Õigus

Ei ole. Maksuvaba on maa, millel asuvas hoones on rahvastikuregistri andmeil inimese elukoht.

Seadus ei mõtesta lahti "majaelaniku" mõistet. Üldiselt võib elanik olla alaline või ajutine. Ei ole välistatud, et isikut, kes majas ööbib, võib käsitleda selle maja ajutise elanikuna sel hetkel. Kui parkimise piirangu erand ei ole suunatud konkreetselt näiteks ühistu liikmetele või korteri omanikele, siis elanikuna kvalifitseerumiseks parkimiskeelu tähenduses võib piisata sellest, kui isik elab majas ajutiselt.

Printsiibis ei ole välistatud, et majaomanik võib sõlmida VÕS §s 1059 sätestatud vastutust välistava kokkuleppe. Siin on vaja siiski aga uurida, kas tegemist ikka oli majaelanike kokkuleppega või hoopis majaomaniku (ühistu) ühepoolse teatega infotahvlil. Viimasel juhul ei vabane majaomanik vastutusest. Kokkuleppe korral tuleb uurida, kas ja kuidas kokkulepe hõlmab ajutisi elanikke e. ühistu (kui majas on selline) mitteliikmeid, kes siiski kvalifitseeruvad selle maja elanikena.

Tõendusmaterjalideks sobivad misiganes andmed, mille pinnalt on võimalik tuvastada kõnealust sündmust. Nii on sobilikud MUPO poolt koostatud aktid ja fotod, samuti on sobilikud tunnistaja ütlused. Kuivõrd ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu, ei saa etteruttavalt asuda seisukohale, kui palju mingit asjaolu üks või teine tõend tõendab. See asjaolu selgub tõendite hindamise käigus.

Kahju tekitamise juhtumite puhul lähtutakse kahju tekitaja süü eeldusest e. kahju tekitaja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi või ei vastuta kahju eest vastavalt seadusele.

Kui leiab tõendamist, et majas oli tõepoolest kehtestatud vastastikusel kokkuleppel kord, et elanikud ei pargi teatud perioodil kahju tekkimise ohu tõttu maja lähedale ning kahju saaja pidi olema nimetatud korrast teadlik, pole välistatud VÕS § 139 kohaldamine e. kahjuhüvitise vähendamine kahju saajast endast tulenevate asjaolude tõttu.

Juhatuse liikme amet ei välista töösuhet sama osaühinguga. Kui juhatuse liige teeb tööd, mis ei ole seadusest või äriühingu põhikirjast tulenevalt juhatuse liikme kohustus, siis rakendatakse selle funktsiooni täitmisele töölepingu seadust ka siis kui kirjalikku töölepingut pole sõlmitud (siiski, kaitseks võimalike probleemide vastu tasuks tööülesandeid kirjeldav paber teha). Tööandja kohustus on töötajale töövahendid anda ja see ei ole kunagi maksustatav.

Tere,
Vastavalt TLS § 78 lg 3 võib tööandja ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta tema töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.

Kui Te kirjalikku nõusolekut andnud ei ole, siis on tööandja käitunud ebaseaduslikult.
On teoreetiline võimalus, et tööle asudes kirjutasite põhjalikult süvenemata alla näiteks sisekorra reeglitele või mõnele muule dokumendile, kus on välja toodud ettevõttes lubatud ametitelefoni kõnede piirmäär. Sellisel juhul tekiks tööandjal Teie vastu seaduslik nõudeõigus piirmäära (limiiti) ületava osa kinnimaksmiseks, kuid ühepoolselt ta seda kinni pidada ei tohiks. Teie võimaliku keeldumise korral peaks tööandja kasutama teisi seadusega ettenähtud vahendeid (inkasso, kohtusse pöördumine jne).

Korrektset töösuhte lõpetamist soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere.

Antud küsimust töölepinguseadus otseselt ei reguleeri, kuid Teil on alati õigus esitada tööandjale kirjalik nõue töövõimetuslehe edastamiseks, millele on ta kohustatud reageerima. Ravikindlustusseaduse § 14 sätestab dokumendi esitaja vastutuse, kuid soovitaksin selle kohta täpsema vastuse saamiseks siiski pöörduda samas portaalis ravikindlustuse spetsialisti poole.

Parimat soovides

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu

Tere,
säte, mis kohustab korteriomanikku tasuma küttekulude eest vastavalt oma omandi suurusele (sõltumata sellest, kas see on kasutusloaga) on korteriomandiseaduse § 13.

Teie kirjeldatud kujul on arendaja sisuliselt ühisuse valitseja rollis ning seda, kas tal lubatakse selles rollis ka edasi tegutseda, sõltub korteriomanike enda otsusest - soovi korral võivad nad valida endale ka uue valitseja.
Oluline on märkida, et korteriomandiseaduse § 19 lg 1 kohaselt on igal korteriomanikul talle kuuluvate korteriomandite arvust sõltumata üks hääl. Seega ei ole võimalik arendajal uue valitseja valimist takistada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Isadust on võimalik tuvastada nii raseduse ajal kui ka juba sündinud lapse puhul. Isaduse määramiseks raseduse ajal võetakse proov lootevedelikust, juba sündinud lapse puhul võetakse süljeproovid.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis peavad isaduse tuvastamiseks kohale tulema kõik kolm osapoolt – ema, laps ja testitav meesisik. Kõigi osapoolte samaaegne kohalolek on vältimatult vajalik, samuti on alaealise lapse kohtuvälise analüüsi korral vajalik mõlema seadusjärgse vanema (vanem, kes on kantud lapse sünnitunnistusele) nõusolek. Seega Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ei ole võimalik isadust tuvastada "salaja" ehk ema teadmata ja nõusolekuta.

Ka koduse DNA-testi puhul on vajalik lapse ema nõusolek (allkirjastatud nõusolekudokument), kuigi testi iseenesest saab teha vaid isalt ja lapselt võetud proovide alusel. Kodust DNA-testi ei ole ilmselgelt võimalik teha veel sündimata lapsele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Otsuse raseduse katkestamise kohta saab teha vaid naine ise, ükski inimene, sh lapse isa, rasedat naist selleks sundida ei saa. Ja seda isegi olukorras, mil laps ei ole mehe poolt soovitud. Täiskasvanud isikud on võimelised aru saama, et kaitsmata vahekorra tulemuseks võib olla rasedus ja seega tuleb otsus võimaliku raseduse suhtes vastu võtta enne vahekorda astumist, tagantjärele vahekorra tagajärgedega Teie poolt soovitud viisil tegeleda ei ole võimalik.

Samuti ei saa välistada ülalpidamiskohustust lapse suhtes, keda isa ei soovinud. Kui seadusandlus sellise võimaluse pakuks, oleks mingi osa lastest oluliselt kehvemas olukorras, kui need lapsed, "kes olid soovitud". Seega lasub Teil ülalpidamiskohustus oma mõlema lapse ees, mis väljendub esimese lapse puhul elatise maksmises, sest Te ei ela lapsega koos (ja eelduslikult ei osale ka lapse kasvatamises sellisel määral, mis võimaldaks Teid vabastada elatise maksmise kohustusest).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, kaasomandi ulatuse määramisel omab otsustavat tähendust korteriomandiseaduse paragrahv 4 lõikes 4 sätestatud korterelamu projekt. Juhul, kui veemõõtjad kuuluvad eelnimetatud projekti koosseisu, siis on nende näol tegu kaasomandi esemega, vastasel korral mitte.
Korteriühistu kulul paigaldatud veemõõtjate kaasomandi eseme osaks muutumisele leidub nii poolt- kui vastuargumente. Isiklikult kaldun pigem teise variandi kasuks otsustama, kuna nii olemuslikult kui õiguslikult ei ole veemõõtja olemasolu kaasomandi eseme valitsemisel oluline.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võivad pooled milles iganes kokku leppida, mis ei ole seaduse või heade kommetega vastuolus. Kusagil pole öeldud, millised on broneerimislepingu kohustuslikud või keelatud tingimused. Sellist kohta, kus lepingute näidised vabalt saada oleksid, ei oska kahjuks öelda.