Õigus

Tere!

Ajal, mil Teie sündisite, oli võimalik sünnitunnistusele teha isa kohta kanne ema ütluste alusel – seda olukorras, mil vanemad ei olnud omavahel abielus. On ilmne, et selliselt kanti laste sünnitunnistustele isana ka palju fiktiivseid isikuid ehk mehi, kes tegelikkuses ei olnud laste bioloogilised vanemad.

Seega olen arvamusel, et juriidiliselt Teie põlvnemine isast ei olegi tuvastatud ja sellest tulenevalt on Teil teatud asjaajamiste puhul probleeme tekkinud ja võib tekkida ka edaspidi (nt pärimisel). Ainsaks võimaluseks pean isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole pöördumist – kui Teie põlvnemine isast tuvastatakse, kantakse ta Teie sünnitunnistusele selliselt, et see omab ka juriidilist tähendust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, hoone välisilme muutmiseks ja rõdude kinniehitamiseks on vajalik sõlmida korteriomanike kokkulepe.
Olukorrale, kus Teie majas tegutsev korteriühistu kavandab ilma korteriomanike kokkulepet omamata ebaseaduslikke ehitustöid, on Teil võimalik reageerida kahel moel:
1. taotleda kohtult korteriühistu otsuste tühisuse tunnistamist;
2. keelduda ebaseaduslike ehitustööde eest nõutavate maksete tasumisest.
Ise soovitan esimest varianti, sest see on seotud väiksemate kuludega ning ka ilmselt vähem närvesööv, kuna korteriühistu ei ole jõudnud kohustuste võtmisega end "nurka mängida".

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Iseenesest on õige Teie arusaam, et kui Te osalete aktiivselt lapse kasvatamises (ja teete sellega seoses lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi), oleks põhjendatud ka elatise vähendamine vastavalt sellele, kui suure osa ajast laps Teiega veedab.

Samas, kui tegemist on kohtu poolt väljamõistetud elatisega, ei tohi Te lapse emale vähem elatist maksta kui kohtuotsuses märgitud. Kui Te seda siiski teete, võib lapse ema pöörduda kohtutäituri juurde ja algatada Teie suhtes täitemenetluse, et saada kätte nö puuduv osa elatisest.

Selleks, et makstavat elatist vähendada, tuleks Teil elatise vähendamise nõudega kohtu poole pöörduda, kuid ei ole kindel, et kohus Teie nõude rahuldaks. Seda põhjusel, et elatise vähendamiseks (ja ka suurendamiseks) peaksid esinema püsivalt muutunud asjaolud, kuid teadmine, et laps oli mingil perioodil rohkem aega Teie juures, kui emaga ja võib-olla tuleb selliseid olukordi rohkem ette, selle alla ei lähe. Samuti ei vähenda kohtud üldjoontes elatist alla miinimummäära.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, kui tegu on kaasomandi eseme korrashoiuga seotud mõistliku kuluga, siis puudub korteriomanikul õigus keelduda korteriühistu poolt kantud kulutuste eest oma proportsionaalset osa tasumast ning heakorrateenus seda kahtlemata on.
Mis puutub teenuse kvaliteeti, siis kaasomandi eseme korrashoiuga seotud küsimustes kehtib korteriühistus enamuse mitte üksiku korteriomaniku tahe.
Kui heaga korteriomanikult võlga kätte ei saa, siis jääb üle ainult kohtu abi.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Kui alaealine annab kellelegi raha, siis peab tal selleks olema vanemate nõusolek või hilisem heakskiit. Antud juhul sellega vist probleemi pole. Kui alaealine on selle raha saanud vanemailt, ei ole üldse küsimust. Raamatupidamises võetakse summad arvele vastavalt sellele, milleks üks või teine summa anti (kapitali sissemakse, laenu andmine osaühingule, kauba või teenuse ostmine osaühingult jne). Raamatupidamiskande tegemiseks on vaja lapsevanemailt vastavat õiendit, kuna tõenäoliselt on alaealisel endal keeruline neid otsustusi teha. "Kapitaliraha" korjata ega äriregistris midagi parandada pole vaja ja see pole võimalikki. Kapital võib põhimõtteliselt olla sisse maksmata aegade lõpuni.

Kõik on korras, kui kõik asjaosalised on rahul. Eesti õigus ei keela alaealistel tehingute tegemist. Oma kulu ja kirjadega tehtud tehing on kehtiv, kui selleks on olemas seadusliku esindaja (vanemate) nõusolek või hilisem heakskiit. Juhul, kui alaealine teeb tehingu selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks seaduslikult esindajalt või viimase nõusolekul kolmandalt isikult saadud vahenditega, võib ta olla ka alla 7-aastane.

Laenuleping võib olla sõlmitud ka suuliselt, kuid laenulepingu sõlmimise fakt ning selle tingimused on tõendamise küsimus. Kui leiab tuvastamist laenulepingu sõlmimine ja olete laenu vastavalt kokkulepitule tagastanud, siis olete oma kohustuse laenulepingu alusel täitnud ning võlasuhe on lõppenud. Seega kui laen on tagastatud, siis laenusaaja ei pea midagi enam tegema. Kui laenuandja läheb sellele vaatamata laenu tagastamise nõudega kohtusse, tõendades, et on laenusaajale laenu andnud ja laenu välja maksnud, siis hagi rahuldamata jätmiseks peab laenusaaja tõendama laenu tagastamist laenuandjale tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega.
Laenuandja poolse süüteo toimepanemise korral tuleb pöörduda politseisse. Olenevalt faktilistest asjaoludest võib olla tegemist ka väljapressimisega või omavoliga, mis on süüteod ja karistatavad vastavalt seadusele.

Minule teadaolevalt praktiseerivad eraparklad sellist tegevust, et sõidukid, mis on eraparklates korduvalt pargitud parkimistingimusi rikkudes, teisaldatakse või lukustatakse nende rattad. Sellise tegevuse õiguspärasus on tihtipeale vaieldav. Iga juhtum on individuaalne, mistõttu ei saa siinkohal öelda, et kõik teisaldamised on ebaseaduslikud.

Ma kahjuks ei oska ega saagi kommenteerida kindlustuse tegevuse tagamaid omamata ülevaadet juhtunust ja tegelikest asjaoludest. Kindlasti ei saa kindlustuse regressinõude aluseks olla ajakirjandusest kuuldud info joobeseisundi vm seisundi kohta, mida ei ole tuvastatud.

Kui kindlustus nõuab Teie käest kahjude tagasimaksmist (tagasinõue), siis peab kindlustus Teile esitama ka konkreetse sellekohase nõude, milles on selgitatud ka regressinõude faktilisi ja õiguslikke aluseid. Teie edasine tegevus sõltubki esitatud nõude sisust.

Kiirmenetluse rakendamise eelduseks on kiirmenetlusega nõustumine menetlusaluse isiku poolt. Kui Te väidate, et Teilt ei küsitud nõusolekut kiirmenetluse kohta ning Te ei andnud ka ühtegi allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta, siis on kiirmenetlus ebaseaduslik. Vaadake oma kiirmenetluse otsus üle.

MkM 18.07.2011 määrus nr 77 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord" § 3 lg 6 - Kui ilma kehtiva ülevaatuseta sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid omal jõul sõitmise, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses kasutamiseks: sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või Maanteeameti liiklusbüroosse või tagasi garažeerimiskohta. Seega, kui Te liikusite ühte nimetatud kohtadest (ja saate seda ka tõendada), siis Teie teos väärteokoosseisu ei esine.

Teile määratud karistus on 1/2 LS §s 207 ettenähtud sanktsioonist. Ei saa öelda, et tegemist on eelduslikult liiga karmi karistusega. Samas võivad rikkumise toimepanemise asjaolud omada karistust kergendavat iseloomu, mis võib tingida ka võimaluse kergema karistuse määramiseks. Kui Te leiate, et määratud karistus ei vasta Teie süü suurusele, siis võite karistuse vaidlustada ettenähtud korras kohtus.