Õigus

Tere,

Olen viimased aastad töötu, kui päris õieti öelda, siis seisundis, kuhu meist keegi ei taha sattuda. Nimelt eraisiku pankroti äärel. Minu ettevõte pankrotistus, kohtutäitur müüs ära kodu jne.
Loomulikult järgnes sellisele katastroofile lahutus. Kõikide nende koledate sündmuste tagajärjel minu elus ei ole saanud maksta laste emale ette nähtud summasid (olen ise toimetuleku piiril, vanemad aitavad). Olenemata, et pole stabiilset sissetulekut, olen siiski püüdnud juhutöödest naisele laste jaoks raha leida (see ei puutu küll asjasse, aga kõige suurem summa on 570 eurot ja kõige võiksem 10 eurot). Lisaks olen ostnud lastele aastate jooksul palju riideid, mänguasju jne.
Hetkel olen seisus, kus lapsed tahavad väga minu juurde, aga laste ema ei lase enam mind lastega kokku (korra kuus siiski laseb) ja väidab, et kuna ei täida kohustusi, siis pole sul ka mingeid õigusi.
Mul on lastega väga tugev side, nad hoiavad mind väga ja lapsed sõna otseses mõttes nutavad nüüd ja helistavad mulle, aga ma olen täiesti nõutu, kuuldes nutvat last toru teises otsas.
Lastekaitse ütles, et kuna te ei pannud kohtus päevi paika kohtumiseks lastega, siis jah, ongi emal õigus anda teile lapsi 1-2 päevaks kuus.

Kohtusse pöörduda ma ka ei saa, esiteks pole mul raha ja seal hakkaks naine rõhuma, et mees ei maksa korralikult ettenähtud summasid.

Kuna ma siin juba kirjutasin oma raskest olukorrast, küsin juba teise küsimuse veel. Kas mul on õigus nõuda kohtus alimentide vähendamist? Minu viimane palga laekumine oli 2008 mai. Sealt edasi olen elanud juhutöödest (must sissetulek). Mul on väga raske leida tööd, sest mul puudub haridus kui ka spetsifikatsioon (mul pole ühtegi eriala). Lisaks olen selles eas, kus tööd isegi spetsialistil raske leida.

Tere! Abikaasale on määratud töövõimetuspension, mis võimaldab siiski tööl käia, kuid tööl ta käia ei soovi. Abielu on kahjuks lõppemas. Kas lahutuse korral pean teda ülal pidama PKS § 73 alusel? Ta on 50-aastane. Laps on 15, hetkel ei tea, kelle juurde jääb. Mille järgi ja kes otsustab, milline on abikaasa terviseseisund?
Lugupidamisega

Tere,

Elame kahekordses majas, kus on 2 korterit, ülemine ja alumine korrus. Mõlemad korterid on eraldi korteriomandid. Kummalegi korterile kuulub osa koduhoovist, vastavalt siis korteri suurustele 45% ja 55%. Hoovi kasutuskorda sõlmitud ei ole. Kuulda on, et alumist korterit hakatakse müüma. Kas meil on sellisel juhul korteri ostuks eesõigus? Teise korteri omanik vabatahtlikult ei soovi seda korterit meile müüa, meie aga soovime tervet maja endale. Kuidas toimida ja millised õigused meil seda endale saada oleks?

Kas on võimalik, et maakleritasusid mingi seadus ei reguleeri? Et kinnisvara omanik palkab maakleri, kes toimetab tema kasu silmas pidades (toonitan, et ei kuulutuses ega ka üürilepingus mingit märget maakleritasu kohta ei ole, läbirääkimistel teemat ei puudutatud), kuid maakler esitab lihtsalt arve üürilevõtjale?

Millise seaduse alusel saab nõuda arve maksmist, kui mina pole maaklerit palganud ja ta ei tegutse minu huvides (isegi vastupidi, kuulutuses oli minule kahjulikke valeandmeid, mis selgusid muidugi alles hiljem) olen lihtsalt leidnud tema poolt üles pandud kuulutuse. Sama asja puudutab ka küsimus, kas inkassofirmal on õigus selline nõue vastu võtta viidates, et maakleri sõnutsi olevat olnud suuline leping.

Ette tänades

Ostsin füüsilise isikuna 4,5 aastat vana auto, odomeetri näiduga 130000 km. See on fikseeritud ka auto hindamisaktis, mis on ostu-müügi lepingu lisaks ja müügikuulutuses. Müüjaks oli ettevõte, kes tegeleb autode impordiga ja müügiga. Sain autoga sõita 7 kuud, kui tekkis mootoririke, mille tõttu tuli autol vahetada mootor kuna see oli rahaliselt mõistlikum kui vana mootori remont. Vea tuvastamisel selgus, et antud rike ja mootori üldine kulumine ei vasta odomeetril olevale läbisõidule. Esindusest uurides sain teada, et 2 aastat enne auto ostmist oli läbisõit Prantsusmaal 195000 km. Tehas on nõus "good will" juhtumitega seoses tegelema autodega, mille läbisõit on kuni 150000 km. Seega puudus tehase poolse kompensatsiooni lootus. Kas minul on õigus nõuda remondikulude hüvitamist auto müüjalt? Kas müüjal on kohustus minule kulud hüvitada?

10 aastat kehtinud äriruumide tähtajatu rendileping läks oksjonitingimuste järgi üle uuele kinnistu omanikule. Tehti rendileandja poolt otsus (vastavalt lepingus olevale) kehtiv leping tühistada 2-kuulise etteütlemisega selleks, et teha uus leping samadele ruumidele. Uus leping on väga segane ja mitmeti tõlgendatav, samuti väga kallis ja minu jaoks rusuvalt karm, sest tahetakse, et maksaksin ka hoone renoveerimiskulud vastavalt kasutuses oleva pinna protsendile. Uus leping oma keerukuse ja mõistetamatute reeglitega tekitab ahistamise tunde. Olen seotud hoonega, sest kasutan ruume avaliku teenuse pakkujana, kus on kasutusel hoone põrandasse paigaldatud eriseadmed. Kas on võimalik nõuda vana lepingu mittetühistamist nõustudes uute üürihindadega?

Tere!
Üürisin omale korteri tähtajalise lepinguga. Olen korteris elanud 2 kuud ja on ilmnenud on tõsised ventilatsiooni ja niiskuse probleemid, lisaks üks sein hallitab. Enne lepingu sõlmimist mind sellest probleemist ei teavitatud, tagantjärele on omanik möönnud, et need probleemid on varasemast ajast. Kas sellised probleemid liigituvad eluruumide terviseohtlikkuse alla, mis võimaldaks erakorralise lepingu ülesütlemise ilma ette teatamata? Lepingus on kirjas ennetähtaegne lõpetamine, milleks on 2 kuud. Kas lepingu erakorralise ülesütlemisega peab omanik tagastama ka tagatisraha ja ettemaksu?
Ette tänades!

Tere

Kas korteri üleandmise-vastuvõtu akt tuleb sõlmida mõlema korteriomanikuga (tegemist ühisomandiga) või piisab ühe omaniku allkirjast? Mis saab, kui see üldse sõlmimata jätta?
Olukord järgmine. Sai ostetud enampakkumisel olev korter kohtutäituri käest. Endised omanikud on lahutatud abielupaar, kes omavahel enam ei suhtle. Naine on andnud oma nõusoleku võtmete üleandmiseks ja oma asjade ära viimiseks korterist (korteris ei ela kedagi). Korteris on samuti ka mehe asjad, kellega ei ole võimalik kontakti saada, kuna ta ei viibi Eestis, telefonile ei vasta ja meiliaadressi ma ei tea.
Kas võib sõlmida lepingu ainult ühe omanikuga, tõsta teise omaniku asjad kokku (asju on iseenesest vähe, enamasti vana seisma jäänud kola, tehnikat ega midagi väärtuslikku pole) silme alt ära, neid seejuures loomulikult kahjustamata ja igaks juhuks kõik üles pildistades, ja saada valdus enda käsutusse? Või peab teise omaniku ära ootama? On teada, et teine omanik saabub Eestisse lähiajal, ent kas see info vastab tõele, kas ta tuleb oma asjadele järele või ei, selles ei saa kindel olla. Samuti ei saa kindel olla selleski, kas ta on üldse teadlik korterimüügist.

Tänud vastuse eest ette!

Olin kuu aega haiguslehel ja see on veel jätkuv. Kas mul on õigus kogu selle aja eest ka mingit töötasu saada vastavalt töölepingule?

Tere.
Paluksin Teie hinnangut TLS § 89 lg 3. Millal tööandja peab koondatule võimalusel teist tööd pakkuma ja millal mitte? Ning kui tööandja jätab seadusest tuleneva kohustuse täielikult täitmata (sh ei paku ka mõistlikel tingimustel ümberõpet), kas ja kui suur rikkumine see on?