Õigus
Küsimus: Kas on võimalik vormistada vara lahusvaraks, kui see on abikaasa võla tõttu arestitud?07.02.2013
Tere.
Kas on võimalik kirjutada vara lahusvaraks, kui see on soetatud abielu kestel ja vara on abikaasa võla tõttu maksuameti poolt arestitud? Kas on mingi võimalus veel päästa laste kodu ja kuhu peaks pöörduma sellises olukorras?
ette tänades
Kas on võimalik kirjutada vara lahusvaraks, kui see on soetatud abielu kestel ja vara on abikaasa võla tõttu maksuameti poolt arestitud? Kas on mingi võimalus veel päästa laste kodu ja kuhu peaks pöörduma sellises olukorras?
ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vara on juba arestitud, ei ole enam võimalik seda abieluvaralepinguga ühe abikaasa lahusvaraks määrata.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas päritud korteri müügi tulust ei saa siis kuludena maha arvata makstud võlga ja matusekulusid?07.02.2013
Seoses venna äkksurmaga pärisin tema korteri ja lisaks tema väikelaenu, mille ta võttis korteri remondiks (mida ta teha ei jõudnud). Et väikelaenu maksta ja venna matusekulud tasuda, müüsin äärmiselt viletsas seisus oleva korteri. Pärimisseaduses seisab, et pärija on kohustatud pärandist tasuma matusekulud ja võlglastele kulud. Maksuamet väidab, et korteri müük on minu tulu ja tulust saan maha arvestada vaid notari tasud. Matusekulud ja pangale väikelaen ei ole sellega seotud. Seda maha arvestada korteri müügi tulust ei saa. Vaid pean maksma kogu summa pealt tulumaksu. Mis siis õige on?
Lugupidamisega ja
vastus ootama jäädes
Lugupidamisega ja
vastus ootama jäädes
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kuidas käib tulumaksu maksmine, kui müüsime kolmekesi päritud maa, kuid raha laekus meist ühe kontole?07.02.2013
Müüsime isalt päranduseks saadud maa - mina, mu ema ja õde. Saadud summa kanti ühes tükis mu õe arvele. Kuidas käib sellisel juhul tulumaksu maksmine?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas tööandja võib keelata telefoni kasutamise ja selle keelu rikkumisel rahaliselt karistada?07.02.2013
Tere. Lihtne metallitöökoda. Pandi üles selline silt, et töökojas telefoni kasutamine on rangelt keelatud. Puhkeruumis on igal oma kapp, kuhu saab telefoni hommikul ära panna. Telefoniga rääkida tohib ainult puhkepauside ajal. Kes jääb telefoniga vahele, saab trahvi 10 eurot, teist korda 20 eurot jne. Kas selline asi on ikka õige, kui on vaja hädakõnet teha või kui tuleb kasvõi naabrimehelt kõne - tule ruttu koju maja põleb. Ja kust sellised summad tulevad?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Ilmselt ei vaja selgitamist, et tööandja maksab töötasu kokkulepitud töö, mitte telefoniga põhjendamatu lobisemise eest. Samas juhtuvad sündmused meie ümber 24/7 ja teatud asjadele tuleb reageerida ka tööajal - nn hädakõned. Täieliku telefonikeelu kehtestamine võib tunduda liigse isikuvabaduse piiramisena. Samas võib leiduda olulisi põhjuseid, mis õigustavad esmapilgul põhjendamatut telefonikeeldu. Enamasti on tootmistöö seotud suurema ohuteguriga ja ootamatu telefonihelin võib töötajat ehmatada, mille tagajärjeks võib olla näiteks töötaja sõrme jäämine giljotiini alla.
Igal ettevõttel peab olema tehtud riskianalüüs, mis on töötajatele kättesaadav. Tööohutusalane juhendamine peab lähtuma riskianalüüsist ja sealt tulenevatest ohutusnõuetest. Loodetavasti leiate nendest dokumentidest põhjenduse telefoni kasutamise keelule. Juhul, kui need dokumendid puuduvad, siis on küll kuri karjas ja olukord nõuaks tööinspektori sekkumist.
Mis puudutab 10- ja 20-euroseid trahvinumbreid, siis nende kohta oskab vast tööandja või keegi Põhja-Koreast selgitusi anda. Eesti töölepingu seadus niisuguseid trahve ette ei näe.
Ohutut ja pingevaba töökeskkonda soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui abikaasad, kes koos ei ela, müüvad mõlemad oma elamispinnana kasutatava korteri, kas siis tuleb maksta tulumaksu?07.02.2013
Kui kahe aasta jooksul müüvad 2 elamispinda abikaasad, kes on seaduslikus abielus, aga tegelikult koos ei ela, s.t. kumbki müüb oma tegelikku elukohta, kas siis tuleb maksta hiljem müüdud pinnalt tulumaksu? Mõlemad korterid on ühisvarad, aga üks korter on abikaasa ja teine minu nimel.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas peab maksma tulumaksu, kui 2 aasta sees 1 korter müüa ja teine korter vahetada?07.02.2013
Kui 2 aasta jooksul 1 korter müüa, ei pea tulumaksu maksma (nii on seaduses kirjas). Aga kui 2 aasta sees 1 korter müüa ja teine korter vahetada, siis
kuidas on lood tulumaksuga?
kuidas on lood tulumaksuga?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas tööandjal on õigus sundida mind osalema ettevõtte reklaamklipis?07.02.2013
Olen ühes ettevõttes praktikal. Ühel päeval tuli minu juurde kolleeg ja rääkis, et oleks vaja abi ühe reklaamklipi tegemisel. Ütlesin talle, et ma mingis reklaamis osaleda ei tahaks, mis läheb firma kodulehele youtube vahendusel. Seejärel tuli ülemus ja ütles, et ei ole siin mingit juttu ja lähed ja teed selle reklaami ära. Heade töösuhete hoidmiseks osalesin siis reklaamis vastumeelselt. Kas tööandjal on õigus mind niimoodi mingisse reklaami tegemisse sundida? Kui tal selleks õigust pole, siis mis ma nüüd tagantjärele teha saaksin?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kui osalemine reklaamklipis ei olnud seotud Teie praktikalepingu järgsete ülesannetega, siis puudus praktikabaasil õigus seda nõuda. Pigem vaatleksin seda lisatööna, mille eest tuleks maksta õiglast tasu.
Kui soovite, et praktikabaas loodud reklaamklippi ei kasutaks, siis võiks ehk abi olla autorikaitse seadusest ja isikuandmete kaitse seadusest. Paraku väljuvad need seadused minu valdkonnast ja täpsema vastuse saamiseks peaksite pöörduma instantside poole, kes autorikaitse ja isikuandmete kaitse osas järelvalvet teostavad.
Soovides edu oma õiguste väljaselgitamisel:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas on korrektne määrata lisaülesanded vabastamata seejuures oma põhiülesannetest?07.02.2013
Kas saab määrata lisaülesanded (ülema asendamine) kaadrikaitseväelasele ülema asendamise eest arvestuslikult 4h päevas, vabastamata seejuures kaitseväelast oma põhiülesannetest? Minu arusaama kohaselt peaks siis tööpäev olema 12h pikk. 5 tööpäevaga 40h töönädala juures ei ole seda kuidagi võimalik korraldada. Selline töökorraldus on kestnud juba ligi aasta.
Lisaülesannete täitmise eest makstakse ca 20% põhipalga ulatuses lisatasu.
ette tänades
Lisaülesannete täitmise eest makstakse ca 20% põhipalga ulatuses lisatasu.
ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teoreetiliselt on selline võimalus olemas, aga mulle tundub, et käskkiri, millega Teid on määratud ülema asendajaks, vajab kaitseväe juristi poolt üle vaatamist, kes saab seda hinnata käskkirja välja andmise ajal kehtinud KVTS redaktsiooni tingimustes.
Kui tunnete, et Teie õigusi on rikutud, on Teil võimalus pöörduda Kaitseväe peainspektori poole.
Korrektseid teenistussuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas ületundide eest maksmisel on õige aluseks võtta 12-tunnine tööpäev?07.02.2013
Tere!
Töötan 0,7 koormusega kohal, kus tööpäeva pikkused on erinevad. E-K 9 tundi, N 10 tundi, R ja L 12 tundi ning P 11 tundi. Igakuised töötunnid arvestatakse nagu ikka - kuu tööpäevade arv korrutatakse 8 tunniga ja see siis omakorda 0,7-ga, et minu töötunnid teada saada. Kui ma aga teen ühes kuus rohkem tunde kui 0,7 koormus ette näeb, siis ületunnid makstakse välja (*) eurot päev, kus päeva all mõeldakse 12 tundi. Minu küsimus olekski, et kui mul on nädalas kuni 2 12-tunnist tööpäeva, siis kas on õiglane ületunnid arvestada 12 tunnisteks päevadeks ja selle alusel maksta palka?
Aitäh!
Töötan 0,7 koormusega kohal, kus tööpäeva pikkused on erinevad. E-K 9 tundi, N 10 tundi, R ja L 12 tundi ning P 11 tundi. Igakuised töötunnid arvestatakse nagu ikka - kuu tööpäevade arv korrutatakse 8 tunniga ja see siis omakorda 0,7-ga, et minu töötunnid teada saada. Kui ma aga teen ühes kuus rohkem tunde kui 0,7 koormus ette näeb, siis ületunnid makstakse välja (*) eurot päev, kus päeva all mõeldakse 12 tundi. Minu küsimus olekski, et kui mul on nädalas kuni 2 12-tunnist tööpäeva, siis kas on õiglane ületunnid arvestada 12 tunnisteks päevadeks ja selle alusel maksta palka?
Aitäh!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kuigi pooldan loovaid lahendusi, on selline arvestus kummaline ja minu jaoks arusaamatu. Jääb mulje, et kui olete teinud ületunde, siis makstakse Teile seadusega ettenähtud ületunnitasu asemel "ülepäevatasu"?
Ületundide hüvitamist reguleerib TLS § 44, mis näeb ette ületundide hüvitamisel rahas tasu maksmise 1,5-kordselt iga ületunni eest. Teie puhul siis iga tundi, mis ületab 0,7 koormusega ettenähtud normtundide arvu, tuleb tasustada 1,5-kordselt.
Soovides loovaid lahendusi seal, kus need on põhjendatud ja seaduspärased:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mida teha, kui tahan algatada töövaidluse, kuid tööandja ei väljasta kohtule esitamiseks vajalikke andmeid?07.02.2013
Tere,
Töövaidluse alustamiseks on tarvis esitada kohtule andmeid. Mida teha kui tööandja keeldub mulle tööajatundide, digimeeriku väljatrüki, tööraportite (Soome firma nimele) ja ka isiklike asjade andmisest? Hüva nõu on hädavajalik, ma tänan.
Lugupidamisega,
Töövaidluse alustamiseks on tarvis esitada kohtule andmeid. Mida teha kui tööandja keeldub mulle tööajatundide, digimeeriku väljatrüki, tööraportite (Soome firma nimele) ja ka isiklike asjade andmisest? Hüva nõu on hädavajalik, ma tänan.
Lugupidamisega,
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 12 on tööandja kohustatud need andmed Teile esitama. Tõendite loomise eesmärgil soovitan andmeid kirjalikult küsida, olles eelnevalt läbi mõelnud, mida täpselt küsida. Juhul, kui tööandja jätkuvalt keeldub vajalike andmete esitamisest, on Teil alust pöörduda piirkondliku tööinspektori poole või nõuda andmed välja töövaidluskomisjoni kaudu, kuhu pöördumine on tasuta.
Isiklike asjade omastamise kohta peaksite tegema avalduse politseisse.
Õiglaseid töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu