida maksumaksja kasutas kuni võõrandamiseni oma faktilise elukohana. Kui tuttav elas esimeses ja Teie teises korteris, siis on maksuvaba teise korteri müügist saadud kasu ja esimese korteri müügist saadud kasu maksustatakse.
 

Küsimus: Kuidas arvestatakse 10 tööpäeva isapuhkust graafikujärgse töö korral?18.02.2013

Tere,
seadusest loen välja, et isapuhkust antakse 10 tööpäeva. Aga kui töö on graafikujärgne? Mul on nädalas 4 tööpäeva + 1-2 laupäeva kuus vastavalt graafikule. Personalijuhataja ütles, et ta arvestab tööpäevi esmaspäevast reedeni ehk siis 18.02 algab puhkus ja 04.03 pean ma tööle minema. Aga reaalselt on mul selle kahe nädala sees tegelikult 8 päeva, mil peaksin tööl olema (18, 20, 21, 22, 25, 26, 28.02, 01.03 tööpäevad, 19, 23, 24, 27.02, 02, 03.03 vabad päevad). Kuidas see arvestamine ikkagi käib?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Isapuhkust antakse töötaja tööpäeval. Kui töö on korraldatud graafiku alusel, siis on võimalik puhata 10 graafikujärgsel tööpäeval sõltumata nädalapäevast või tööpäeva pikkusest.
 

Küsimus: Kas pean maksuameti nõudel hankima lisatõendeid kui olen esitanud kõik minule kättesaadavad tõendid?18.02.2013

Tere.
Olen esitanud Maksuametile minule kättesaadavad tõendid, et minu välismaal teenitud tulu on maksustatav selles riigis ja ma olen selles riigis maksukohuslane. Maksuamet ei ole kindel, kas aktsepteerida neid tõendeid ja nõuab lisa tõestust.
Olen kuulnud, et on olemas EU direktiiv(id), mis kohustab Maksuametit (juhul kui mina olen andnud kõik minule kättesaadavad tõendid) võtma ühendust selle välisriigi maksuametiga ja selgitama välja minu asjaolud. Lisaks ei tohiks olla Maksuametil õigust minult nõuda, et mina hangiksin lisatõendeid kui olen esitanud kõik MINULE KÄTTESAADAVAD TÕENDID. Antud juhul soovitakse, et tooksin teistsuguse vormiga tõendi välisriigi Maksuametilt, mida aga keelduti väljastamast, kuna pole sellist vormi olemas.
Mida ütlevad direktiivid ja kuidas peaksin käituma? Olen teadlik, et sarnasel puhul on Maksuamet käitunud ülbelt ja esitanud tulumaksu nõude stiilis, et tõesta ise nüüd kui ei taha maksta. Tegelikult peaks ju Maksuamet enne 100% tõestama, et ma olen kohustatud seda tulumaksu maksma.
Tänan.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Teil on kohustus täita tuludeklaratsioon, mingite lisatõendite esitamist pole ette nähtud. Kui maksuametil on Teie tuludeklaratsiooni osas kõhklusi või kahtlusi, siis võib ta Teilt täiendavaid tõendeid küsida. Palgatulu maksustamist tõendab kõige paremini välisriigi maksuhalduri poolt kinnitatud tõend, millele on märgitud tööandjat ja töötajat identifitseerivad andmed, kalendriaastal töötaja poolt saadud palgatulu ning kalendriaastal tasutud ja kinnipeetud maksud.
Eestil on paljude riikidega sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud, mille rakendamiseks on rahandusministeeriumid ja maksuhaldurid omakorda koostanud hulga lepinguid, protokolle ja memorandumeid infovahetuse, simultaanrevisjonide jmt kohta. Vastavalt neile kokkuleppeile annavad teiste riikide maksuhaldurid Eesti maksuametile info eestlaste tulude ja nende maksustamise kohta paljudel juhtudel automaatselt, st ilma Eesti maksuhalduri või maksumaksja taotluseta. Seega, kui töötasite lepinguosalises riigis, peaksid kõik Teid puudutavad andmed olema maksuhalduril olemas ja kui midagi on puudu või ebaselge, siis saab ta asja klaarida selle riigi maksuametiga. Ka siis, kui töötasite riigis, millega maksulepingut pole, ei saa Teilt nõuda mingite spetsiaaltõendite esitamist oma tuludeklaratsiooni juurde.
 

Küsimus: Kuidas saaks kohtus tõendada kinnistu eest sularahas maksmist, kui maksekviitung on kadunud?18.02.2013

Mida annaks teha, kui kohtule ei ole kaotsi mineku tõttu esitada kinnistu eest tasutud maksedokumenti. Tegemist on sularahas maksega. Kas on sellisel juhul olemas alternatiiv asja tõestamiseks, sest raha on tegelikuses makstud.

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.
Tõendiks võib olla dokumentaalse tõendi kõrval muu hulgas ka tunnistaja ütlus ja menetlusosalise vande all antud seletus. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Seega saate taotleda tunnistajate ülekuulamist või menetlusosalise vande all ülekuulamist seaduses sätestatud korras. Võiksite ka tõendada ka rahaliste vahendite, mida maksmiseks kasutasite, olemaosolu ja päritolu maksmise hetkel.
 

Küsimus: Kas lastekaitsetöötaja tohib keelata mul lapsi saamast, kui mul on 5 last ja vajan vahel sotsiaalabi?18.02.2013

Tere,
Kas lastekaitsetöötaja tohib keelata mul lapsi juurde saamast, olen kodune ja saan töövõimetust. On 5 last, aga vajan vahest sotsiaalabi, kas see annab neile õiguse mu elu korraldada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lastekaitsetöötaja võib Teile anda nõu, kuidas oleks tema hinnangul Teie olukorras mõistlik talitada, kuid otseselt keelata lastekaitsetöötaja Teid ei saa/ei või.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saan nõuda lapse isalt kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ka enda ülalpidamist?18.02.2013

Tere.
Meid ootab ees lahutus. Meil on ühine laps, 1-aastane. Emapalk varsti lõpeb ja laps lasteaias veel ei käi, tööle ma veel minna ei saa. Olen kuulnud, et lapse isa peaks maksma ka alla 3-aastase lapse emale elatisraha (st kuni lapse 3-aastaseks saamiseni). Mida ma pean tegema, et saama endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni? Mis dokumendid ja kuhu pean esitama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Endale ülalpidamise nõudmiseks on Teil alust siis, kui lapse eest hooldamine ei võimalda Teil ise enda ülalpidamise eest hoolitseda. Seega oleks ülalpidamise nõudmine põhjendatud näiteks siis, lapsele peale vanemahüvitise lõppemist lasteaiakohta koheselt ei saaks ja oleksite sunnitud lapse kasvatamisega seoses edasi kodus olema. Olete õigesti aru saanud, et lapse isal on eeltoodud alustel Teie suhtes ülalpidamiskohustus kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Lapse isalt Teile ülalpidamise väljamõistmiseks tuleb esitada kohtule vastav hagiavaldus, millele on muuhulgas lisatud lapse sünnitunnistus, abielutunnistus ja abielu lahutamise tõend.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui tahame kinkida pojale korteri, kas see läheb tema abikaasaga ühisvaraks?18.02.2013

Soovime abikaasaga kinkida pojale korteri. Poeg on abielus ja tal on laps. Kas korter hakkab olema poja ja tema abikaasa ühisvara või poja lahusvara?
Täname vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

PkS § 27 lõike 2 punkti 2 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Eeltoodust nähtub, et pojale kingitav korter oleks tema lahusvara.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha kui elukaaslane võttis minu teadmata minu nimel laene, mille tagasimaksmist nüüd minult nõutakse?18.02.2013

Tere!
Aastal 2006 võttis minu endine elukaaslane minu teadmata kiirlaene minu nimele. Sellest sain teada, kui leidsin tema jope taskust võlanõude minu nimele. Selgitust nõudes, ütles ta, et maksis ära ja nii jäi see asi sinna paika. Üsna varsti peale seda kolisime lahku ja nüüd eelmise aasta detsembris suure üllatusena tulid mulle nende samuste kiirlaenude võlanõuded mille intressid on meeletud.
Kas ma saan selles suhtes midagi ette võtta, et see inimene vastutaks oma tegude eest?
Politseisse tegin ka loomulikult avalduse, aga sealt tuli vastus, et kriminaalmenetlust ei alustata, kuna kuritegu on aegunud.
Kas mõrvareid ei saa ka siis 8-9 aastat peale mõrva avastamist enam kohtusse anda? Olen nõutu ja sõnatu. Kas advokaadi võtmisest oleks mingit kasu või oleks ikka vastus sama?
Ette tänades õnnetu inimene

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Isikut ei saa tõesti vastutusele võtta ega karistada, kui süütegu on aegunud. See aga ei tähenda, et laenuandja ei saaks temalt raha tagasi nõuda. Kui Teie ei ole laenu tegelikult võtnud, siis puudub Teil laenu tagastamise kohustus. Peate tõendama laenuandjale, et laenu saajaks oli teine isik.
Selgitan, et advokaat saab anda üksnes õigusabi aga mitte tagada menetluse tulemuslikkust.