Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on õigus nõuda toote asendamist, kui esinduses anti Ungaris toodetud telefoni asemel Hiinas toodetu?30.01.2013

Tere,
telefon käis hoolduses. Sain tagasi, tehti tarkvarauuendus. Nüüd viisin jälle tagasi. Täna sain kätte, öeldi, et vahetati sisu jne ära. Oli hea meel, et korda sai. Kodus avastan, et telefonil pole mitte midagi vahetatud, vaid uus telefon täiesti. Minu kurvastuseks on see toodetud Hiinas, mitte Ungaris, nagu esimene. Mina ei ole kunagi soovinud Hiinas toodetud tehnikat endale. Kas on mul mingit õigust lepingut lõpetada või nõuda toote asendamist? Leping on tähtajaline ja telefon saadud tasuta.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Arvan, et üksnes teie geograafilised eelistused ei anna õigust telefoni tagastada. See oleks põhjendatud ikka juhul, kui tootel mingi viga oleks.
 

Küsimus: Kuidas ehitada krundi piirdeaed nii, et naabritega probleemi ei ole ja kõik seaduslik oleks?30.01.2013

Soovime oma kinnistule ehitada aeda. Kuidas ehitada nii, et kõik oleks seaduspärane? Detailplaneeringul on aia kõrgused pika pandud, piirid on maamõõtja poolt korrektselt märgitud. Asi on nimelt selles, et meie naaber ähvardas teist naabrit, et kui ta kas või cm tema maale aia rajab, siis annab kohtusse. See negatiivne naaber hetkel aiaehitusest ise huvitatud ei ole, meie aga soovime aia ehitamisega alustada. Kuidas me saaksime aia, et hiljem ei oleks sellise naabriga suuri probleeme? Tänan.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kinnistuid eraldav aed jääb niikuinii teie mõlema ühiskasutusse. Naabril ei ole õigust selle ehitamist keelata. Isegi, kui peaks juhtuma, et aed on osaliselt naabri kinnistul, ei ole naabril ilmselt kuigi perspektiivne kohtusse minna.
 

Küsimus: Kas tsiviilasjas võivad kohtus tunnistajateks olla lähisugulased? 30.01.2013

Tere!
Kas tsiviilasjas võivad kohtus tunnistajateks olla ema, isa, lähisugulased, kes võtavad protsessist osa?

Ette tänades vastuse eest

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimusest jääb arusaamatuks, kuidas nad protsessist osa võtavad. Sellest aga oleneb, kas nad võivad selles protsessis tunnistajana osaleda või mitte. Üldjuhul ei keela seadus lähisugulasi tunnistajana üle kuulata, küll aga võivad nad ise keelduda ütlusi andmast.
 

Küsimus: Kas pean alla kirjutama varavastutuslepingule, kui seni olen töötanud ilma selleta?30.01.2013

Tere!
Töötan suuremas kaubanduskeskuses klienditeenindajana. Töökollektiivis on peale minu veel 2 töötajat. Olen kõige kauem töötanud ja minuga pole varavastutuslepingut allkirjastatud, uuematel töötajatel on see juba töölepingus ühe punktina kirjas. Inventuuri käigus on avastatud puudujäägid, mille kohta soovitakse koostada arve, mis võetakse töötajate lisatasudest maha. Kuna poes olevad turvaväravad ei tööta sageli nii nagu peaks, on kollektiiv kindlal veendumusel, et osad tooted on varastatud. Samuti oleme saatnud kaupa tagasi põhilattu, kuid ladu väidab, et osad tooted pole nendeni jõudnud. Kas minu palgast saab kinni pidada puudujääke? Kui varavastutuslepingut allkirjastatud pole, kas olen kohustatud kirjutama alla, kui see nüüd kiiruga koostatakse? Millised on meie õigused antud situatsioonis?

Kõike head

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
TLS § 75 lg 2 sätestab, et varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
1) see on sõlmitud kirjalikult;
2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

Kui kasvõi üks nendest tingimustest on täitmata, siis on varalise vastutuse kokkulepe tühine. Sõna KOKKULEPE tähendab, et see on mõlema poole ühine soov, mitte ühe poole pealesurutud tingimused ja seetõttu ei ole tööandjal õigust sundida töötajat sellele alla kirjutama, kui kokkuleppe tingimused ei ole temale vastuvõetavad.

Selleks, et hinnata puudujäägi mahaarvamise õiguspärasust töötaja lisatasudest, on oluline teada, mille eest lisatasu makstakse. Selleks oleks vaja tutvuda töölepingu ja kui on, siis ka sisekorra eeskirjade ning lisatasu maksmise korraga. Kuigi sisetunne ütleb, et puudujäägi mahaarvamine ei ole õiguspärane, sõltub palju sellest, millises sõnastuses see vormistatud on.
Kuna METI personaliabi OÜ on jaganud siin portaalis tänaseks 700 nõuannet, siis pakume Teile selle "juubeli" tähistamiseks antud küsimuses tasuta konsultatsiooni. Pakkumine kehtib 15. veebruarini 2013.a. Selleks tuleb Teil võtta meiega ühendust allpool olevate kontaktide kaudu:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
 

Küsimus: Kui töölepingu tähtaeg saabus haiguslehel olles, kas siis saan sel ajal uue töölepingu sõlmida?29.01.2013

Haigestusin tõsiselt nädal enne tähtajalise töölepingu lõppu ning jäin haiguslehele ning viibinud eemal ravil. Mul on uue töölepingu projekt samas asutuses alates vana lepingu lõppemise tähtajast olemas, kuid osalise koormusega töötamiseks. Kuidas on arukas see uus tööleping alla kirjutada, kas pärast haiguslehe lõppemist? Kas ja kuidas see mõjutab haigusraha maksmist.

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Haigusraha maksmist mõjutab ainult Teie töösuhte lõpp. Kui töösuhe lõpeb 4.-8. haiguspäeva perioodil, siis maksab tööandja haigushüvitist kuni töösuhte viimase päevani. Pärast töösuhte lõppu tööandja enam hüvitist maksma ei pea. Et pärast töösuhte lõppu on Teil veel kahekuuline kindlustuskaitse, siis alates 9. haiguspäevast maksab haigushüvitist Haigekassa.
Uue töösuhte mõistlikku algust näen siiski peale töövõimetuse lõppu, kuigi sellisel juhul katkeb sama tööandja juures töötamise staaž.

Kiiret paranemist soovides:

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kas ma oleksin pidanud saama kohtult elatisraha kokkuleppemenetluse kohtuotsuse?29.01.2013

Tere. Kui 2 a tagasi toimus kohus kokkuleppemenetlusena, kuhu mind kohale ei kutsutud, siis siit ka küsimus. Kas ma oleksin pidanud saama kohtuotsuse, mis toimus laste isaga kokkuleppemenetlusena? Kahjuks seda pole ma tänase päevani saanud ja seega ma ei tea, kas laste isa maksab võlga või igakuist elatusraha.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Laste seadusliku esindajana olete menetlusosaline elatisraha väljamõistmist käsitlevas kohtuasjas ja seega on Teil ilmselgelt õigus saada ka vastav kohtuotsus.

Kui Te mingil põhjusel kohtuotsust saanud ei ole, on Teil võimalus selle ärakiri kohtust küsida. Samuti peaks see olema olemas e-toimikus (www.e-toimik.ee).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui ei ole ülenejaid ega alanejaid sugulasi, kas teistelt sugulastelt saab nõuda hooldekodu arvete tasumist?29.01.2013

Tere!
Kui vanur vajab hooldekodu teenust (insuldijärgseks paranemiseks, jälgimiseks), kuid lapsi tal endal ei ole (ega teisi seaduse mõttes alanejaid ega ülenejaid sugulasi), siis olen aru saanud, et selle teenuse eest (osas, mida vanuri pension ei kata) peab maksma omavalitsus? Või on omavalitsusel õigus nõuda teistelt sugulastelt mingis osas kulude katmist, väites, et vanuril on palju sugulasi (on kolm õde ja nende lapsed, lapselapsed)? Ning kas on vahet hooldekodu arvete tasumisel ja hooldusravi haigla arvete tasumisel (et ühele peaks omavalitsus juurde maksma, teisele aga ei ole kohustatud)? Kui õepoeg on elanud vanuri juures, kas see toob kaasa kohustuse vanuri eest maksmiseks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Abivajava sugulase ülalpidamiskohustus lasub vaid tema täisealistel esimese ja teise astme ülenejatel (vanemad, vanavanemad) ja alanejatel (lapsed, lapselapsed) sugulastel - külgjoones sugulastel (nt õed-vennad) ülalpidamiskohustust ei ole.

Seega, kui isikul ülalpidamiskohustuslastest sugulasi ei ole, lasub tema eest hoolitsemise kohustus riigil ja seejuures abivajavate isikute osas mingisugust vahetegu ei toimu (omavalitsus hoolitseb võrdsete isikute eest võrdselt).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas linna tasulise parkimise tsoonis ei pea igal parklal olema teavitustahvlit, et tegu on tasulise parklaga?29.01.2013

Tere!
Tasulise parkimise alal unustasin paigaldada parkimiskella (1 tund olnuks tasuta) ning lahkusin auto juurest. Jõudsin veidi maad kõndida kui nägin parkimiskontrolöri oma autole lähenemas. Minu auto oli parklas ainus auto, seepärast aimasin halba. Meenus, et ju kell jäi paigaldamata ja jooksin auto juurde tagasi. Kontrolör tegi samal ajal juba pilti minu autost. Vabandasin, et kella unustasin, ei teadnud, et tegu on tasulise parklaga, selgitasin, et eksimust mõistes pöördusin kohe tagasi ja soovisin kella nüüd paigaldada. Arvasin, et parkimiskorraldaja töömotiivid on ka suunavad-abistavad, aga ilmselt siiski mitte, sest kontrolör käis ümber auto ja tegi pilte juurde, mina seisin kõrval. Kuna läbirääkimised sihile ei viinud, lahkusin koos autoga parklast, kviitungit ootamata.

Arvatavasti tuleb nüüd millalgi siiski mulle koju trahv (meie linnas linnale makstav viivistasu). Kas seda on võimalik vaidlustada seoses sellega, et unustasin inimlikult kella paigaldada (ei olnud seda meenutavat tahvlit) ja pöördusin koheselt auto juurde tagasi, mis juhtus pealegi samaaegselt kontrolöriga?

Kas linna tasulise parkimise tsoonis ei pea igal parklal olema täpsustavaid teavitustahvleid, et tegu on tasulise parklaga ja parkimiskellaga 1 tund tasuta? Parklal oli nimelt sissesõidul vaid märge "P" ja muud ei midagi. Tõenäoliselt olnuks ka sinised jooned, kuid hetkel on need lume all.

Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Natuke jääb arusaamatuks see, et kui Te väidate, et parklas oli 1 h kellaga parkimist tasuta ning samas sellist liiklusmärki (lisatahvlit) parklas ei olnud, siis kuidas Te teadsite, et 1 h on tasuta? Seadusest tulenevalt on tasulise parkimise alal parkimiskella kasutades tasuta esimesed 15 minutit parkimist, kui KOV ei ole kehtestanud pikemat aega. Seega, kui Te teate, et alal kehtis tasuta parkimine 1 h, siis tekibki küsimus, et millest tulenevat Teil see info tekkis?

Teisalt, kui tasuta parkimisele viitavat lisatahvlit ei ole, siis tuleb arvestada, et pole ka tasuta parkimist e. tegutseda üldiste parkimisreeglite järgi - Tallinna linna tasulise parkimise tsoonis tähistada parkimise aeg, et kasutada tasuta 15 minutilist aega või tasuda parkimise eest. Seetõttu ei oma ka olulist tähtsust, et parkla alguses võis puududa 1 h tasuta parkimisaja tahvel. Parkimiskella kasutamine oli nii või teisiti vajalik. 1 h tasuta parkimisaja tahvli puudumine võiks tähtsust omada juhul, kui kasutasite ekslikult vaid 15 minutit tasuta aega, kuigi oleksite võinud kasutada 60 minutit. Sellisel juhul võiks Teil tekkida enammakstud summa osas tagasinõue KOV vastu.

Parkimiskontrolöride tegevus võiks mõnes situatsioonis olla tõepoolest sõbralikum/inimlikum, samas õiguslikult oli kontrolöri tegevus lubatud.
 

Küsimus: Kas telefoniga parkimise korral saab parklaoperaator "kokku viia" telefoni kasutaja, autojuhi ja auto andmed?29.01.2013

Tere kõigepealt!
Taust: sain täna leppetrahvi nõude (35.- EUR) Mustamäe Lastehaigla ees parkimise eest. Kuna eile vastavaid märke selles kohas, kus ma viimased kaks nädalat olen parkinud (et oma naist ja vastusündinud last näha) polnud, siis parkisingi harjumusest samasse kohta. Tegemist oli õhtuse ajaga (peale tööd) ning märke ma kahjuks ei näinud. Seega hoolimatus. Samas leian aga, et tegemist ei olnud ka päris õiglase otsusega, sest nüüd ei ole selles piirkonnas enam mitte ühtegi kohta, kus saaks oma auto tasuta jätta. Ma ei poolda ka seda, et pean nädalate kaupa eraparklaid nuumama lastehaigla ees. Seetõttu ei ole ma põhimõtteliselt huvitatud selle leppetrahvi tasumisest.

Minu küsimus Teile: kuna tean, et vähemalt nädal pean veel selle maja ees parkima, kas on siis lähitulevikus targem selle maja ees telefoniga mitte parkida, kuna nii võidakse viia kokku telefoni kasutaja ja autojuht?
Kui asi peaks jõudma kohtusse, kas siis võidakse automaatselt ilma tõendusmaterjalita eeldada, et samas tsoonis ja piirkonnas nädalaid parkinud inimene on auto omaniku (vt P.S.) ja auto omaniku lapse lähedane st suure tõenäosusega abikaasa? Või on vaja Citypark'il kohtus väga selgelt tõendada fotomaterjali abil, et tegemist oli minu kui autojuhiga? Kas Citypark võib kutsuda tunnistajaks PERH'i? :)

P.S: auto omanik on neile tõenäoliselt teada, sest ca 1 kuu tagasi sai mu abikaasa leppetrahvi, mille me vaidlustasime. Citypark tunnistas oma süüd ning tühistas leppetrahvi. Samas võime eeldada, et meie mõlema andmed on neil olemas (mina kirjutasin neile vastulause ning lisasin alla ka oma kontaktandmed). Kas see võib tulevikus saada meie tänase case puhul takistuseks/probleemiks?

Tänud Teile ette vastuste eest!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldiselt kehtib eraparklate osas eelnevatele samasisulistele küsimustele antud vastus e. selleks, et eraparkla saaks leppetrahvi sisse nõuda, peab ta vastava nõudega pöörduma kohtusse. Leppetrahvi parkijalt välja mõistva kohtuotsuse saamiseks peab eraparkla aga tõendama, kes oli parkimislepingu teine pool. Varasemad kirjavahetused jms andmed ei tõenda konkreetse lepingu sõlmimist.

Samas tuleb silmas pidada, et viimasel ajal on eraparklad hakanud kasutama sõidukite puhul, mille eest parkimistasu on maksmata (eriti juhtudel, kui tasu on jäänud maksmata korduvalt), teisaldamist või/ja ratta lukustamist. Sellise tegevuse õiguspärasus on sageli küll vaieldav, kuid teisalt on sõiduki kasutaja pandud olukorda, kus ta ei saa sõidukit kasutada enne võlgnevuste tasumist. Kohtumenetlus sõiduki teisaldamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks või sõiduki väljanõudes või kahju hüvitamise nõudes on pikk ning tihtipeale majanduslikult ebamõistlik arvestades kohtumenetluse maksumuse ja kestusega.
 

Küsimus: Kui abiellun välismaalasega välismaal, kas siis abikaasal on õigus Eestisse sissesõiduks?28.01.2013

Tere! Mu kallim elab juba 6 aastat Küprosel, pärit on ta aga Indiast ja siiani pole Küprose riik talle sealseid dokumente teinud. Nüüd otsustasime abielluda ja et ta Eestisse koliks. Kui ta aga hakkas taotlema viisat siia tulekuks, siis keelduti ja nüüd otsime muid võimalusi. Minu küsimus oleks, et kui me abielluksime Küprosel, kas tal oleks õigus tulla peale seda minuga Eestisse? Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui elukaaslasega abiellute, on temal kui Euroopa Liidu kodaniku pereliikmel õigus taotleda Eesti viisat.

Rohkem informatisooni antud teema kohta leiate järgnevalt veebiaadressilt: http://www.vm.ee/?q=node/4897

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand