Õigus

Tere, korteriühistul on õigus kütta kõnealuseid kortereid korteriomanike enda kulul (vt korteriomandiseaduse paragrahv 21 lg 1 punkt 2 ja 3), korteriomanikel omakorda on õigus nõuda, et oma kohustusi rikkuvad korteriomanikud oma korteri maha müüks (vt korteriomandiseaduse paragrahv 14).
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.

Tere,
Teie poolt kirjeldatud olukord ei ole suure tõenäosusega õiguspärane. Varalise vastutuse (rahvakeeles: materiaalse vastutuse) kokkulepe kehtib üksnes TLS § 75 lg 2 kokkulepitud tingimustel, kui:
1) see on sõlmitud kirjalikult;
2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
Juhul, kui ülaltoodud tingimused on täitmata, siis tuleks nn "materiaalse vastutuse lepingut" vaadelda personalivaldkonna praktikandi esimese ja ebaõnnestunud näpuharjutusena, mitte lepinguna.
Teie töötasust Teie nõusolekuta puudujäägi kinnipidamine ei ole õige. Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 3, säilib töötajal töötasu nõude esitamise õigus 3 aasta jooksul.
Soovitan tööandjat informeerida tema õigusvastasest käitumisest ja seejärel nõuda alusetult kinnipeetud töötasu tagastamist, andes selleks ka mõistlik tähtaeg.
Kui see tulemusi ei anna, siis oleks mõistlik tulla konsultatsioonile.
Õiglaseid töösuhteid soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Teie küsimusest ei selgu, kas töötate summeeritud tööaja arvestuse alusel ja tegemist võib olla arvestusperioodi eelnevalt vähem töötatud tundide järgi töötamisega. Sellisel juhul oleks tööandja käitumine igati õiguspärane.
Hoopis teine lugu on siis, kui töötate E-R 4 tundi päevas. Siis tuleks 20 tundi ületavat 15-20 tundi vaadelda ületundidena, mille tegemises peab tööandja Teiega TLS § 44 tingimustele vastavalt eraldi kokku leppima ja maksma ületunnitasu 1,5 kordses määras.
Kui Te vastavat kokkulepet ei soovi, siis tuleks Teil sellest tööandjat teavitada ja peale 20 töötunni täitumist on Teil õigus koju jääda. Etteteatamisega annate tööandjale võimaluse õigeaegselt töö ümber korraldada.
Ei pea õigeks sündmustest, mida on endal võimalik vältida, ette ruttamist ja töölepingut erakorraliselt üles öelda. Toimunud rikkumisest saame rääkida ju alles siis, kui nõustute tegema ületunde ja Teil jääb selle eest ettenähtud tasu saamata.
Jõulurahu südamesse soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere,
Jään Teile absoluutset ja lõplikku tõde kuulutava vastuse võlgu, sest pean võimalikuks olukorda tõlgendada erinevalt.
Ühelt poolt on TLS § 53-ga määratud: "Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale EELNEVAT tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra." Teie juhtumi korral ei oleks ette tehtud tööpäev enam pühade eelne ja seega puuduks justkui alus tööpäeva lühendada.
Teisalt jällegi vaatleksin asja selliselt, et kui tegemist ei ole summeritud tööaja arvestusega, siis tuleks antud olukorras lähtuda 40-3=37-tunnisest töönädalast ja nõuda töö- ning puhkepäevade ümbertõstmist ettekäändeks tuues, tööajanormi suurenemist, oleks tööandja poolt hea usu vastane käitumine. Pigem oleks tegemist juba kolme ületunniga.
Isiklikult pean viimast tõlgendust õigemaks, sest eeldatavasti selline päeva ette tegemine asetab töötaja, kes on seaduse silmis nõrgem pool, halvemasse olukorda ja see ei ole vastavalt TLS § 2 lubatud.
Võimalik, et keegi arvab teistmoodi, sellisel juhul kuulutab lõplikku tõde töövaidlust lahendav organ.

Juhiksin tähelepanu ka sellele, et ilmselt on Teil töölepingus märgitud töö tegemise aeg ja nn "ettetehtav" päev ei mahuks ju kokkulepitud tööaja sisse. Muul ajal töö tegemine saab aga toimuda üksnes poolte vabatahtlikul kokkuleppel, selle nõudmiseks peaks tööandjal olema väga kaalukad põhjused.
Õiglast kohtlemist ja ilusat pühade algust soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Eeldan, et saite trahvi väärteomenetluse raames. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et kohtuväline menetleja saadab arved trahvi tasumiseks menetlusalusele isikule posti vms teel. Trahvi tasumiseks vajalikud andmed, sh tasumise tähtaeg, on fikseeritud otsuses. Kui tegemist on üldmenetlusega, siis on väärteoprotokollis märgitud aeg ja koht, millal ja kust saab menetlusalune isik oma otsuse kätte. Kiirmenetluse korral aga antakse otsus menetlusalusele isikule kätte kohe peale rikkumise vormistamist ja selle kohta kiirmenetluse otsuse koostamist (otsus tehakse kohe rikkumise toimepanemise kohas).

Kui Teile oli trahv määratud muul moel, kui ülalkirjeldatud viisidel, siis ei ole tegemist õiguspärase käitumisega kohtuvälise menetleja poolt. Kui Teile tehti trahv selliselt, nagu ülalpool kirjeldasin, siis olete ilmselt ise jätnud tähelepanuta trahvi tasumise korra ja tähtaja ning tasumata trahvi sissenõudmine kohtutäituri vahendusel on õiguspärane.

Millist lepingut kasutada, sõltub töö iseloomust, aga ka tellija tavadest. Kui tellija palub täitjal lepingu ette valmistada, siis on arvatavasti tegu töövõtuga, st täitja peab ise teadma, mida ja kuidas teha tuleb. Tehke lepinguprojekt nii, nagu see on olnud Eesti firmadega. Maksustamine toimub vastavalt Eesti ja tellija asukohamaa vahelisele maksulepingule. Üldjuhul peab tellija kinni tulumaksu ja annab vastava tõendi. Täitja deklareerib saadud tulu ja kinnipeetud tulumaksu tuludeklaratsiooni 8. osas.

Alates "uue" liiklusseaduse jõustumisest 01.07.2011.a on tõepoolest "karmistatud" juhtimisõiguse saamise ja esmase juhiloa vahetamise tingimusi. Muuhulgas kehtestab LS § 106 lg 5 korra, et kui esmase juhiloa omanikul on kehtiv karistus liiklusnõuete rikkumise eest, väljastatakse talle juhiluba peale liiklusteooria eksami sooritamist. Teatud karistuste korral (juhtimisõiguse ära võtmine) tuleb hakata algusest peale taotlema juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba. Seega tegutseb Maanteeamet (end. ARK) kooskõlas seadusega. Karistuse kohaldamisel ei ole politseil ega ARK-l kohustust teavitada isikut ees ootavatest haldustagajärgedest.

Esmane võimalus on siiski teavitamine. Kui teile kuuluvale maatükile ei ole pandud ühtki liiklusmärki, mis teavitaks, et tegemist on eramaaga, siis ei saa küll eeldada, et need parkijad pahatahtlikud oleksid. Teil ei ole õigust neid autosid teisaldada, kui parkijad ei saanud parkimisel teada, et nende teguviis võiks ebaseaduslik olla.

Sõidukit on võimalik omandada ka sellise isiku poolt, kes ei oma juhtimisõigust ning eelöeldu tähendab, et ka liiklusregistrisse saab mootorsõiduki omanikuna registreerida isiku, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Üldjuhul saab kohtutäitur arestida võlgniku vara e. juhul, kui võlgniku poolt kasutatav sõiduk ei kuulu võlgnikule, ei saa kohtutäitur seda arestida. Erandid on võimalikud tagasitäitmise menetluse korral, millest lähemat informatsiooni leiad täitemenetluse seadustiku §-st 187...197.

Kui tegemist on ühe väärteo eest määratud karistusega, siis ei ole takistusi juhiloa saamiseks. Samas kehtiva liiklusseaduse § 106 lg 1 p-st 5 tuleneb, et juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, keda ei ole korduvalt karistatud LS 15.peatükis sätestatud väärtegude eest (sh siis ka jalakäijana toime pandud väärteod). Korduvus ei ole nõutav teatud raskemate väärtegude korral, mille korral piisab juba ühest ainsast karistusest juhtimisõiguse mitteväljastamiseks.