Õigus
Küsimus: Kas tööinspektsiooni pöördudes võib olla probleemiks, et lõpetasin töölepingu suuliselt?07.02.2013
Olen lõpetanud töölepingu suulisel teel. Kätte on saamata 2 kuu palk. Lubatud on mitmeid kordi, et makstakse ära, mida aga pole juhtunud. Kuidas peaksin toimima? Kas tööinspektsiooni pöördudes võib olla probleemiks, et tööleping on lõpetetatud suuliselt?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 95 lg 1 määrab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.
Seega võib eeldada, et Teil on jätkuvalt kehtiv tööleping, aga oma tegevusega olete andnud tööandjale võimaluse süüdistada Teid töölt lahkumises ette teatamata ja sellest lähtuvalt andnud tööandjale võimaluse hakata hoopis Teie käest nõudma TLS § 74 lg 3 alusel ühe kuu töötasu suurust hüvitist.
Saamata jäänud kahe kuu töötasu on piisav põhjus, et algatada töölepingu töötajapoolne erakorraline ülesütlemine. Kõiki protseduure järgides oleks Teil tekkinud õigus lisaks saamatajäänud töötasule ja väljateenitud puhkusetasule nõuda tööandjalt veel hüvitist kolme kuu keskmise tasu ulatuses. Paraku jääb mulje, et hetkel olete ise enda kõige suurem vaenlane. Tükk paberit ja pliiatsit või e-kiri kulub tööandjaga suheldes alati marjaks ära.
Elukestvat õppimist ja tulevikus sündmuste jäädvustamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas peaksin saama soomlastega sama palka, kui tööleping on eesti firmaga, kuid kogu tööd korraldab soome firma?07.02.2013
Tere,
töötan Eesti autofirmas autojuhina. Töölepingus on töötegemise koht Eesti Vabariik, vajadusel on tööandjal õigus saata mind lähetusse, tasudes selle eest E.V-s kehtiva korra järgi.
Tegelik töö toimub Soome transportettevõtte käsutuses ja juhendamisel. Kõik käsud peale-mahalaadimiste ja tähtaegade kohta saadetakse pihuarvutile. Pihuarvuti on Soome transportettevõtte omand. Raportid teostatud kaubavedudest pean esitama Soome firmale. Põhilised kaubaveod toimuvad Skandinaavias, kui on tarvis autot remontida, siis vean kaupa Eestisse, samuti Soome tr. firma logistikute käsul. Auto hooldust ja remonti teostatakse põhiliselt Eestis.
Kas mul on õigust saada võrdväärset palka ja lähetustasu (Rootsi, Taani, Norra) ja ka Eestis viibides, nende Soome, Rootsi jne. transpordifirmade autojuhtidega, kes teostavad kaubavedusid sama Soome tr. firma käsutuses?
Ma tänan.
töötan Eesti autofirmas autojuhina. Töölepingus on töötegemise koht Eesti Vabariik, vajadusel on tööandjal õigus saata mind lähetusse, tasudes selle eest E.V-s kehtiva korra järgi.
Tegelik töö toimub Soome transportettevõtte käsutuses ja juhendamisel. Kõik käsud peale-mahalaadimiste ja tähtaegade kohta saadetakse pihuarvutile. Pihuarvuti on Soome transportettevõtte omand. Raportid teostatud kaubavedudest pean esitama Soome firmale. Põhilised kaubaveod toimuvad Skandinaavias, kui on tarvis autot remontida, siis vean kaupa Eestisse, samuti Soome tr. firma logistikute käsul. Auto hooldust ja remonti teostatakse põhiliselt Eestis.
Kas mul on õigust saada võrdväärset palka ja lähetustasu (Rootsi, Taani, Norra) ja ka Eestis viibides, nende Soome, Rootsi jne. transpordifirmade autojuhtidega, kes teostavad kaubavedusid sama Soome tr. firma käsutuses?
Ma tänan.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Hiljuti lõi Riigikohus pretsedenti, otsustades, et Soome lähetatud eesti ehitajatele tuleb maksta vähemalt sealset miinimumpalka. Põhjenduseks toodi, et ettevõtja on kohustatud järgima Soomes kehtivat üldkohalduvat kollektiivlepingut, olenemata sellest, kas ta on sõlminud Soome kollektiivlepinguid ja kas oma töötasu vaidlustanud ehitajad kuuluvad Soome Vabariigis registreeritud ametiühingusse.
Juhul, kui Soome transporditöötajatel on olemas üldkohalduv kollektiivleping, siis võib eeldada, et Teil on õigus saada töötasu vähemalt Soome miinimummäärade järgi.
Samas ei ole olemas kahte täiesti ühesugust juhtumit ja nägemata Teie lepingut ning teadmata kõiki asjaolusid, ei saa ma kindlalt väita, kas Teie töötasu nõuded on õigustatud.
Kindlasti soovitan Teil minna spetsialisti juurde konsultatsioonile, võttes kaasa kõik asjasse puutuvad tõendid, et seejärel hinnata oma nõuete õiguspärasust ja edasise tegevuse otstarbekust.
Infoks lisan juurde lingi teemakohasele artiklile: http://eesti.info/uudised/uudis.php?uid=1520373 .
Õiglast lahendust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui laps viibib võrdselt nii ema kui isa juures, kuidas siis peab lapse sünnipäeva kulud jagama?06.02.2013
Tere,
jagame lapse emaga võrdselt hooldusõigust, mis on kohtu poolt paika pandud, kohtus sai kinnitatud ka lapse viibimine mõlema vanema juures, mis on siis nädal ema ja nädal isa juures. Laps saab 5-aastaseks ja me pole suutnud siiani rahulikult ja mõistlikult koostööd teha. Oleme juba selle ajaga läbinud 3 korral kohtutee. Veel on üritanud meid lepitada nii enne kui pärast kohut lastekaitse ja lastepsühholoog.
Seoses lapse sünnipäevaga korraldab lapse ema sünnipäeva ja soovib, et seal osalevad lasteaiakaaslased. Andis ka mulle teada, et võin seal osaleda oma perekonnaga ja sellega teatas, et mulle kuulub pool kuludest kanda. Lapse huvides olen otsustanud, et ei ole mõistlik koos pidada, et vältida sünnipäeval olevat pinget ja hilisemaid tekkivaid intriige sünnipäevadega seoses (5 aasta jooksul oleme proovinud teha koostööd, aga alati on lõppenud see mingi probleemiga ja kannatajaks on ainult laps). Meie koostöö lapse emaga saab toimida vaid siis, kui allun täieikult tema soovidele ja tahtmistele. Lapse ema ka juba lubas panna kohtutäituri või juristi juurde aja, kes seletaks mulle minu kohustusi, kuna ma ütlesin talle, et ei finantseeri tema sünnipäeva, põhjendasin mitmete arusaadavate põhjustega.
Kas sünnipäeva pidamine on selline kohustus ja hädavajalik väljaminek lapsele, mida liigitada suuremate väljaminekute alla ja hakata teise vanemaga jagama pooleks?
Mina leian, et iga vanem peaks pidama sünnipäeva vastavalt oma võimetele. Meil on plaanis lapsele enda perega ja armsate inimestega korraldada väike koosviibimine ja mis peamine, õhkkond on pingevaba.
Minu jaoks ei olegi tähti see kulude jagamine, vaid see, et lapse sünnipäev kulgeks probleemideta.
Tänades,
murelik isa
jagame lapse emaga võrdselt hooldusõigust, mis on kohtu poolt paika pandud, kohtus sai kinnitatud ka lapse viibimine mõlema vanema juures, mis on siis nädal ema ja nädal isa juures. Laps saab 5-aastaseks ja me pole suutnud siiani rahulikult ja mõistlikult koostööd teha. Oleme juba selle ajaga läbinud 3 korral kohtutee. Veel on üritanud meid lepitada nii enne kui pärast kohut lastekaitse ja lastepsühholoog.
Seoses lapse sünnipäevaga korraldab lapse ema sünnipäeva ja soovib, et seal osalevad lasteaiakaaslased. Andis ka mulle teada, et võin seal osaleda oma perekonnaga ja sellega teatas, et mulle kuulub pool kuludest kanda. Lapse huvides olen otsustanud, et ei ole mõistlik koos pidada, et vältida sünnipäeval olevat pinget ja hilisemaid tekkivaid intriige sünnipäevadega seoses (5 aasta jooksul oleme proovinud teha koostööd, aga alati on lõppenud see mingi probleemiga ja kannatajaks on ainult laps). Meie koostöö lapse emaga saab toimida vaid siis, kui allun täieikult tema soovidele ja tahtmistele. Lapse ema ka juba lubas panna kohtutäituri või juristi juurde aja, kes seletaks mulle minu kohustusi, kuna ma ütlesin talle, et ei finantseeri tema sünnipäeva, põhjendasin mitmete arusaadavate põhjustega.
Kas sünnipäeva pidamine on selline kohustus ja hädavajalik väljaminek lapsele, mida liigitada suuremate väljaminekute alla ja hakata teise vanemaga jagama pooleks?
Mina leian, et iga vanem peaks pidama sünnipäeva vastavalt oma võimetele. Meil on plaanis lapsele enda perega ja armsate inimestega korraldada väike koosviibimine ja mis peamine, õhkkond on pingevaba.
Minu jaoks ei olegi tähti see kulude jagamine, vaid see, et lapse sünnipäev kulgeks probleemideta.
Tänades,
murelik isa
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie ja lapse ema omavahelised suhted oleksid head, oleks lapse jaoks kindlasti kõige toredam, kui sünnipäeval viibiksid mõlemad vanemad (ja nende lähedased sugulased). Sellisel juhul oleks mõistlik ka lapse sünnipäevakulud vanemate vahel võrdselt jagada.
Kui suhted on aga nii pingelised, et mõlema vanema kohalolek lapse sünnipäeval on välistatud, võiksid vanemad lapse sünnipäeva eraldi pidada (ja seega ka ise otsustada, kuidas oleks lapsele kõige meeldivam). Sellisel juhul oleks minu hinnangul põhjendatud, et mõlemad vanemad tasuvad ainuisikuliselt enda korraldatud sünnipäevapeoga seotud kulutuste eest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milline peab olema laste isa nõusolek, et ema võiks lapsed uues elukohas registreerida? 06.02.2013
Mõlemal vanemal on lastele täielik hooldusõigus. Elatakse lahus, laste ema elab uue elukaaslasega, lapsi kasvatab ka ema, kolitakse teise elukohta, milline peab olema laste bioloogilise isa nõusolek, et ema võiks uues kohas laste elukoha registreerida? (Kas piisab isa poolt meile saadetud nõusolekust) kuid tihti ei ole see isegi võimalik (alkohoolik, või ei oma arvutit). Kust see nõue tuleneb? Vastuses palun viidata ka konkreetsele seadussättele.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse isa nõusolek lapse elukoha ümberregistreerimiseks võib olla edasi antud e-kirja teel, milles isa kinnitab, et ta on teadlik ja nõus lapse elukoha ümberregistreerimiseks emaga samale aadressile (digiallkirjastamine ei ole tingimata vajalik) – sellise info olen ma saanud registripidajalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja saab nõuda suitsupausile minekuks tööriiete vahetamist ja oma erariiete selga panemist?06.02.2013
Töötan kaubandusettevõttes, kus on olemas toimiv ventilatsiooniga suitsuruum. Seni ei ole eri nõudmisi esitatud tööandja poolt, töökorraldusreeglites on kirjas ainult käte pesu peale suitsetamist.
Hetkel uuendatakse tööohutusjuhendeid ja seal on kirjas, et müüjad, lihatöötlejad ja kõik köögis töötavad inimesed peavad enne suitsetamist vahetama tööriided oma riiete vastu, kas see on mingi seadusega reguleeritud ja kui on, siis millisest seaduset seda leida võiks?
Tänan vastuse eest.
Hetkel uuendatakse tööohutusjuhendeid ja seal on kirjas, et müüjad, lihatöötlejad ja kõik köögis töötavad inimesed peavad enne suitsetamist vahetama tööriided oma riiete vastu, kas see on mingi seadusega reguleeritud ja kui on, siis millisest seaduset seda leida võiks?
Tänan vastuse eest.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseadus ei reguleeri töökohal suitsetamist ega riietevahetamise intervalle. Kui tööandja peab vajalikuks kaasajastada töötervishoiu ja –ohutuse reegleid, leidub sellele ka kindlasti mõistlik seletus. Võimalik, et toiduainete käsitlemisel on kehtestatud vastavad sanitaarnõuded vms.
Seetõttu soovitan põhjust küsida oma tööandjalt.
Küsija suu peale, ei lööda ...
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Millised õigused mul on, kui tööandja pole 7 kuu jooksul sõlminud töölepingut?06.02.2013
Millised õigused on mul kui töötajal, kui tööandja pole 7 kuulise töötamise jooksul endiselt sõlminud töölepingut? Palka ja makse makstakse muidugi ametlikult. Kuna töölepingut pole, siis pole ka fikseeritud tööülesandeid ning pean tegema kõiki ülesandeid, mis kästakse. Kui kasutan tööülesannete täitmiseks enda isiklikku autot, siis kas on õigus mul ka hüvitist nõuda ning kui suures osas?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu sõlmimata jätmine ei too kaasa selle tühisust, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest (TLS § 4 lg 2, lg 4).
Saadud töötasu ja maksude laekumisega on töösuhe küll tõendatud, kuid on täitmata TLS § 5-s nimetatud olulised töölepingu sõlmimise tingimused.
Tööandja poolt nimetatud andmete esitamata jätmine on karistatav 1300 eurose rahatrahviga.
Töötaja nõudmisel on tööandja kohustatud esitama andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi (TLS 28 lg 12).
Kompensatsiooni isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel saab võimaldada, kui on tööülesanded teada, mille täitmisel tuleb isiklikku sõiduvahendit kasutada. Teil seda hetkel ei ole.
Soovitan esitada tööandjale kirjalikus taasesitavas vormis nõue nimetatud puuduste likvideerimiseks.
Korrektset töölepingut ning avatud töösuhet!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas detsembris ostetud kehtivusajata ühistranspordi piletid kehtivad või on mul õigus need tagasi müüa?06.02.2013
Tere!
Ostsin detsembris Tallinna ühistranspordi 10 sõidu piletid. Ei olnud kioskis ühtegi silti ega ka müüja ei vihjanud, et jaanuarist need enam ei kehtiks. Ka piletitel endal pole peal kuskil kehtivusaega.
Jaanuari alguses sõitsin piletitega neid komposteerides, kuid nüüd on kompostrid bussidest-trammidest eemaldatud. Samas pole ei transpordis ega ka peatustes ühtegi silti, et piletid oleksid kaotanud kehtivuse. Suurem osa 10 piletist on mul veel järgi.
Kui transporti ilmuks kontrolör ning sooviks mulle trahvi teha, kas mul on seaduslik alus seda vaidlustada (mul on ostetud sõiduõigus ning pilet, mille kohta pole mingit märget, et see ei kehti... kuid mida ei ole, on komposter)?
Või kas peaksin Transpordiameti käest välja nõudma, et nad mu sõiduõigused välja vahetaksid või tagasi ostaksid (kuigi mulle tundub, et nad ütlevad lihtsalt, et ei saa)?
Kas siis kui kioskid ja teised juriidilised isikud said oma edasimüümata jäänud piletid Transpordiametile tagasi müüdud (ma ei tea, kas said), oleks mul ja igal teisel füüsilisel isikul õigus täpselt samasugust kohtlemist nõuda?
Ostsin detsembris Tallinna ühistranspordi 10 sõidu piletid. Ei olnud kioskis ühtegi silti ega ka müüja ei vihjanud, et jaanuarist need enam ei kehtiks. Ka piletitel endal pole peal kuskil kehtivusaega.
Jaanuari alguses sõitsin piletitega neid komposteerides, kuid nüüd on kompostrid bussidest-trammidest eemaldatud. Samas pole ei transpordis ega ka peatustes ühtegi silti, et piletid oleksid kaotanud kehtivuse. Suurem osa 10 piletist on mul veel järgi.
Kui transporti ilmuks kontrolör ning sooviks mulle trahvi teha, kas mul on seaduslik alus seda vaidlustada (mul on ostetud sõiduõigus ning pilet, mille kohta pole mingit märget, et see ei kehti... kuid mida ei ole, on komposter)?
Või kas peaksin Transpordiameti käest välja nõudma, et nad mu sõiduõigused välja vahetaksid või tagasi ostaksid (kuigi mulle tundub, et nad ütlevad lihtsalt, et ei saa)?
Kas siis kui kioskid ja teised juriidilised isikud said oma edasimüümata jäänud piletid Transpordiametile tagasi müüdud (ma ei tea, kas said), oleks mul ja igal teisel füüsilisel isikul õigus täpselt samasugust kohtlemist nõuda?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas teisele inimesele antud esemeid võib mingi aeg hiljem lihtsalt tagasi nõuda?06.02.2013
Tere
Lõpetasin korraliselt enda töölepingu tööandjaga. Nüüd, 16 päeva hiljem, saabus mulle e-posti kiri, milles firma juht leiab, et minu suhtlemise toon lepingu lõpetamise perioodil oli ebaviisakas ja lähtudes sellest (juhi sõnad) "võtan tagasi enda tasuta pakkumise valuvelgede osas (mis on minu isiklikud veljed) ja palun Sul toimetada need kohta, kust ma Sulle need väljastasin, hiljemalt järgmise nädala lõpuks". Veljed andis firma juht mulle vabatahtlikult ajal, kui ettevõttes töötasin, lisades, et Temal neid enam vaja ei lähe ning annab need mulle. Mingisugust lepingut me ei sõlminud. Minu küsimus on, et kas Tal on õigus nõuda neid velgesid tagasi või ei?
Lõpetasin korraliselt enda töölepingu tööandjaga. Nüüd, 16 päeva hiljem, saabus mulle e-posti kiri, milles firma juht leiab, et minu suhtlemise toon lepingu lõpetamise perioodil oli ebaviisakas ja lähtudes sellest (juhi sõnad) "võtan tagasi enda tasuta pakkumise valuvelgede osas (mis on minu isiklikud veljed) ja palun Sul toimetada need kohta, kust ma Sulle need väljastasin, hiljemalt järgmise nädala lõpuks". Veljed andis firma juht mulle vabatahtlikult ajal, kui ettevõttes töötasin, lisades, et Temal neid enam vaja ei lähe ning annab need mulle. Mingisugust lepingut me ei sõlminud. Minu küsimus on, et kas Tal on õigus nõuda neid velgesid tagasi või ei?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas on õigus ostuprotsess katkestada, kui lillemüüjal ei ole pakkepaberit ja õues lilled külmuksid?06.02.2013
Tere
Soovisin kaubanduskeskusest osta lõikelilli. Müüjal mulle paberit pakkimiseks anda ei olnud. Pakuti väikseid kilekotte. Kas mul on õigus kaubast loobuda, kui kardan et lilled transportimisel külmuvad? Autot mul ei olnud.
Soovisin kaubanduskeskusest osta lõikelilli. Müüjal mulle paberit pakkimiseks anda ei olnud. Pakuti väikseid kilekotte. Kas mul on õigus kaubast loobuda, kui kardan et lilled transportimisel külmuvad? Autot mul ei olnud.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kui pöördun kohtu poole sooviga kaasomand lõpetada, kes peab maksma kohtukulud?06.02.2013
Tere,
Mul on küsimus kaasomandi lõpetamise kohta. Olen tühjalt seisva maja kaasomanik. Soov oleks maja müüa ja jagada raha vastavalt kaasomandi suurustele. Teine kaasomanik majas elada ei taha aga müüa ka ei soovi. Kokkulepet ei õnnestu saavutada. Kui ma pöördun kohtu poole kaasomandi lõpetamiseks ettepanekuga maja enampakkumisel müüa, kes maksab kohtukulud?
Mul on küsimus kaasomandi lõpetamise kohta. Olen tühjalt seisva maja kaasomanik. Soov oleks maja müüa ja jagada raha vastavalt kaasomandi suurustele. Teine kaasomanik majas elada ei taha aga müüa ka ei soovi. Kokkulepet ei õnnestu saavutada. Kui ma pöördun kohtu poole kaasomandi lõpetamiseks ettepanekuga maja enampakkumisel müüa, kes maksab kohtukulud?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee