Õigus
Küsimus: Kas saab veel endiselt üürnikult nõuda hüvitust, kui avastasin korteris vigu alles mõni aeg hiljem?18.02.2013
Tere!
Lõpetasime poolte kokkuleppel üürnikuga lepingu ennetähtaegselt (üürniku soovil). Lepingu lõppemisel mingisugust paberit ei vormistanud, korteri üldisel vaatlusel tundus kõik olevat korras. Peale võtmete üleandmist ilmnesid aga mitmed vead - korteris on tehtud remonttöid (seintel värviparandused), mööbel lõhutud jne. Olen püüdnud üürnikuga e-maili teel ühendust saada, et kulude hüvitamises kokkuleppele jõuda, kuid ta ei vasta. Kas mul on üldse veel mingisugust alust ja võimalust tekitatud kahjude kompenseerimist nõuda? Tagatisrahaga katan kokkuleppel üürnikuga viimase kuu kommunaalkulud ja üüriraha, seega tagatisrahast seda maha arvestada ei saa.
Lõpetasime poolte kokkuleppel üürnikuga lepingu ennetähtaegselt (üürniku soovil). Lepingu lõppemisel mingisugust paberit ei vormistanud, korteri üldisel vaatlusel tundus kõik olevat korras. Peale võtmete üleandmist ilmnesid aga mitmed vead - korteris on tehtud remonttöid (seintel värviparandused), mööbel lõhutud jne. Olen püüdnud üürnikuga e-maili teel ühendust saada, et kulude hüvitamises kokkuleppele jõuda, kuid ta ei vasta. Kas mul on üldse veel mingisugust alust ja võimalust tekitatud kahjude kompenseerimist nõuda? Tagatisrahaga katan kokkuleppel üürnikuga viimase kuu kommunaalkulud ja üüriraha, seega tagatisrahast seda maha arvestada ei saa.
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Kui üüripinna üleandmisel-vastuvõtmisel puudustele ei viidatud ja eriti kui kinnitati nende puudumist, siis on Teil keerulisem olukord tõendamise aspektist. Nähtavad puudused seintel või lõhutud mööbel oleks võinud vaidluste vältimiseks olla üleandmise aktis kajastatud. Kui tegemist on varjatud puudustega, mida avastasite hiljem, siis neid ei saanud aktis kajastada.
Küsimus: Kuidas on sätestatud hooldusõiguse muutmine kuni 01.07.2013?17.02.2013
Tere
Kas on võimalik ühist hooldusõigust muuta perekonnaseaduse § 214 lg 4 alusel ehk ilma kohtuta, kui laps on sündinud 11.2007 ja lahutasime 04.2010. Lääne-Viru Maavalitsuse lehel on, et see erand kehtib kuni 01.07.2013 ja puudutab neid vanemaid, kes vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
- registreerisid oma lapse sünni enne 01. juulit 2010;
- ei olnud lapse sünni registreerimise ajal abielus;
- ei ole ka pärast lapse sünni registreerimist omavahel abiellunud.
Laps kasvab ema juures ja plaanin minna Soome elama. Isalt igasugune nõusoleku taotlemine on üks suur jamamine. Ta pigem takistaks kui oleks arusaaja. Seoses sellega sooviksi õigust ise otsustada. Kui seda lg 4 kohaselt teha ei saa, mis oleks siis järgmine võimalus?
Ette tänades
Kas on võimalik ühist hooldusõigust muuta perekonnaseaduse § 214 lg 4 alusel ehk ilma kohtuta, kui laps on sündinud 11.2007 ja lahutasime 04.2010. Lääne-Viru Maavalitsuse lehel on, et see erand kehtib kuni 01.07.2013 ja puudutab neid vanemaid, kes vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
- registreerisid oma lapse sünni enne 01. juulit 2010;
- ei olnud lapse sünni registreerimise ajal abielus;
- ei ole ka pärast lapse sünni registreerimist omavahel abiellunud.
Laps kasvab ema juures ja plaanin minna Soome elama. Isalt igasugune nõusoleku taotlemine on üks suur jamamine. Ta pigem takistaks kui oleks arusaaja. Seoses sellega sooviksi õigust ise otsustada. Kui seda lg 4 kohaselt teha ei saa, mis oleks siis järgmine võimalus?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mina ei loe PkS § 214 lõikest 4 välja, et enne 1. juulit 2010 sündinud lapse hooldusõiguse kohtuväline muutmine eeldab seda, et vanemad ei olnud lapse sünni hetkel abielus ega sõlminud abielu peale lapse sündi. Minu hinnangul on Teie poolt esitatud asjaolude alusel võimalik hooldusõigust muuta kuni käesoleva aasta 1. juulini ja seda olenemata sellest, et olite lapse sünni hetkel lapse teise vanemaga abielus.
Lääne-Viru Maavalitsuse kodulehel olevat informatsiooni (või täpsemalt selle allikat) ei oska ma kahjuks kommenteerida, seega soovitan täiendavat informatsiooni neilt endilt küsida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised on lapsega kohtumiskohad kui laps ja vanem ei ela koos?17.02.2013
Tere
Kolme aastane laps on isast lahus elanud 2 aastat. Poeg elab minu (ema) juures. Peale lahkuminekut nõudis isa, et nad kohtuksid lapsega meie eelmises ühises kodus, kuhuta ise edasi elama jäi ning on ka juba uus naine majas. See oli tema jaoks ainuke pakkumine ja variant. Ma keeldusin.
Pakkusin välja, et nad kohtuksid minu uues korteris või õues mänguväljakutel, aga seekord keeldus lapse isa.
Nii et 2 aastat nad ei saanudki reaalselt kokku. Kurb.
Mis võimalused veel on kohtumisteks? Kas pean poega lubama isa koju või ei pea siiski (minu jaoks on see väga valus ja raske)? Kas isa võiks-peaks tulema minu uude koju (võin ise samal ajal kasvõi õue või poodi või mujale minna)? Kas on veel mingid võimalikud variandid, nii et kõik oleksid rahul?
Lugupidamisega,
Kolme aastane laps on isast lahus elanud 2 aastat. Poeg elab minu (ema) juures. Peale lahkuminekut nõudis isa, et nad kohtuksid lapsega meie eelmises ühises kodus, kuhuta ise edasi elama jäi ning on ka juba uus naine majas. See oli tema jaoks ainuke pakkumine ja variant. Ma keeldusin.
Pakkusin välja, et nad kohtuksid minu uues korteris või õues mänguväljakutel, aga seekord keeldus lapse isa.
Nii et 2 aastat nad ei saanudki reaalselt kokku. Kurb.
Mis võimalused veel on kohtumisteks? Kas pean poega lubama isa koju või ei pea siiski (minu jaoks on see väga valus ja raske)? Kas isa võiks-peaks tulema minu uude koju (võin ise samal ajal kasvõi õue või poodi või mujale minna)? Kas on veel mingid võimalikud variandid, nii et kõik oleksid rahul?
Lugupidamisega,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie küsimusele ei ole võimalik anda ühest vastust, sest lapse ja lahus elava vanema võimalikud kohtumiskohad ei ole kuskil nimetatud/määratletud, vaid olenevad peaasjalikult vanemate kokkuleppest. Teisisõnu tahan ma öelda, et laps ja lahus elav vanem võivad kohtuda nii lahus elava vanema kodus, lapse alalises elukohas kui ka kuskil neutraalsel pinnal – nt mängutoas või –väljakul. Laps ja lahus elav vanem võivad kohtuda ka Tallinna Perekeskuses, kus vajadusel viibib kohtumise juures sotsiaaltöötaja.
Iseenesest ei ole põhjendatud piirata lapse ja lahus elava vanema suhtlemist selliselt, et lahus elav vanem võib last külastada ainult lapse alalises elukohas ja ei tohi teda viia enda elukohta. Kui laps ja lahus elav vanem pole tõepoolest väga pikalt kohtunud, võib mõnda aega olla põhjendatud, et lahus elav vanem tuleb lapsega kohtuma lapse elukohta, kus laps ennast igal juhul turvaliselt tunneb, kuid seda siiski teatud perioodi kestel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas KÜ-l on õigus ebaseaduslik korsten ise maha võtta või peab ikkagi minema kohtusse seda nõudma?16.02.2013
Selline küsimus seoses selle ebaseadusliku korstnaga. Nimelt vastasite, et on õigus nõuda esialgse olukorra taastamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.
Kas siis KÜ on õigus ISE hetkel kasutatav korsten maha võtta ja taastada algne olukord ning siis nõuda hüvitist? Või siiski on KÜ võimalused vaid pöörduda kohtusse?
Tänan vastuse eest.
Kas siis KÜ on õigus ISE hetkel kasutatav korsten maha võtta ja taastada algne olukord ning siis nõuda hüvitist? Või siiski on KÜ võimalused vaid pöörduda kohtusse?
Tänan vastuse eest.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Nö. omaabi kasutamine korteriühistu poolt on aga igal juhul õigustatud olukorras, kus ebaseadusliku korstnaga seoses kaasneb oht inimeste elule ja tervisele või vara säilimisele.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida peaks tegema, et korteriühistus saaks vee eest tasuda veemõõtja näitude, mitte inimeste arvu järgi?16.02.2013
Meie KÜ olevat kunagi algusaegadel ca 15 a tagasi otsustanud üldkoosolekul, et vee eest tasutakse korteris elavate inimeste arvu alusel ja kui pannakse veemõõtjad, siis panevad kõik. Meie sel ajal siin KÜ-s ei elanud. Veemõõtja alusel on meie tegelik veekulu 6-7 m3 kuus, kuid elanike arvu alusel määratakse meile 15-17 m3. Hetkel 2 korterit maksavad veemõõtja alusel, sest neil oli see enne koosoleku otsust. Mõistagi sooviksime meiegi tasuda veemõõtja näidu alusel. Kas KÜ saab meil seda keelata?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Alternatiivne võimalus kulude jagamiseks KÜS § 15 primm lõikest 1 erinevalt on sätestada kulude jagamise kord korteriühistu põhikirjas (vt KÜS § 4 lg 2).
Teie olukorras tuleks seega esmalt kontrollida, kas veekulu jagamine inimeste arvu järgi on põhikirjas sõnaselgelt sätestatud. Juhul, kui see nii ei ole, siis puudub korteriühistul ka õigus vett inimeste arvust lähtudes jagada.
Igal juhul on aga oluline märkida, et Teie kirjeldatud kulude jagamise "segasüsteem", kus ühed korteriomanikud maksavad tarbitud vee eest vastavalt veemõõtjatele ja teised vastavalt elanike arvule, on õigusvastane ning vastuolus korteriomanike võrdse kohtlemise printsiibiga.
Tervitades,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui korterid on erineva kõrgusega, kas siis küttekulude arvestamisel peaks seda arvesse võtma?15.02.2013
Tere,
Teatavasti jaotatakse küttekulud korterite vahel vastavalt korteri pinnale. Kuid, kui korterite kõrgused ei ole võrdsed, on keskmisest palju kõrgemaid ja madalamaid kortereid, kas sellisel juhul jaotatakse küttekulud arvestades ruumide kubatuuri?
Teatavasti jaotatakse küttekulud korterite vahel vastavalt korteri pinnale. Kuid, kui korterite kõrgused ei ole võrdsed, on keskmisest palju kõrgemaid ja madalamaid kortereid, kas sellisel juhul jaotatakse küttekulud arvestades ruumide kubatuuri?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Põhjus, miks korteri kubatuur ei ole ruutmeetripõhisest arvestusest parem, seisneb selles, et küttekulu näol ei ole tegu nö. korteriomanike isikliku tarbimisteenusega vaid kaasomandi eseme säilitamiseks vajaliku kuluga, viimasel juhul ei ole aga oluline millises maja osas seda rohkem kulub. Seega kehtib siin sama printsiip, mis näiteks katuse remondi puhul - kuigi esimese korruse omanikule lekkiv katus probleemi ei valmista, peab ta selle remondi eest siiski maksma kuna tegu on tema kaasomandi eseme osaga.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistul on õigus nõuda üürnikelt maksete tõendamiseks konto väljavõtet?15.02.2013
Tere,
Kas korteriühistul on õigus nõuda üürnikelt pangakonto väljavõtet ja allkirju, mis kuupäevast on üürnikud korteris elanud jne? Asi on nimelt selles, et korteri omanik ei maksa kõike korraga korteriühistule, vaid osade kaupa või jätab alati midagi maksmata, kuigi me iga kuu maksame otse omanikule.
Kui neil ei ole õigus selliseid asju meilt küsida ning seadusega on see kehtestatud, palun saatke ka seaduse paragrahvid jne.
ette tänades
Kas korteriühistul on õigus nõuda üürnikelt pangakonto väljavõtet ja allkirju, mis kuupäevast on üürnikud korteris elanud jne? Asi on nimelt selles, et korteri omanik ei maksa kõike korraga korteriühistule, vaid osade kaupa või jätab alati midagi maksmata, kuigi me iga kuu maksame otse omanikule.
Kui neil ei ole õigus selliseid asju meilt küsida ning seadusega on see kehtestatud, palun saatke ka seaduse paragrahvid jne.
ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas saan lahutades lapse hooldusõiguse kui abikaasa ähvardab ja ma ei soovi, et laps sellist elu näeb?14.02.2013
Tere, mul on suur mure.
Kui suur tõenäosus mul on saada hooldusõigus endale lahutava abikaasa suhtes:
1.Ta pole lapse bioloogiline isa.
2.Ta on minu elamisse sisse tunginud, ähvardanud mind noaga. Lapse kuuldes lubas mind ära tappa, tööl ta ei käia, joob pidevalt. jpm.
3.Kui talle midagi ei meeldi, siis ähvardab mind, et võtab minult lapse ära.
4.Lapsele minnakse purjus peaga lasteaeda järele.
Minu närvid ei pea sellisele asjale enam vastu, ennekõike on mul kui ema kohus kaitsta oma last kui emalõvi. Ma ei taha, et laps peaks kannatama. Juba nende juttude põhjal, mida lapse isa suust välja ajab - see ei mõju lapse arengule hästi.
Mis oleks teie soovitused/nõuanded!?
Jään Teie vastust väga ootama
Kui suur tõenäosus mul on saada hooldusõigus endale lahutava abikaasa suhtes:
1.Ta pole lapse bioloogiline isa.
2.Ta on minu elamisse sisse tunginud, ähvardanud mind noaga. Lapse kuuldes lubas mind ära tappa, tööl ta ei käia, joob pidevalt. jpm.
3.Kui talle midagi ei meeldi, siis ähvardab mind, et võtab minult lapse ära.
4.Lapsele minnakse purjus peaga lasteaeda järele.
Minu närvid ei pea sellisele asjale enam vastu, ennekõike on mul kui ema kohus kaitsta oma last kui emalõvi. Ma ei taha, et laps peaks kannatama. Juba nende juttude põhjal, mida lapse isa suust välja ajab - see ei mõju lapse arengule hästi.
Mis oleks teie soovitused/nõuanded!?
Jään Teie vastust väga ootama
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldiselt peavad hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks ühele vanemale (teisisõnu ainuhooldusõiguse saamiseks) esinema väga kaalukad põhjused ja pelgalt niivõrd lühikese kirjelduse alusel ei ole võimalik prognoosida, kas kohus rahuldaks Teie sellekohase nõude.
Pigem soovitaksin Teil kohtult taotleda lapse elukoha otsustusõigust – selle nõude rahuldamine annab Teile õiguse määrata kindlaks lapse elukoht ehk võtta laps enda juurde elama. Väga tõsiselt ei tasu ka suhtuda lapse isa ähvardusse lapse äravõtmise kohta, sest nagu eelnevalt märkisin, vajaks see väga kaalukaid põhjuseid. Üleüldiselt on kohtupraktika kujunenud selliseks, et vanemate lahkumineku korral antakse ühele vanemale lapse elukoha otsustusõigus, mitte ei võeta ühelt vanemalt hooldusõigust täielikult ära.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan nõuda viivist, kui tööandja maksab töötasu pidevalt hiljem kui leping ette näeb?14.02.2013
Tööleping ütleb, et tööandja maksab töötasu 10. kuupäevaks, aga iga kuu on probleem, et ta maksab kuni 20 päeva hiljem. Sellel kuul ma kahtlen, et ma üldse palka saan. Mis on minu õigused, kas ja kui palju ma saan nõuda viivist ja mis ma saan teha, kui üldse ei maksa?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töötasu maksmata jätmist loetakse tööandjapoolseks oluliseks lepingu rikkumiseks, mis võib anda töötajale põhjuse tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Samas ei loeta töötasu hilinemisega maksmise fakti iseenesest veel oluliseks põhjuseks. Töötaja peab faktidega tõendama, et seetõttu on temale tekkinud kahju või selle tekkimise otsene oht, nt seoses maksmata arvetega tekkinud viivised, langenud krediidireiting, inkassonõuded jne. Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist peab töötaja tööandjat hoiatama ja andma tööandjale mõistliku aja rikkumise lõpetamiseks. Nende protseduuride järgimata jätmine ja emotsioonide najal tegutsemine võib anda hoopis vastupidised tulemused.
Viivistasude küsimist reguleerib Võlaõigusseadus ja selle kohta soovitan täpsemalt küsida sama portaali "Lepinguõiguse" teema all.
Läbimõeldud tegutsemist ja regulaarset sissetulekut soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas nö tulemusvestlusega pandud uued tööülesanded on täitmiseks kohustuslikud?14.02.2013
Tere!
Meil viib tegevjuhi asetäitja igal aastal läbi tulemusvestlusi, mille käigus eesmärgina järgmiseks aastaks lisab tööülesandeid, kuna väidab, et 40 % tööajast on ebaefektiivselt kasutatud. Kui ei nõustu ülesannetega, lubab lühendada tööaega. Kui ma ei oleks nõus ei ühe ega teisega, mis siis järgneks?
Töölepingut ta kunagi ei muuda ja see on juba 8 aastat sama. Tulemusvestluse tulemused allkirjastatakse töötaja ja tegevjuhi asetäitja poolt. Kas sellisel viisil lisatud tööülesanded on kohustuslikud täitmiseks?
Kena päeva!
Meil viib tegevjuhi asetäitja igal aastal läbi tulemusvestlusi, mille käigus eesmärgina järgmiseks aastaks lisab tööülesandeid, kuna väidab, et 40 % tööajast on ebaefektiivselt kasutatud. Kui ei nõustu ülesannetega, lubab lühendada tööaega. Kui ma ei oleks nõus ei ühe ega teisega, mis siis järgneks?
Töölepingut ta kunagi ei muuda ja see on juba 8 aastat sama. Tulemusvestluse tulemused allkirjastatakse töötaja ja tegevjuhi asetäitja poolt. Kas sellisel viisil lisatud tööülesanded on kohustuslikud täitmiseks?
Kena päeva!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 12 saab töölepingut (sh tööülesandeid) muuta üksnes poolte kokkuleppel. Meie praeguse praktika järgi loetakse tööleping muudetuks ka juhul, kui see on jäänud kirjalikult vormistamata, aga osapooled on oma faktilise käitumisega pikemat aega (4 kuud) muudatust aktsepteerinud. Seega tuleks Teil esimesel võimalusel anda kirjalikult taasesitatavas vormis tööandjale teada, et Te ei nõustu töölepingut muutma.
Vastavalt sõlmitud töölepingule on tööandja kohustatud andma Teile kokkulepitud mahus tööd. Töö mitteandmise korral tuleb maksta keskmist töötasu. Tööaega ühepoolselt vähendada ei saa - see on töölepingu muutmine, mis eeldab mõlema poole nõusolekut.
Teiselt poolt vaadates: kui töötaja jõuab igal aastal lisatavate ülesannetega õigeaegselt toime tulla, siis on senises töökorralduses ilmselt vajakajäämisi, mida proovitakse nüüd parandada, kuigi selle teostuse vormiline külg on seaduse silmis küsitav. Õigem oleks muudatused kirjalikult vormistada, muidu on Teil õigus lisaülesannetest keelduda, kui seda õigel ajal ja õiges vormis teete.
Mõistlikku töökoormust ja pingevaba õhkkonda soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu