Õigus

Tere,
Olukord järgmine: liiklen mööda kohalikule omavalitsusele kuuluvat teed, väljas on märgid "ebatasane tee". Sõidan läbi löökaugu, rehv ja velg puruks. Kas sellise juhtumi korral on tee omanik vastutav? Kas tuleks kutsuda politsei asja fikseerima, st kas on alust kahju hüvitamiseks või liiklusmärgi olemasolu vabastab tee omaniku sellisest vastutusest?

Lugupidamisega,

Auto seisis tööpäeval ettevõtte suletud territooriumil. Seal on tõkkepuud, kaamerad, valgustus st parkla autodele. Õhtul koju sõites käivitus auto normaalselt. Sõites mõned kilomeetrid (umbes 8-9 km) auto mootor seiskus. Peatasin auto, avasin kapoti ja avastasin seiskumise arvatava põhjuse - mootoris oli rihmade vahel kass! Vaene loomake oli sinna vist sooja pugenud ning arvatavasti kas kinni jäänud või mis iganes ta seal tegi, aga kurb lõpp igatahes. Edasi läks auto juba autoabiga töökoja poole. Kaks nädalat remonti ja arve ligi 1500 eurot.
Infoks, et selle ettevõtte territooriumil elab veel 6-7 kassi, aga täpset arvu ei tea, kasse igas vanuses. Teavitasin juhtumist ka ettevõtte juhti. Kes kannab kahjud?

Kas ja millistel tingimustel on võimalik oma osalust ettevõttes võõrandada, kui ettevõtte staatus äriregistris on:
a) Kustutatud (näiteks ÄS § 60 alusel)
b) Likvideerimisel
c) Pankrotis

Olen usaldusühingu usaldusosanik. Nüüd on nii, et täisosanik on ühe põhivarana kirjas oleva sõiduki ARK-s kirjutanud oma nimele, kuidas - vastati, et tal on esindusõigus ja võib teha mida tahab. Soovisin ARK panna peale nn.piirangut, et teiste sõidukitega saab teha tehinguid ainult minu või minu esindaja (notariaalse) juuresolekul. Kahjuks seda teha ma ei saanud, kuna jällegi vastati, et Äriregistris on kirjas, et UÜ-t juhib täisosanik. Siit järeldan, et ma pole mitte keegi ja täisosanik käitub nii nagu talle kasulik on. Kuna hetkel on kõigele lisaks tegemist täisosanikul abielulahutuse ning varade jagamisega, ei saanud ka minu poeg seda piirangut peale panna, vaatamata sellele, et ettevõte kuulub abielu ühisvara hulka. Kuidas toimida, et minia ehk täisosanik ettevõtte viimaseid varasid endale nn. ära kantida ei saaks?

Tere!

Kirjeldan järgnevalt kõrvalise isikuna lahutatud abielupoolte vahelist probleemi:
Abielu lahutati 2009. aastal, abielu jooksul soetatud vara (korter, auto) jäid tol korral jagamata, samuti jäi suurem osa abielu jooksul kogunenud raha, mis isa kontol oli, temale, mida ta ka keeldus ema ja kahe tütrega jagamast. Lahutuse hetkel kahe alaealise tütre toetuseks isale alimente ei määratud ning nad jäid ema hoole alla toita ja kasvatada. Kogu selle aja jooksul alates lahutusest ei ole isa poolt olnud arvestatavat rahalist toetust (va. paar esimest kuud, peale mida toetused katkesid). Ema koos kahe lapsega jäid korterisse elama ning isa kolis mujale elama. Isa pole korteri vastu kuni siiani huvi avaldanud. Nüüd ligi 4 aastat hiljem teatas lahutatud meespool, et tuleb tagasi oma endisesse elukohta elama (tema sõnul kuulub kogu korter talle ning siin ei ole mingit küsimust, ta teeb enda sõnul mis tahab). Korteris hetkel elavale emale ja kahele tütrele on see rohkem kui vastumeelne, sest isaga ei ole soovitud ega taheta suhelda ega teda ka näha.

Millised oleksid ema ja kahe tütre võimalused takistada taolise olukorra tekkimist, kus abielu lahutatud meespool tuleb tagasi nn. "koju" elama? Vara on küll siiani jagamata kuid abielu jooksul soetatud vara (korter, auto ning abielu jooksul kogunenud säästud) tuleb ikkagi jagada võrdselt abielu osapoolte vahel. Auto ning kogunenud säästud jäid lahutusel meespoolele ning nende saatusest või kasutamisest ei tea naine mitte midagi. Seadusejärgselt peaks olema mõlemal abielu osapoolel võrdne õigus nii autole, korterile kui ka säästudele?
Kas oleks mõeldav, et kuidagi selgitataks välja mis osa ja mis summas kuulub kummalegi lahutatud abielu poolele ning siis vastav osa maksta rahana välja meespoolele, sest korteris elavad ema ja kaks tütart ei taha pikaaegsest kodust välja kolida, kuid oleksid nõus tasuma meespoolele talle kuuluva summa?

Kas on mingit võimalust või seaduslikku õigust takistada lahutatud mehe tagasitulekut/sisenemist endisesse elukohta, kus hetkel elavad ema ja kaks tütart arvestades eelnevalt kirjeldatud fakte?

Kas mehel on täieõiguslik õigus omaalgatuslikult korterit müüa või mitte, st. vara kuulub nii naisele kui mehele ning tehinguid on vaja teha ühisel kokkuleppel?

Kas tütardel (nüüdseks täisealised) on õigus mingile osale abielu jooksul tekkinud varast?

Mis on erinevad võimalused ja kuidas peaksid nad (ema ja tütred) edasi toimima, kelle juurde pöörduma?

Tere!
Kas korteriühistul on õigus trahvida inimest (korterit), kes ebaseaduslikult ehitas korstna läbi katuse? Saades selleks loa vaid kahelt juhatuse liikmelt ja veel lisaks 1 majaelanikult. Kusjuures allkirjad saadi nii, et käidi ukse taga allkirju küsimas, ei olnud mingit koosolekut.
Kui juhatus vahetub, kas ka tagantjärele on võimalik selle ebaseadusliku ehitisega kohtuväliselt midagi ette võtta?
Tänan

Mulle kuulub kortermaja keldris kaks kedriboksi, kus keskkütet pole, seda pole sinna projekteeritudki. Boksid on eraldi korteriomandid. Teistel maja elanikel keldribokse pole. Minu keldreid ei läbi ka ükski maja küttetrassi torudest. Kuna majas on väga suured küttekaod, siis võetakse igalt ühistu liikmelt igakuiselt teatud tasu nn. üldkütte eest. See korvab maja koridoriradiaatorite kütte ja kaod. Tasu on küllalt kõrge. Keldrikoridoris radiaatorit pole. Aastaid võttis ühistu mult tasu üldsoojuse eest keldribokside omanikuna.
Peale mu aktiivseid proteste lõpetati mingil hetkel selle tasu võtmine, aga öeldi, et tegelikult ma nagu ikka peaksin seda maksma, kuna kõik ühistu liikmed on võrdsed jne.
Kellel on õigus? Kas mul on õigus aastate jooksul kütte eest makstud raha tagasi saada? Kõikidel teistel ühistu liikmetel on korteriomanditeks korterid, kus on loomulikult keskküte sees.

Tere,
Kuidas toimub riigipühade eest tasustamine, kui oled tööl näiteks 23.veebruaril alates kella 19.00 ja tööpäev lõpeb järgmisel päeval kusagil hommikul kella 9.00 piires (see on inventuuride tegemine), mis on kokku 14 tundi. Vahest on tööpäevad nats lühemad ja vahest kestavad veelgi kauem. Eelmise töölepinguseaduse järgi pidi maksma 14 tunni eest 2 kordselt, aga kuidas toimub pühade tasu maksmine nüüd, kas 9 tunni eest (24.veebr) või siis 14 tunni eest 2 kordselt (23.veebruar-24.veebruar). Meie tööandja topelttasustamisest kuulda ei tahagi ja väljavõtet ka ei anna ning töötaja ei näegi, kas on pühade tasu arvestatud või mitte. Kui pikk peaks olema puhkeaeg järgmise tööpäevani, kui oled näiteks 14 tundi jutti töötanud. Meil on kujunenud nii, et tööpäevad on üleöö tööl (kuus umbes 15 ööd-päeva). Vaba päeva võid saada, kui väga küsid aga see ei ole kunagi kindel. 48 või 36 tundi nädalas järjestikku vaba päeva väga harva saab.

Tere!
Summeeritud tööaeg ja graafiku alusel töö. Tööajagraafikus neli tööpäeva järjest: 10,5 tundi iga päev ja töötundide summaks nädalas märgitakse 40 (mitte 42 nagu tegelikult on tööl oldud). Pool tundi läheb iga päev kaotsi ja kuu normtundide arvestuses need ei kajastu. Kas see on seaduslik? Kuigi töökohal on võimaldatud einestamine ja töökohalt ei lahkuta, sest läheduses polegi söögikohti. Tegemist on lastehoiuga. Kasvataja peab ka söömisega näitama lastele eeskuju. Kui lõunapaus arvestatakse tööaja sisse, kas peaks see ka töölepingus kajastuma? Tööleping on veel alla kirjutamata.
Ette tänades,

Tere!
Kuidas toimub töötaja-poolne lepingu korraline ülesütlemine lapsehoolduspuhkuse ajal? Kui pikk on etteteatamisaeg? Kas võib saata lahkumisavalduse e-kirja näol digitaalselt allkirjastatuna?