Õigus

Kas emal on õigus isaduse tuvastamiseks kohtu kaudu nõuda iga mees(seks)partneri DNA testi? Kas mehel on õigus keelduda DNA testist, kui laps on peagi täisealine ja isadust pole varem tuvastatud? Kas testi tegemist saab tõesti nõuda igalt suvaliselt mehelt, selliselt on võimalik lihtsalt kellelegi ebameeldivusi valmistada?

Tere,
Plaanin isaduse tuvastamiseks pöörduda kohtu poole, kuna lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult oma isadust tunnistama. Laps 7 kuune. Proovisin sellest lapse isaga rääkida, kuid hetkel ta väidab, et tema ei kavatse DNA testiks ega kohtusse tulla. Sõidab ära Soome tööle. Mure ongi järgmine, et mina tasun riigilõivu 250 eurot ja DNA testi kulud 171 eurot, mille lootsin kohtu kaudu kostjalt tagasi saada aga kui ta ei ilmugi välja, siis jäävad kõik kulud minu kanda aga tulemust elatise saamiseks ei saa ikka.
Kas selleks rakendatakse mingeid võtteid, et tema isadust saaks tuvastada ja elatisraha välja mõista?

Tere,
Lapsehoolduspuhkusel olin kokku 5 aastat (kaks last järjest). Tööandja tahab pärast tööle naasmist mulle määrata katseaja. Põhjendus on, et on vaja kõike uuesti õppida.
Kas tööandjal on see õigus?
Kõike paremat.

Tere.
Sain 31.01.2013 Tallinnas kesklinnas viivistasuotsuse seoses sellega, et auto parkimise eest nö polnud makstud. Tegelikkuses aga maksin mobiiliga ja trükkisin sõnumisse harjumusest oma enda isikliku sõiduauto numbri. Tegelikkuses parkisin aga tööautoga. Samal päeval helistasin Ühisteenusesse ja rääkisin muret. Paluti tõestada kuidagi, et mu enda auto asus samal ajal kusagil mujal. Selle jaoks saatsin järgmisel päeval majutusettevõtte kinnituskirja, et mu sõber minu autoga samal ajal majutusettevõttest ennast välja kirjutas ja seal oli kirjas ka auto number, mis parklas parkis. Lisaks saatis kinnituse ka kirja vormis majutusettevõte. Samuti on saadetud dokumentide hulgas auto tehnilise passi (millega tegelikkuses pargiti) kasutamist tõendav dokument.
Kuna ma ei soovi maksta viivistasu (kuna olen parkimise eest tegelikkuses maksnud), siis milliste kuludega peaksin arvestama, kui tahan kohtus tühistada kohtutäituri nõuet (juhuks kui see peaks tulema, kuna Linnavalitsus ei suuda piisavalt kiiresti menetleda vaiet).
Lisaks ilmnes ka nüüd veel see, et autofirma poolt antud asendusauto kasutamiseks sõlmitud kasutusleping ei pidavat olema sama mis vastutav isik... ehk siis tuli tagantjärgi välja, et vaiet saab esitada ainult autofirma juhatuse liige või siis mina ise kui autofirma juhatuse liige teeb mulle volituse. Kas see ikka on õige jutt? Tundub utoopne või siis mitte?

Ette tänades

Tere
Käesoleva aasta alguses tekkis vajadus kasutada auto tehnilise rikke tõttu puksiirabi. Sõiduki mahalaadimisel põhjustas aga puksiirsõiduki juht sõiduautole tõsiseid kahjustusi. Sündmuskohal on koostatud käsikirjaline juhtumi kirjeldus, puksiiri juht on kinnitanud tema poolt pukseeritavale sõidukile kahju tekitamist ning juhtumis osalenud mõlema sõiduki juhid on selle kirjelduse ka allkirjastanud. Pärast sõiduauto ebaõnnestunud mahalaadimist puksiirilt nõudis puksiirijuht teenustasu maksmist, kuid raha saamise kohta dokumenti ei andnud, vaid lahkus kiirustades sündmuskohalt.
Vigastatud sõiduki juht teavitas juhtunust politseid. Kuivõrd tegemist oli liiklusvälise sündmusega, politseil alus sündmuskohale välja sõita ja uurimist alustada puudus. Autole tekitatud kahju hüvitamise võimaluse väljaselgitamiseks on pöördutud ka puksiirauto kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusandja poole. Kindlustusandja otsuse kohaselt sõiduautole tekitatud kahjustust kindlustus ei korva (ei ole käsitletav liikluskahjuna LKindlS § 26 lg 2 mõttes). Sündmustele järgnevalt ei ole puksiiri juht sõiduauto omanikuga ühendust võtnud ega väljendanud valmisolekut auto remondikulusid kanda. Kahjustatud sõiduki taastamiskulude tuvastamiseks on sõiduauto omanik pöördunud autoteeninduse poole ning saanud hinnapakkumise remonttöödele maksumusega enam kui 2500 euro väärtuses.
Puksiirsõiduki juhile on saadetud kirjalik teatis (e-postiga ja tähitult postiga) nõudega hüvitada kahju vastavalt hinnapakkumises esitatud summale ning antud tähtaeg selle summa kandmiseks sõiduauto omaniku kontole.
Juhul kui teatises toodud tähtaja saabudes ei ole puksiirsõiduki juht (ühtlasi teenust osutava ettevõtte omanik) ühendust võtnud ega remondikulude korvamiseks muul viisil valmisolekut väljendanud, kuidas peaks edasi toimima? Kas võib remonttöödega alustada, kas saab nõuda lisaks kahjusummale ka viivist ja moraalse kahju hüvitamist? Millest sõltuvalt valida menetlusviis (maksekäsu kiirmenetlus, hagimenetlus) ja mida on nõude koostamisel oluline silmas pidada?
Vastuse eest eelnevalt tänades.

Seisime sõidutee serval, kui mingi hetk tuli politsei ja pani mind puhuma, seejärel mind viidi politseisse ja teised lasti lahti. Samas auto ei liikunud ja politsei ei saanud seda kuidagi näha. Sõiduk teisaldati ja mulle inkrimineeritakse joobes auto juhtimine. Kas seisvas autos juhiistmel joobes viibimise eest saab karistada?

Võlgnik on KÜ-le võlgu ümmarguselt 4000 € (hooldus, küte, vesi, prügi). KÜ on võlad jooksvalt saatnud kohtusse kiirmenetluse korras ja need on ka kohtu poolt aktsepteeritud. Kohus tegi võlgnikule makseettepanekud, mis on kätte toimetatud võlglasele.
Võlglane on kinnitanud oma võlad aga tasunud ei ole. KÜ ei ole võlgasid kohtutäiturile edastanud. Võlglane on ka teistele võlgu ja teised on andnud tema võlad edasi kohtutäiturile.
Kohtutäitur müüs võlglase korteri enampakkumise korras ja korteri ostis ära isik, kellele võlglane oli võlgu (selle tehinguga sai ta ainult pool oma võlast tagasi). Võlga ei ole me sellepärast edasi saatnud kohtutäiturile, et arusaam oli selline, uus omanik saab võlad omale.
Aga kui ma uuele omanikule võlad edastasin, siis vastas ta, et kuna võlad on edasi antud kohtusse, siis tema maksma ei pea!
Nii palju veel, et uus omanik oli võlgadest KÜ ees teadlik. Kuidas edasi toimetada ja kas üldse on lootust seda võlga kätte saada?

Tere!
Kas ja millistel tingimustel saab korteriomanik paigaldada oma tarbeks Sat-TV seadmeid (antenn, kaabeldus) KÜ valitsetavas elamus?
Kas antenni paigaldus hoone katusele, korteri juurde kuuluva rõdu piiretele ja hoone välisseintele jms eeldab teiste KÜ liikmete - korteriomanike nõusolekut?

Tere!
Lugu selline, et aasta tagasi sai lahutatud abielu ja jagatud ühine abielu jooksul soetatud vara notari juures. Maja jäi eksnaisele lastega. Leppisime omavahel kokku, et pool minule kuuluvast majast jääb laste elatisraha katteks ja ei soovinud poole maja rahalist kompensatsiooni temalt. Meil on lapsed eluaastates 16 ja 19.
Aga nüüd ei loe naine seda kokkulepet millekski ja on andnud sisse hagi elatise nõudega.
Öelge, palun, kui hakkan nüüd lapsele või lastele elatist maksma, saan mina tookord notari juures oleva vara jagamise vaidlustada ja oma pool majast endale? Selliselt, et kas tema maksab mulle pool majast ja siis jääb maja talle või vastupidi.
Vaatamata sellele, et laste hooldusõigus on jagamata, kas on eksnaisel võimalik elatis välja nõuda ja mis ajast alates? Kas peame mõlemad kohtusse ilmuma või kui üks pool kohtusse ei ilmu, tehakse otsus ühepoolselt? Kas elatisraha nõue hakkab kehtima päevast, mil hagi kohtusse esitati?

Kui kiiresi peab tööandja lõpparve üle kandma, kui esitasin lahkumisavalduse katseajal? Edastasin lahkumisavalduse 31.01.2013 ja järgmisel päeval teatas tööandja, et ei ole mulle enam tööd anda ja mingu ma koju. Kas tal on nüüd õigus mu lõpparvet kinni pidada, kuna ma ei olnud edasi 15 päeva tööl. Aitäh