Õigus

Tere!

Kui abieluvaralepingu eest on notaritasu osaliselt maksmata, ei muuda see lepingut kehtetuks, vaid kohtutäituril on õigus algatada maksmata notari tasu sissenõudmiseks täitemenetlus.

Kui abieluvaralepinguga on muidu seaduse alusel abikaasade ühisvaraks olev korter määratud ühe abikaasa lahusvaraks, ei ole võimalik abielu lahutamisel nõuda selle jagamist ühisvarana, näiteks nõuda poolt selle maksumusest. Samas Teie poolt kirjeldatud abieluvaralepingu olemasolu ei välista Teie ja abikaasa ühisvarasse kuuluvate esemete jagamist (kui jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, siis kohtu poolt taotletuna).

Üldiselt ei oma varaühisuse puhul tähtsust, kelle nimel mõni ese on, loeb ikkagi eseme soetamise aeg (kas abielu ajal või mitte) ja mittekuulumine ühe abikaasa lahusvara hulka (nt pärandus). Seega, kui autod on soetatud abielu ajal ja puuduvad ühisvarasse kuulumist välistavad asjaolud, on autod Teie ja abikaasa ühisvara ning võimalik on taotleda nende jagamist kohtu poolt (kui kohtuväliselt kokkuleppele saada ei õnnestu).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kuna testament (teadaolevalt) puudub, kohaldub seadusjärgne pärimine – Teie abikaasa pärijateks olete Teie ja tema poeg. Esimese järjekorra pärijate kõrval pärib abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga, seega pärite abikaasa surma korral võrdses osas abikaasa pojaga.

Teie abikaasa pangakontol olev raha on ühisvara, seega seadusjärgsel pärimisel on abikaasa surma korral tema pojal õigus 1/4 kontol olevast summast (kuna tegemist on ühisvaraga, kuulub pool sellest summast Teile ja teine pool, st abikaasa oma, läheb tema surma korral võrdses osas jagamisele Teie ja abikaasa poja vahel).

Kui Teie abikaasa soovib eeltoodud olukorda vältida, on tal võimalik teha testament, millega välistab oma poja pärandajana ja pärandab oma surma korral kogu vara Teile. Samuti on võimalik teha abikaasade vastastikune testament. Testamendi tegemise kohta saate täiendavat infot notari käest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Ei saa välistada, et ARK ei tagasta juhiluba just LS § 125 lg-le 2 viidates. Ja konkreetsus võib ka tõepoolest puududa, kuivõrd erinevad seadused annavad alust erinevateks seisukohtadeks selles küsimuses. Nii sätestab näiteks kriminaalmenetluse seadustik konkreetse menetluskorra välisriikide kohtu- ja menetleja otsuste tunnustamiseks, mis tekitab küsimuse, kas liiklusseaduse alusel võib kehtestatud korrast nö "mööda minna" ja välisriigi otsuseid täitma asuda ilma spetsiaalset menetluskorda läbimata. Kuivõrd hetkel asjakohane õiguspraktika puudub, ei osatagi selles küsimuses selget ja lõplikku seisukohta öelda.

Suurel maanteel liikumine ei vabasta juhti kohustusest jälgida ja järgida liiklusmärkide olemasolu. Teisalt, kui maantee on tähistatud liiklusmärgiga 211 või 133...135, siis võib sellel liikuv juht õigustatult eeldada, et asub peateel. Kui ristuv tee ei ole üherealine ega muul moel käsitletav kõrvalteena LS § 2 p 51 tähenduses, võib ka teise juhi süüline vastutus olla välistatud.

Liiklusseadus § 14 lg 5 kohaselt tuleb liiklusmärgi ja teemärgise nõuete vastuolu korral juhinduda liiklusmärgi nõudest.

Liiklusmärk 36 kehtib sellel teepoolel, kuhu märk on pandud. Tee hõlmab endas nii sõidu- kui ka kõnnitee. Seega, kui puuduvad muud parkimist lubavad liiklusmärgid, siis tuleb juhinduda olemasolevast liiklusmärgist. Kui see on parkimist keelav, siis ei tohi parkida ka juhul, kui teekattemärgistus viitab parkimiskohale. Kuna ma ei oma hetkel ülevaadet sündmuskoha täpsest liikluskorraldusest, siis ei saa ma kommenteerida konkreetset viidatud olustikku.

Tere,
Raske on õigustada alkoholijoobes tööle ilmumist, aga kirjeldatud töökoormuse ja töötasu suhe võivad mõne mehe jooma ajada küll.

2012.a. riiklikult kehtestatud miinimutasu oli 290 € kuus ja alla selle täiskoormuse korral maksta on ebaseaduslik. Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seadusele võib töötaja esitada töötasu nõuet 3 aastat tagantjärele.

Kehtiv seadusandlus ei näe ette töötaja karistamist. TLS § 73 annab küll võimaluse töötasu ühekordselt vähendada, kui töötaja on rikkunud tööandja selgeid ja õigeaegseid juhiseid, aga antud juhul on töötasu alandamine selgelt ebaproportsionaalne. Kui joobes olek on jäänud nõuetekohaselt fikseerimata (töötaja enda tunnistus, joobe fikseerimine laboris või tõendusliku alkomeetriga), siis puudus üldse alus töötaja töölt eemaldamiseks ja kogu edasine tegevus oli ebaseaduslik.

Detsembrikuu tööajanorm oli 141 tundi, järelikult pidi töötajal tekkima 216-141=75 ületundi, mis tuleb 1,5-kordselt välja maksta. Juhul kui töötaja töölt kõrvaldamine oli õigustatud, siis väheneb ületundide hulk iga kõrvaldatud tööpäeva eest 8 tunni võrra.

Soovides kõigile alkoholi tarvitamisel oskust valida aega, kohta, seltskonda ja kogust:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere.

Töölepingu korralise ülesütlemise puhul on etteteatamise aeg 30 kalendripäeva (TLS §98 lg1).
1) Avalduse esitamise päev on nn. (0) päev. 23.jaanuaril esitatud avalduse puhul on viimaseks tööpäevaks 22.veebruar.
2) Töövõimetus etteteatamise aega ei pikenda.
3) Tööandja peab maksma töölepingu lõppemise päeval kõik väljateenitud tasud (töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise jne). Ehk siis, töölepingu lõppemisel on töötasu maksmise kohustus samadel tingimustel, mis töölepingu sõlmimisel.

Õiglast tasu ning õigeid valikuid soovides:

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu

Tere!

Kui lapse vanematelt pole hooldusõigust ära võetud, ei saa Te lapse eestkostjaks hakata.

Kui lapse eest kohaselt ei hoolitseta, peaksite pöörduma oma murega lastekaitsespetsialisti poole, et juhtida sellele olukorrale tähelepanu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui teete DNA-testi poolte kokkuleppel, võivad pooled ilmselgelt ise kokku leppida, kus test tehakse – kas Tallinnas, Tartus, Pärnus või Kohtla-Järvel. Mingisugust kindlat reeglit ei ole, kus peaks põlvnemise tuvastamiseks testi läbi viima.

Kui DNA-test tehakse kohtumenetluse raames isaduse tuvastamiseks, tuleb test teha lapse elukohale lähimas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Seda põhjusel, et ka hagi isaduse tuvastamiseks tuleb esitada lapse elukoha järgi. Vanemate kokkuleppel võib ilmselt testi teha ka muus kui lapse elukohale kõige lähedamal asuvas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere,
Kõigepealt soovin Teile õnne õnnistatud seisundi puhul!
Tööandjal on TLS § 28 lg 2 p 11 järgi kohustus austada töötaja privaatsust.
Samas vaatame asja ka tööandja poole pealt. Kui Teile on dekreeti jäämine loodetavasti oodatud sündmus, siis tööandjale on see ootamatu ja toob reeglina kaasa probleeme. Vastutustundliku ja lojaalse töötajana teatasite tööandjale aegsasti oma dekreeti jäämisest. Tööandja võttis seda ilmselt kui signaali, et ta peab hakkama mõtlema töö ümberkorraldamise peale, kas jagades Teie tööülesanded ringi või palgates Teie äraoleku ajaks asendaja. Kui ei ole tegemist ainuotsustajast diktaatorliku tööandjaga, siis on kolleegidega töö ümberkorraldamise arutamine ju vältimatu ja põhjendatud. Ja nagu ise ka mainisite, siis ei avaldanud Te tööandjale soovi asja saladuses hoida. Päris kindlasti tuleks vahet teha tööalasel arutelul ja tagaselja töötaja eraelu põhjendamatul tagarääkimisel. Kumba kategooriasse tööandja "kuulutus" jääb, seda saate Te ise paremini otsustada, sest minule on täpsed asjaolud ja üksikasjad teadmata.
Soovides rõõmsat lapseooteaega ja turvalist lapsepõlve Teie veel sündimata lapsele:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu