Õigus

Tere,

Olen olnud terve 2012. aasta täiskohaga tööl (tähtajata leping). Puhkust on õigus saada 35 päeva. 2013. aastal jätkan poole kohaga. Puhkuse kavatsen võtta (2012. aasta eest) 2013. aasta juuli kuus.

Küsimus: Kui palju puhkusepäevi on mul õigus saada ja kuidas arvutatakse puhkusetasu?

Tere!
Kehtivas liiklusseaduses on järgmine säte: § 264 (3) B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib 2016. aasta 1. jaanuarini juhtida C-kategooria mootorsõidukit, mis on kantud enne käesoleva seaduse jõustumist liiklusregistrisse, tingimusel et mootorsõiduki registrimass ei ületa 3500 kg, või sama mootorsõidukit koos kerghaagisega.

Olukord on järgmine: masin täismassiga üle 3500 kg, kuid registrimassiga 3500 kg (eelmise liiklusseaduse ajal määratud) vahetab omanikku. Mootorsõiduk on kantud liiklusregistrisse enne viimase liiklusseaduse jõustumist, kuid tehniline pass väljastatakse uue omaniku andmetega hetkel kehtiva seaduse ajal.
Kas uus omanik saab endiselt 2016. aasta 1. jaanuarini B-kategooria lubadega konkreetset sõidukit juhtida?
Suur tänu!

Tere.
Tahaksin nõu küsida selles suhtes, et kui ema (86a) läheb vanadekodusse, siis sinna tuleb juurde lastel maksta, kui tema pensionist ei jätku ja kui omavalitsus pole ka nõus maksma. Saan sellest aru, aga probleem ongi hoopis selles, et omal ajal tegi ema maad-metsad, ka talu, oma teisele tütrele, kuna ma tõesti olin siis nii rumal ja loobusin suusõnaliselt sellest (maa-mets-taluhoone) tookord. Õde hakkas seal talu pidama. Millegipärast meeldivad meie emale mu õelapsed rohkem kui minu omad ja ta on kõik oma aastaid kogunenud pensioni neile notari juures kinkinud. Ühesõnaga, mu õde ja ta lapsed on pärinud kõik esivanemate ja ka ema "varanduse". Minul on linnas pool maja, mis sai 30 aastat tagasi ostetud ja seda ta heidab mulle alalõpmata ette, kui teravamateks ütlusteks läheb. Õde koos oma lastega on kordades rohkem pärandust saanud. Et kus see võrdsus? Nüüd, kui ema hooldekodusse läheb, siis peaksin mina ka maksma, kui mul on sissetulek veidi üle miinimumi ja mul on kasvatada alaealine laps või siis aitavad ka lapselapsed... aga sel juhul, miks minu lapsed peaksid aitama maksta vanaema hooldekodu maksu, kui neile pole ju mitte midagi kusagilt pärandatud. Lisaksin veel, et mu õde on töövõimetuspensionär 50%. Tea siis, kas temagi on kohustatud maksma ema eest.
Ongi küsimus, et kas, või siis, kust mina peaksin selle puuduoleva summa võtma, kui mul pole metsa, mida müüa, õel on see võimalus. Või soovitate isegi kohtusse pöörduda, et nüüd soovin ka mina sellest pärandusest osa või ehk las avatakse need kontod, kuhu/kellele vanaema kena "kingituse" peale oma surma teinud on?

Teid ette tänades!

Tere!
Küsimus selline, et kas koolil on õigus hoida koolipäeva vältel kinni täisealist õpilast ja teda vahetundide ajal koolist mitte välja lasta?

Mulle kingiti maja, mille krunt tagastati (ma ei pidanud seda erastama). Tegin maja sees väikese juurdeehituse (maja kubatuur ei suurenenud, lihtsalt võtsin seni tühjalt seisnud ruumi eluruumina kasutusele). Kuna tegin selle abielu ajal, siis küsimus: kas see võib olla ajend, et mu abikaasa saaks nõuda terve kinnistu käsitlemist ühisvarana? Kinnistul pole midagi muud muudetud. Võiksin selle eluruumiks ehitatud osa ka uuesti tühjaks lammutada, maja välimus sellest ei muutuks. Majale tuli sellest jurdeehitusest pinda juurde umbes 25 %.
Ametlikult pole ma seda juurdeehitatud osa ka eluruumina arvele võtnud, seega juriidiliselt teda justkui ei olegi. Nagu öeldud, võiksin juurdeehitatud osa ka maha lammutada, aga justkui kahju oma kätetööd lõhkuda.

Tööleping on sõlmitud tähtajatult Eesti firmaga. Katseaeg on läbi. Millised tasud kehtivad lähetuse korral? Samas kui hetkel tööd ei ole ja saadeti tagasi Eestisse. Kas mul on õigus saada ka tasu selle aja eest kui tööd ei ole?
Tänan.

Tere
Kui on tegemist parkimisrikkumisega ja selle kohta on asetatud autoklaasi vahele trahviteade. Aga trahviteadet ei ole edastatud isikule rahvastikuregistris märgitud või mõnele muule menetlejale teadaolevale aadressile. Kuigi VTMS seda kohustab ning vastav toiming tuleb teha 5 tööpäeva jooksul väärteo tuvastamisest (mida lugeda 5 tp jooksul väärteo tuvastamisest, millal see tähtaeg tiksuma hakkab). Samuti ei ole trahviteadet avaldatud ametlikes teadaannetes.
Kas nüüd võib menetleja minna üle üldmenetlusele (kui ei jõutud 5 tööpäeva jooksul trahviteadet edastada), et menetleda antud väärtegu edasi või tuleb lugeda menetlus lõppenuks, seoses menetluse tähtaja möödumise tõttu?
Suure tänud!

Aastal 2005 sõlmisime lapse isaga kokkuleppe, et ta maksab lapsele 1600 krooni kuus. Kokkuleppe kinnitas kohus määrusega. Lapse isa kohustust ei täitnud, seepärast andsin asja edasi kohtutäiturile. Täitur on kätte saanud üksikud väiksemad summad, 7 aastat võlg vaid kuhjub. Lapse isa ametlikult ei tööta, ei oma vara. Tegelikult ma tean, et ta töötab, lihtsalt mitteametlikult. Olen ise hetkel kahe väikese lapsega kodus ja peatselt enam sissetulekut ei oma. Seetõttu on väga oluline, et minu esimese lapse isa hakkaks oma kohust täitma ning minu sooviks on, et ta maksaks vähemalt elatise miinimumi. Seepärast sooviksin kohtusse anda hagi elatise suurendamiseks

Suhtlesin ka politseiga ja küsisin kriminaalmenetluse alustamise kohta. Nemad ütlesid, et peaksin pöörduma kohtutäituri poole, kes saab selle algatada. Täitur aga ütleb, et on teinud kõik võimaliku.

Palun nõu millised on minu võimalused olukorra lahendamiseks ja kas on olemas ka näidisdokumente, et saaksin ise vastava hagi koostada?

Tere!
Kui KÜ võlglase võlgnevuse kohta on tehtud maksekäsu kiirmenetlus, mille alusel on ta kohustatud tasuma põhinõude, kõrvalnõude, viivise ja menetluskulud, siis kuidas tuleb KÜ-l edasi arvestada viivist? Kas kohtusse antud põhiosalt enam viivist arvestada ei tohi, s.t et kohtusse läinud põhiosa tuleks viivise arvestamisel maha arvestada ja viivise arvestus hakkab justkui nullist (uue võlgnevuse tekkimisest) või arvestatakse viivist edasi põhiosalt nagu eelnevalt põhivõla tasumiseni?

Tere. Makseraskuste tõttu tekkis võlgnevus ühistu ees. Ühistu andis asja kohtusse ja kohus mõistis summa välja. Kas ühistul on õigus sellelt summalt jätkuvalt igakuiselt viivist nõuda, kuigi kohtuotsus on antud menetlemiseks kohtutäiturile.