Õigus
Küsimus: Kui alaealine (16-aastane) on sünnitanud lapse, kas tal on õigus oma vanemate kodust ära minna?31.01.2013
Tere!
Kui alaealine (16-aastane) on sünnitanud lapse, kas tal on mingi õigus kodust ära minna koos lapse ja mehega (20-aastane), kui seda alaealise vanemad ei luba?
Kui alaealine (16-aastane) on sünnitanud lapse, kas tal on mingi õigus kodust ära minna koos lapse ja mehega (20-aastane), kui seda alaealise vanemad ei luba?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui laps on alaealine, on vanemal/vanematel siiski õigus otsustada, kus laps elab – täisealine laps otsustab ise, kuidas mingis olukorras talitada, vanemal seejuures enam õigust sekkuda ei ole. Asjaolu, et alaealisel lapsel on laps, seda õigust ei mõjuta.
Samas, vaatamata vanemate õigusele alaealise lapse elukoha üle otsustada, ei pruugi tegelikkuses lapse "kinnihoidmine" lihtsalt füüsiliselt võimalik olla.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas viivistasu väljanõudmiseks tehtud fotode esitamisest piisab MUPO süüdimõistva otsuse vormistamiseks?31.01.2013
Ühisteenuste AS töötaja vormistas viivistasu otsuse parkimiskeelu tsoonis parkivale sõidukile. Peale vaide esitamist viivistasu otsus tühistati, aga seejärel esitas viivistasu otsuse vormistanud Ühisteenuse AS töötaja ning transpordiamet avalduse Munitsipaalpolitseile väärteomenetluse algatamiseks. Kas sellise "inimese tänavalt" tunnistuse ja viivistasu tõendamiseks tehtud fotode esitamisest Munitsipaalpolitseile piisab süüdimõistva otsuse vormistamiseks? Väidetavat rikkumist ei ole tõendanud ega vormistanud kohapeal ükski ametnik vaid ainukeseks kaebajaks on Ühisteenuste töötaja oma fotodega.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kuidas on võimalik olukord, et parklas, kus märk keelab parkimise, võib trahvi saamata parkida, aga 2 m eemal saad trahvi kaela?31.01.2013
Tere! Sain hiljuti MUPO-lt trahvi keelatud kohas parkimise (väärteo) eest. Nimelt pargin enda autot Narva mnt maja taga hoovis. Olen sama maja elanik. Kuna tegemist ei ole KÜ-le kuuluva parklaga, siis pargivad seal aga ka kõik need, kes mahuvad ning kesklinna tasulistele parklatele raha ei raatsi raisata. Märkide järgi ei ole lubatud selles parklas aga otseselt kellelgi parkida - igal pool ilutsevad märgid peatumise/parkimise keeld. Seejuures puuduvad ka vastavad infotahvlid - et KÜ loal vms. Samas majaelanikel on õigus enda auto parklasse jätta. Juhtus aga nii, et ruumi puudusel jäi auto parkla ametlikest? piiridest väljaspoole. Seal on samamoodi märk - peatumise/parkimise keeld. MUPO tegi aga trahvi ja tahaksin teada, mismoodi on võimalik olukord, kus parklas, kus märk seda keelab, võib iga inimene trahvi saamata parkida, aga jätad auto 2 m kaugemale, kus samuti märk seda keelab - saad trahvi kaela? Kas ja mille alusel oleks võimalik seda trahvi vaidlustada?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Samas ei õigusta teiste juhtide väärkäitumine või sellele mittereageerimine iseenesest väärteo toimepanemist e. antud otsuse vaidlustamise alus ei ole iseenesest asjaolu, et kõrvalparkijatele trahve tehtud ei ole.
Kuivõrd ma ei ole Teie poolt kirjeldatud parkimiskohaga tuttav, ei saa ma välistada muid trahvi õigustavate või vastupidi - selle õiguspärasust kummutavate aluste esinemist.
Küsimus: Kas oma elukohast 150 km kaugele pakutavat teenistuskohta saab pidada samaväärseks?31.01.2013
Tere! Olen tegevteenistuses kaitseväelane. Kasvatan kolme alaealist last, neist noorim hetkel kahe aastane. Minu ametikoht kaotati praegusest struktuurist ja mulle saadeti teatis, et edaspidi asub minu teenistuskoht praegusest ca 150 km kaugemal. Kas antud tingimustel ei peaks mulle pakkuma koondamist? Põhjenduseks mittekoondamisele on see, et mulle pakutakse kaitseväes samaväärset teenistuskohta. Kas oma elukohast nii kaugele pakutavat teenistuskohta saab pidada samaväärseks? Tsiteerides kaitseväge, kes viitab kaitseväeteenistuse seadusele, millega on tal õigus teenistuse erilaadi huvides põhiseaduse tasandil piirata kaitseväelaste õigust valida vabalt elukohta ja arvab, et teenistuspiirkondade muutumine on kaitseväeteenistuse loomulik osa.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Kehtivas kaitseväeteenistuse seaduses on loetletud teenistusalased piirangud, kus tõepoolest puudub selgesõnaline piirang põhiseadusliku õiguse kohta valida vabalt elukohta. Samas eeldavad kaitseväele püstitatud ülesanded kaitseväe mobiilsust. Riigi ja selle kodanike julgeolek väheneks oluliselt, kui kaitseväe struktuuriüksus või selle osaks olevad kaitseväelased saaksid keelduda teenistuskohustuste täitmisest põhjendusega, et see teenistus viib nad harjumuspärasest elukohast liiga kaugele. Kaitseväele pandud ülesannete täitmiseks ja kaitseväesisese mobiilsuse tagamiseks on seaduseandja reguleerinud kaitseväelase ametikohalt vabastamise ja määramise teisele ametikohale KVTS § 105 (Ametikohalt vabastamine seoses koondamisega koos määramisega teisele ametikohale). Kui samaastmeline ametikoht asub teises piirkonnas, siis vastavalt KVTS § 162 kuuluvad hüvitamisele ümberasumise kulud. Juhin tähelepanu asjaolule, et seadusega on määratletud kaitseväelase õigus hierarhiliselt SAMAASTMELISELE AMETIKOHALE, mitte geograafiliselt SAMAVÄÄRSELE TEENISTUSKOHALE. Samaastmelise ametikoha mõiste on üheselt määratletud KVTS § 15 lg 2 p 3. Kui Teile on määratud uus, samaväärne ametikoht ja koondamisel on järgitud KVTS § 106 (Sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri vähendamise korral tegevteenistusse jäämise eelisõigus) nõutud protseduure, siis ei ole Teil minu hinnangul alust keelduda teenistusülesannete täitmisest ega nõuda koondamist. Seadus näeb ette võimaluse tegevteenistuse lõpetamiseks kaitseväelase algatusel, kui kaitseväelane peab tegema valiku oma isiklike eelistuste (eraelu, pere, hobid vms) ja riigi teenimise vahel.
Soovides isiklikult õigeid valikuid ja kaitsevõimelist kaitseväge:
Tiit Kruusalu
Maaväe staabi
personaliosakonna ülesehitaja ja esimene ülem
Küsimus: Kuidas mõjutab sünnituspuhkusele minek puhkusepäevade arvestust?30.01.2013
Jään sünnituspuhkusele 1. maist. Meil on põhipuhkus 28 päeva ning talvine lisapuhkus 7 päeva. Talvise lisapuhkuse õigus on töötajal, kes on firmas tööd teinud vähemalt aasta. Märtsi kuus saab minul 2 aastat täis. Kokku palgalist puhkust 35 päeva.
Sain teada, et mul on aprilli lõpu seisuga puhkust 9 päeva. Ehk siis, kui puhkasin jaanuaris 7 päeva - siis aprilli alguses saan ma võtta puhkust ainult 2 päeva, mitte tervet nädalat nagu ma plaanisin?
Minu meelest kummaline... Kas mitte ei arvestata sünnituspuhkusele mineja puhkust kuni sünnituspuhkuse lõpuni - minu puhul siis aprilli lõpp + 140 päeva (14 puhkusepäeva), mille järgi arvestatakse aasta puhkus?
Ma tean, et lapsehoolduspuhkust ei arvestata, aga sünnituspuhkus ometigi peaks ju arvestuse sisse kuuluma...
Küsimus on siis selline:
Kui sünnituspuhkus algab 1. mai, siis mitu päeva puhkust on mul õigus sel aastal saada (enne sünnituspuhkust), kui lepingus on 28 päeva põhipuhkust ja 7 päeva lisapuhkust?
Sain teada, et mul on aprilli lõpu seisuga puhkust 9 päeva. Ehk siis, kui puhkasin jaanuaris 7 päeva - siis aprilli alguses saan ma võtta puhkust ainult 2 päeva, mitte tervet nädalat nagu ma plaanisin?
Minu meelest kummaline... Kas mitte ei arvestata sünnituspuhkusele mineja puhkust kuni sünnituspuhkuse lõpuni - minu puhul siis aprilli lõpp + 140 päeva (14 puhkusepäeva), mille järgi arvestatakse aasta puhkus?
Ma tean, et lapsehoolduspuhkust ei arvestata, aga sünnituspuhkus ometigi peaks ju arvestuse sisse kuuluma...
Küsimus on siis selline:
Kui sünnituspuhkus algab 1. mai, siis mitu päeva puhkust on mul õigus sel aastal saada (enne sünnituspuhkust), kui lepingus on 28 päeva põhipuhkust ja 7 päeva lisapuhkust?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Vastus: lisapuhkust seitse kalendripäeva (eeldatavasti kasutasite jaanuaris);
01.jaanuar - 30.aprill võrdub 120 kalendripäeva, mis annab väljateenitud põhipuhkust üheksa kalendripäeva.
Rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimise 140 kalendripäeva annab juurde 11 kalendripäeva põhipuhkust.
Kokku: 7+9+11=27 kalendripäeva.
Seega tekib Teil õigus 2013. aastal veel 20 kalendripäevale põhipuhkusele.
Õiglast puhkusearvestust ning muretut puhkust!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas abikaasa saab oma osa ühisvarast ära kinkida?30.01.2013
Tere,
Kas kinkelepingust oleks võimalik taganeda? Lahutasime abikaasaga ja ühisvara ei jaganud (korter). Mõni kuu hiljem käis abikaasa notaris, kus tegi kinkelepingu oma tütre nimele, kasutades minu teadmata 8 aasta vanust volitust tehingu tegemiseks. Ei olnud teadlik sellest tehingust, ega ka volitusest, mis oli nii ammu tehtud. Kuidas oleks võimalik oma osa korterist tagasi saada? Kuna tegu jämeda tänamatusega. Sest kingisaaja ei ole isegi minu tütar. Tema oli abikaasa esimesest abielust. Meie ühine tütar ei saanud midagi. Seega pean seda ebaõigeks, et minu seljataga on tehtud selline tehing.
Kas kinkelepingust oleks võimalik taganeda? Lahutasime abikaasaga ja ühisvara ei jaganud (korter). Mõni kuu hiljem käis abikaasa notaris, kus tegi kinkelepingu oma tütre nimele, kasutades minu teadmata 8 aasta vanust volitust tehingu tegemiseks. Ei olnud teadlik sellest tehingust, ega ka volitusest, mis oli nii ammu tehtud. Kuidas oleks võimalik oma osa korterist tagasi saada? Kuna tegu jämeda tänamatusega. Sest kingisaaja ei ole isegi minu tütar. Tema oli abikaasa esimesest abielust. Meie ühine tütar ei saanud midagi. Seega pean seda ebaõigeks, et minu seljataga on tehtud selline tehing.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Iseenesest on ühisvaraga tehingute tegemisel vajalik mõlema abikaasa nõusolek, kuid kui abikaasal oli Teie volitus tehingu tegemiseks, on kinkeleping iseenesest kehtiv. Ilmselt oli tegemist tähtajatu volitusega, vastasel juhul ei oleks saanud abikaasa notari juures vastavat lepingut sõlmida.
Kinkelepingust on teatud tingimustel võimalik taganeda, kuid pelgalt Teie poolt esitatud asjaolude alusel ei julge ma öelda, kuidas asi võiks täpselt laheneda. Soovitan Teil pöörduda selle valdkonna spetsialisti poole täpsema ülevaate saamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saab nõuda 1/3 kassa puudujäägi kinnimaksmist, kui kasutame kassat kolmekesi, nii et üle andes seda kontrollida ei saa?30.01.2013
Alustan hommikuti kassas, mille kontrollin enne tööle asumist üle s.o kella 8.00-ks. Kella 10.30 paiku asub kassasse põhikassapidaja, keda päeva jooksul asendab kolmas inimene kaks korda poole tunni kaupa. Kuna kassat ei lubata juhtkonna poolt kinni panna, ei saa me üle andes kassat üle lugeda. Nüüd nõutakse minult tööpäeva lõpuks (s.o. kella 22.00-ks) kassas oleva puudujäägi 1/3 osa kinni maksmist. Kas selleks on seaduslikku õigust?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine (TLS § 17 lg 3).
Teadmata, kas Teiega on sõlmitud vastavaid kokkuleppeid ja mida sisaldavad asjakohased dokumendid, on kirjeldatud loo õiguspärasust raske hinnata.
Kõik kokkulepped peavad olema kirjalikult vormistatud samuti esitatavad nõuded ka põhjendatud, vastasel juhul on need tühised.
Kui tööandja nõudmised lähevad lahku Teiega sõlmitud lepingu tingimustega, soovitan pöörduda kohaliku tööinspektori tasuta vastuvõtule oma õiguste selgitamiseks.
Tööinspektsiooni kontaktid leiate siit: http://www.ti.ee/index.php?page=1641&
Õiguspäraseid töösuhteid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas teise linna kolimisel peab laste ema sissekirjutuseks isalt nõusoleku küsima?30.01.2013
Noor ema kahe lapsega lahkus laste isa juurest teise linna. Tal oleks vaja sinna lastele sissekirjutust, et lapsed lasteaeda panna. Laste isa keeldub andmast selleks allkirja. Kuhu peab selle probleemiga pöörduma. Laste isal on ilmselt soov laste emale nii haiget teha ja kätte maksta, aga lapsed on ju kannatajad.
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus, on tõepoolest laste elukoha ümberregistreerimiseks vajalik mõlema vanema nõusolek.
Juhul, kui vanemad elavad lahus ja lapsed elavad alaliselt ühe vanema juures, tuleks antud olukorra lahendamiseks taotleda kohtult laste elukoha otsustusõiguse üleandmist lapsi kasvatavale vanemale. Kui kohus sellesisulise nõude rahuldab, on lapsi kasvataval vanemal õigus laste elukoht teiselt vanemalt nõusolekut küsimata ümberregistreerida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida saaksin ette võtta, kui pärast ülemise korteri remonti kostab mulle kõik, mis naabrid üleval teevad?30.01.2013
Tere,
Ostsime korteri ja poole aasta pärast, kui kolisime sisse, tuli välja, et üleval korrusel elav perekond (tundub) tegi remondi (ma täpselt ei tea, kas enne meie ostu või peale seda kui me tegime ka remonti). Remondi käigus tundub, et nad võtsid vanad põrandad ära ja seoses sellega rikkusid korteri müra isolatsiooni, nüüd on kuulda, mida nemad räägivad, kõnnivad ja eriti kuulda, kui neil väike laps jookseb mööda korterit. Nendega rääkimisest kasu ei ole. Andke palun nõu, mida võib ette võtta, et olukorda parandada, muidu, kui need üleval naabrid on kodus, on meil korteris võimatu olla müra tõttu. Kas pean tegema mingi ekspertiisi ja kohtusse minema, kas tuleb sellest midagi ja kas see on ainukene võimalus?
Ette tänades
Ostsime korteri ja poole aasta pärast, kui kolisime sisse, tuli välja, et üleval korrusel elav perekond (tundub) tegi remondi (ma täpselt ei tea, kas enne meie ostu või peale seda kui me tegime ka remonti). Remondi käigus tundub, et nad võtsid vanad põrandad ära ja seoses sellega rikkusid korteri müra isolatsiooni, nüüd on kuulda, mida nemad räägivad, kõnnivad ja eriti kuulda, kui neil väike laps jookseb mööda korterit. Nendega rääkimisest kasu ei ole. Andke palun nõu, mida võib ette võtta, et olukorda parandada, muidu, kui need üleval naabrid on kodus, on meil korteris võimatu olla müra tõttu. Kas pean tegema mingi ekspertiisi ja kohtusse minema, kas tuleb sellest midagi ja kas see on ainukene võimalus?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Esmalt tuleks välja selgitada probleemi tehniline lahendus ning otsustada siis selle elluviimine korteriomanike üldkoosoleku kaudu.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis alusel võib vald müüa kinnisvara pärast ebaõnnestunud oksjonit poole hinnaga?30.01.2013
Kui vald korraldab oksjoni kinnisvara (küla kelder) müügiks alghinnaga 750 eurot ja oksjonil keegi ei osale. Kas vald saab peale oksjoni päeva müüa hoone 400 euroga? Ostja ei ole keldri kasutaja. Samas oleks sellise hinna eest ostjaid jagunud. Kas on mingi võimalus vaidlustada sellist asja? Milline seadus reguleerib valla poolt sellise vara müüki?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
