Õigus

Kas tööandjal on õigus vastu töökollektiivi tahtmist kehtestada sumeeritud tööaeg, makstes 4 kuul ületundide eest raha mitte andes vabu päevi ja koheselt alustada jälle uue 4-kuulise tsükliga?

Tere,
Sõlmisin elektrienergia tarbimiseks lepingu Elektrumiga. Saan aru, et tegemist on Läti firmaga ja elekter toodetakse Lätis. Miks esitab võrguteenuse pakkuja taastuvenergia tasu, kui võrguettevõtja ei tooda elektrit? Saaksin kuidagi aru, kui elektrimüüja esitaks taastuvenergia tasu, kui osa energiast toodetakse taastuvatest energiaallikatest.
Kui elekter toodetakse Lätis, siis kuidas on õigustatud küsida minu käest taastuvenergia tasu, millega toetatakse Eesti elektritootjaid?
Ette tänades

Kui on soov teha parempööret pääsemaks peateele, mille 1. rida on ühissõidukirida, siis kas seda võib või peab kasutama kiirendusrajana? Mina isiklikult kasutan seda kiirendusrajana, et seal kõigepealt saavutada liiklusvooluga ühtiv kiirus ja siis valida endale sobiv sõidurida, aga mis kohati häirib, on see, kui eesolev auto soovib samasugust eelnimetatud manöövrit teha, aga kardab, et ühissõidukirajale ei tohi ta mitte mingil juhul sattuda ja selle tulemusena ootab ta kuniks viimnegi auto on 2-lt ja vahel ka 3-lt realt kadunud, et siis otse 2. või 3. ritta suunduda, mis on tavasõidukirajad. Minu arvates taoline kiirendusraja meelega kasutamata jätmine on liiklust takistav käitumine.

Tere
Selgituseks:
Ligi 3 aastat tagasi kolisin üürikorterisse. Tol hetkel ei osanud ma lepingut allkirjastades tähelepanu pöörata maamaksu reale. Summat lepingus kirjas pole, aga omanik ütles, et aastas 300 krooni. Olin nõus. Aasta hiljem aga maamaks tõusis, nüüd juba 48 eurole aastas (ehk siis 750 kroonile). Leian, et see on liiga suur hinnatõus. Korteri omanik aga kogeleb selle teema peale ja toetub faktile, et ma allkirjastasin lepingu ning olin maamaksu tasumisega nõus.

Küsin siis nii, et kas mina kui üürnik pean ikka kogu maamaksu üksi tasuma? Või oleks mul õigus leping ümber teha ning maamaks omanikuga kasvõi pooleks jagada?
Seda enam, et alles peale sissekolimist ilmnesid korteril suured vead - soojamüür ei lähe kuumaks, seinad-aknad on soojustamata, elektrihind tõusis jne.

Lugupidamisega,

Pärast vanemate surma võtsime mina, minu õde ja vend vastu pärandina vanematest jäänud korteri. Oleme kolmekesi korteri ühisomanikud. Selles korteris elab alaliselt vend ehk üks meist kolmest. Paraku on ta juba pea 4 kuud pidevas alkoholijoobes ning ei maksa kommunaalmakse. Vee, elektri, prügi ja kütte lepingud on venna nimel. Oleme õega tasunud siiani ära kõik antud korteriga seotud kommunaalmaksed. Kas tegelikkuses kanname me kõik kolmekesi täit vastutust arvete tasumise ees, ka juhul kui lepingud on venna nimel?

Olen ostmas korterit uues majas, mis on registris kirjas äripinnana (e. mitteeluruum, kontor-ateljee), detailplaneering nägi ette, et 10% hoonest on äripinnad, kuid samas on tegu sisuliselt korteriga (vann, wc, köök, rõdu).
Kas sinna saab ennast sisse registreerida ja mis ohud/probleemid mind ootavad kuna soovin seal püsivalt elada ja vajan sissekirjutust. Kas tasub ikka osta?

Tere.
Pärisime vennaga oma vanemate maja, mille ehitamisel paarkümmend aastat tagasi ise aktiivselt osalesime. Viimane elanik oli majas ema ning nüüd seisab hoone tühjana. Venna soov on kaasomand lõpetada kas kogu kinnistu koos müümisega või oma poole osa turuhinnas mulle müümisega. Kumbki variant mulle ei sobi. Eriti teine, sest siis tuleb mul oma kätega ehitatut omale tagasi osta. Minu soov on sinna elama asuda ning olen selleks ettevalmistusi ka teinud.
Krunti on võimalik jagada kaheks eraldiseisvaks kinnistuks, üks koos hoonega ja teine ehitusõigusega osaks. Teine võimalus on olemasolevas majas peale mõningasi ümberehitusi moodustada korteriomandid. Kui me nüüd kokkuleppele ei jõua ning vend kohtu poole pöördub kaasomandi lõpetamiseks, millist kohtulahendit võiks oodata? Kas kohus loeb mõjuvaks põhjuseks kaasomandi lõpetamist nõudva omaniku argumenti, et ühe suure kinnistu müügist saab suurema tulu kui jagatud, kahe väiksema iseseisva kinnistu eest? Või võib kohus ka otsustada, et ei lõpeta kaasomandit, kui teine osapool kaasomandi lõpetamisega ei nõustu?

Kas mul on õigus pretensioonile ja garantiile kui originaaltšekk on kadunud, kuid olemas on koopia tšekist. Tehing toimus sularahas ning eraisiku ja kaupluse vahel.

Tänaste seaduste kohaselt on töötaja puhkus 28 päeva. Õigus pikendatud puhkusele (35 päeva ehk +7päeva) on muuhulgas kah töövõimetuspensionäril. Kui töövõimetuspensionär töötab täna ATS-i alusel ja temal on juba 35 päeva puhkust, kas säilub õigus ka täiendavale 7-le päevale töövõimetuspensionärina?

Millise seaduse ja paragrahvi alusel saab juhatus otsustada, kui suure protsendi peab kaasomanike nõusolekut saama, et teine kaasomanik saaks korteris köögi ja toa vaheseina osaliselt "maha võtta?
Tallinna Linnaplaneerimise Ametist öeldi, et Ehituseseaduse §23 alusel piisab kaasomanike enamuse otsusest, et ehituluba taotleda. Juhatus aga ütles, et nemad otsustavad, kui suur see protsent peab olema. Kas see on ikka õige? Korteriühistusse kuulub 3 maja milles on 260 korterit.
Kas ühistu üldkoosoleku otsusega on need nõuded teistsugused kui lihtsalt kaasomanike allkirjade kogumisega.