Õigus

Meil firmas oli 5 kassapidajat. Mais koondati üks, septembris läks üks ise ära. Oktoobris võeti kiiresti üks juurde, kuigi vajadust poleks olnud. Öeldi, et struktuur nõuab. Detsembris pandi meid valiku ette, et pool kohta tuleb ära kaotada, kuna niipalju töölisi pole vaja. Nüüd asjad nii kaugel, et jaanuaris üks kassapidaja poole kohaga, veebruaris järgmine kassapidaja poole kohaga, märtsis 3 kassapidaja poole kohaga ja aprillis 4 kassapidaja poole kohaga. Seega iga kuu on üks kassapidaja poole kohaga, (4 kuud). Minu küsimus on aga selline, kas neil on õigus panna poole kohaga ja kas ma pean selleks ise kirjutama avalduse, et olen nõus olema poole kohaga (kuigi ma pole).
Ette tänades!

Tere
Äkki te saaksite aidata seoses küsimusega, mis puudutab selliseid e-poode, mis vahendavad müüjate pakkumisi. Ehk:
A - ostja
B - müüja
C - e-pood, kes haldab veebikeskkonda ja vahendab müüjate pakkumisi

Poe tingimustest loen, et müügileping sõlmitakse A ja B vahel, raha tuleb kanda aga C arvele. Äkki saate täpsustada, et kui mina maksan kauba eest C-le, kuidas tema siis ikka müügilepinguga seotud ei ole ja (tingimuste järgi) millegi eest ei vastuta? Ja kuidas saan olla kindel, et C minu raha ikka edasi B-le (müüjale) kannab?

Kuna mul on e-poodidega olnud mitu kurba kogemust, siis tahaksin olla täiesti kindel, et minu ostmine sel korral kurvalt ei lõpeks :)

Ette tänades,

Vastavalt kompromiss-ettepanekule (kinkelepingu tühistamine) tagastas kingisaaja osaliselt kinkijale kinnistu ja viib hüpoteegi üle temale jäävale korterile. Nüüd peaks kinnistu minema kaasomandisse. Minu poolt on makstud (50 % ulatuses nagu oli notaris kokku lepitud) notaritasud, riigilõivud. Teine osapool väidab, et tal ei ole raha (17 €) riigilõivu maksmiseks. Kui ta nimelt keeldub riigilõivude tasumisest, kas siis tuleb mul jälle hakata uuesti kohut käima kinkelepingu tühistamiseks kingisaaja vääritu käitumise tõttu, millega olen tegelenud viimased 1,5 aastat.

Tere!
Asjaõigusseaduses on
§ 151. Piirirajatis
(1) Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.
Kas salvkaev on piirirajatis, kui võrkaed poolitab kaevu see tähendab umbes 1/2 asub ühel ja 1/2 teisel krundil? Kas salvkaev võib üldse olla piirirajatiseks?

Tegemist on suure majaga, 60 korterit, kus pole moodustatud korteriühistut. Majavanema pealekäimisel nõutakse korterist liigsete malmradiaatori ribide eemaldamist, väitega, et minu korteri üleliigsed ribid takistavad soojuse ühtlast jaotumist. Minu poolt soetatud eluasemes olid radiaatorid juba eelneva omaniku poolt paigaldatud. Algselt aga pole maja projekteeritud ribiradiaatoritega, vaid olid plekist plaatradiaatorid, mis enamusel elanikel hakkasid lekkima. Aastate jooksul on kõik elanikud paigaldanud radiaatorid vastavalt soovile ja võimalusele, ilma igasuguse keeluta. Kas ma olen kohustatud eelneva omaniku poolt paigaltatud liigseid nn radiaatoriribisid eemaldama ja kes kannaks kulud, kui pole kindel, et just minu radiaatorid on põhjuseks ebaühtlase kütte jaotumisel nii suures majas.
Tänades

Korterelamus on 16 korterit. Parkimiskohad ja panipaigad asuvad 0-korrusel. Seal asub ka soojussõlm ja elektrikilp, mis moodustavad 0-korruse pinnast ca 5%. Ruum on kinnine, sisse pääseb hoone trepikojast ja väljast kaugjuhitava puldiga. Parkimiskohti on 12 ja panipaiku 6. Parkimiskohad ja panipaigad ei kuulu automaatselt korteriomandi juurde. Need omandatakse eraldi notariaalse tehinguga. Sisuliselt on tegemist eraldi omanditega (asjaga).
Minul ei ole omandatud ei parkimiskohta ega panipaika. Mul ei ole ka ülestõstetava ukse pulti. Teoreetiline võimalus on mul siseneda garaaži ja sealt ka väljuda. Aga sihipärast ja õiguslikku alust parkimiskoha ja panipaiga kasutamiseks pole.
Eraldi elektriarvestit kaldteeküttele ja garaaži valgustusele paigaldatud ei ole, samuti ei eristata garaaži ja panipaikade sihipärasest kasutamisest tulenevaid kulusid nt põrandate pesu, tõstandukse ja automaatika remont, pultidega seonduvad kulud, heitgaasidest johtuv seinte määrdumine, seinte vigastamine jms, valgustus ja selle hooldamine jms kulud.
Igakuiselt esitatavate kommunaalteenuste arvel aga on kõik need kulud jaotatud kõikide korteriomandite vahel vastavalt korteriomandi pinnale väitega, et 0-korrus on kaasomand.
Kuna mina ei oma ei garaažikohta ega panipaika, siis ma eeldan, et ei peaks osalema nende omandite sihipärasest kasutamisest tekkivate ja -kaudsete kulude kandmisel.
Siinjuures möönan, et olen nõus osaliselt mõningate kulude (nt üldvalgus/elekter) eest proportsionaalselt tasuma, kuna 0-korrusel asuvad ka tehnilised ruumid (soojussõlm, kilbiruum), mis on vajalikud hoone funktsioneerimiseks.
Küsimused:
1. Millisest loogikast/seadusest lähtuvalt saab samas hoones asuvaid eraldi notariaalse tehinguga omandatud panipaiku ja parkimiskohti käsitleda samaväärselt üldise (trepikoda, hoone konstruktsioonid/taristu, lift, hooviala jms) kaasomandina?
2. Kui parkimiskohad ja panipaigad on eraldi omandid/asjad, kas on mõistlik eeldada, et nende kasutamisest tekkivad otsesed ja kaudsed kulud peab kandma omandi valdaja/kasutaja?
3. Millised on minu õigused nõuda parkimise ja panipaiga kasutamisest tekkivate kulude eristamist ja vastavalt jagamist tegelike valdajate/kasutajate vahel?
4. Millistele seadustele tuginedes saan ma õigust nõuda?

Olen saanud aru nii, et korteriomanikul on 1 hääl sõltumata omatavate korteriomandite arvust. Ja kui korter on abikaasade ühisomand, siis teostavad nad hääletamist ühiselt ehk neil on samuti 1 hääl. Kuidas on siis, kui korteriühisuses on kujunenud niisugune olukord, et üks korteriomand kuulub juriidilisele isikule ehk firmale? Samas on selle firma omanikul ka eraisikuna kõnesolevas korteriühisuses korteriomandeid. Kas nüüd on sellel samal korteriomanikul, kes on kahes erinevas staatuses, kaks häält? Minu hinnangul võimaldab see ühele isikule korteriühisuses liigse mõjuvõimu, mida saab teiste korteriomanike suhtes kuritarvitada.

Maja (5 korteriomandit), milles ka mina korterit oman, jagab kinnistut teise kortermajaga (formaalselt on terve maja 1 korteriomand, kuid tegelikult büroopindadena välja üüritud). Ühist kinnistut puudutav on meil reguleeritud notariaalse kasutuskorraga.
Aastat 6 tagasi moodustasime 5 korteriga maja haldamiseks korteriühistu ja toimetasime rahulikult 2012. aasta lõpuni. Siis selgus juhatuse liikmete vahetamise käigus, et Linnakohus peab meie ühistu tegevust ebaseaduslikuks, kuna ühistut saab moodustada vaid kõikide kinnistul asuvate korteriomandite haldamiseks.

Hetkeseisuga oleme võtnud suuna ühistu likvideerimisele, kuna korterelamul ja faktiliselt büroohoonena tegutseval majal pole mõeldav tegutseda ühise korteriühistu egiidi all.

Minu küsimus on aga järgmine. Kui me korteriühistu likvideerimise järel soovime jätkata maja haldamist ühisusena, kuivõrd võib meie tegevust taaskord mõjutada teise maja olemasolu kinnistul? Või saame me ühisusena rahulikult toimetada, ilma, et peaksime oma maja haldamisse sundkorras kaasama teise maja omaniku?

Olen abielus välismaalasega. Abielu sõlmiti samuti väljaspool Eestit, kuid kõik dokumendid on legaliseeritud/apostilliga kinnitatud. Abielu on kestnud 10 aastat, meil on 1 laps. Soovin lahutust, kuna me ei suuda üheski küsimuses enam ühel meelel olla, visioon lapse kasvatamise suhtes, kohustuste jagamise jne, jne on täiesti erinev. Abikaasa keeldub lahutust andmisest. Meil on majale pangalaen, teades, et mina laenu üksi tasuda ei suuda, andis ta mulle valida, et kas kolin välja või maksan laenu edaspidi üksi. Maja müüki panna ei lase. Lapsega ei ole ta siiani tegelenud, nüüd aga nõuab, et poole ajast peaks laps temaga olema. Kuna tal puudub lapse suhtes täielikult vastutus, hoolitsus ja turvalisuse tagamise tunne, on mul tõsine hirm kui mees lapsega kuhugi sõidab. Ta ületab pidevalt kiirust, väidab, et lapse turvatool on mõttetus. Talvel laps ilma mütsi ja kinnasteta välja lasta on tema arvates normaalne. Kuidas toimida? Kas abikaasa saab keelduda lahutuse andmisest? Kas ta saab nõuda lapsele hooldusõigust, kuna tema sissetulek võimaldaks lapsele mugavusi, mida mina pakkuda ei suudaks?

Laps elab emaga. Ema ei ole kordagi takistanud lapse isal lapsega aega veeta, k.a. väljaspool kodu, aga ta on seadnud piiriks, et lapse isa uus elukaaslane lapsega kokku ei hakkaks puutuma. Kas lapse isal on siiski õigus see naine lapse ellu kaasata?