Õigus
Küsimus: Kas maja kinkelepinguga saab seada hooldamiskohustust ja keelata näiteks maja väljaüürimist?06.12.2012
Tere
Vanaemale kuulub 1/2 majast. Ta soovib teha kinkelepingut oma tütretütrele. Kas kinkelepingusse saab panna tingimusi, mida kingisaaja peab arvestama nt vanaema võimalus seal elada kuni oma surmani ilma tasu maksmata, aitamise kohustus, mitte müüa ega pantida ja välja üürida kingitud majaosa. Juhul kui kingisaaja ise ei ela seal, lubada kasutada antud pinda tasuta oma vennal, emal (maja teise poole omanik). Maja on üks tervik st üks sissekäik ja ühine köök ja sanitaarsõlm.
Ette tänades
Vanaemale kuulub 1/2 majast. Ta soovib teha kinkelepingut oma tütretütrele. Kas kinkelepingusse saab panna tingimusi, mida kingisaaja peab arvestama nt vanaema võimalus seal elada kuni oma surmani ilma tasu maksmata, aitamise kohustus, mitte müüa ega pantida ja välja üürida kingitud majaosa. Juhul kui kingisaaja ise ei ela seal, lubada kasutada antud pinda tasuta oma vennal, emal (maja teise poole omanik). Maja on üks tervik st üks sissekäik ja ühine köök ja sanitaarsõlm.
Ette tänades
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

See tagab, et ka juhul, kui kingisaaja peaks majaosa võõrandama, siis jääb kinkijale ka tulevikus õigus maja kasutada - olenemata sellest, kellele see kuulub.
Küsimus: Kas maamaksuvabastus kehtib ainult elamuga kinnistule või on ka mingeid erandeid?06.12.2012
Tere!
Elan maal vanas talukohas, millel on 2 kaasomanikku. Majapidamise juurde erastati 2 ha maad. Kuna maja konstruktsiooni tõttu (mansardkorrusega) kaasomandit reaalosadeks jagada polnud võimalik, jagasime hiljem kinnistu maanõuniku soovitusel 3-ks nii, et kaasomandisse jäi ainult elumaja koos võimaliku minimaalse maaga ja ülejäänud maa jaotati vastavalt osalusele (1/3 ja 2/3) ning varem osanike kasutuses olevaid kõrvalhooneid ja rajatisi arvestades. Maamaksu vabastamise seadus näeb ette vabastust kinnistule, millel asub elamu. Kas see tähendab, et mul on õigus vabastusele ainult väikese majaaluse kinnistu osas või on siin võimalik mingi erand. Maal elamine ei tohiks ju tähendada ainult elamut, vaid ka kõrvalhooneid, aeda jm. Milleks üldse muidu see 2 ha suurus.
Elan maal vanas talukohas, millel on 2 kaasomanikku. Majapidamise juurde erastati 2 ha maad. Kuna maja konstruktsiooni tõttu (mansardkorrusega) kaasomandit reaalosadeks jagada polnud võimalik, jagasime hiljem kinnistu maanõuniku soovitusel 3-ks nii, et kaasomandisse jäi ainult elumaja koos võimaliku minimaalse maaga ja ülejäänud maa jaotati vastavalt osalusele (1/3 ja 2/3) ning varem osanike kasutuses olevaid kõrvalhooneid ja rajatisi arvestades. Maamaksu vabastamise seadus näeb ette vabastust kinnistule, millel asub elamu. Kas see tähendab, et mul on õigus vabastusele ainult väikese majaaluse kinnistu osas või on siin võimalik mingi erand. Maal elamine ei tohiks ju tähendada ainult elamut, vaid ka kõrvalhooneid, aeda jm. Milleks üldse muidu see 2 ha suurus.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Küsimus: Mida peaksin tegema, et saada kätte oma töötasu likvideerimisel olevast osaühingust?06.12.2012
Osaühing on mulle Töövaidluskomisjoni otsuse
põhjal võlgu ca 7900 eurot. Kohtutäitur on täitekutse ametlikes teadaannetes avaldanud augusti lõpul 2012 a. Kahjuks on OÜ maksejõuetu ja varad puuduvad (ära kanditud). Esitasin Harju Maakohtule Pankrotiavalduse oktoobris 2012 a, mis võeti menetlusesse ja nõuti pankrotihalduri tasu 2000 euro äramaksmist!
Loobusin, sest lõpptulemusena saanuksin õnnestumise korral tühise summa oma töö- ja puhkusetasust kätte läbi töötukassa.
Täna avastasin, et Krediidiinfos on märge, et OÜ on likvideerimisel. Mida ma peaksin tegema, kelle poole pöörduma, et saaksin töötukassa kaudu osagi minule kuuluvast summast?
Jään ootama Teie vastust!
Ette tänades
põhjal võlgu ca 7900 eurot. Kohtutäitur on täitekutse ametlikes teadaannetes avaldanud augusti lõpul 2012 a. Kahjuks on OÜ maksejõuetu ja varad puuduvad (ära kanditud). Esitasin Harju Maakohtule Pankrotiavalduse oktoobris 2012 a, mis võeti menetlusesse ja nõuti pankrotihalduri tasu 2000 euro äramaksmist!
Loobusin, sest lõpptulemusena saanuksin õnnestumise korral tühise summa oma töö- ja puhkusetasust kätte läbi töötukassa.
Täna avastasin, et Krediidiinfos on märge, et OÜ on likvideerimisel. Mida ma peaksin tegema, kelle poole pöörduma, et saaksin töötukassa kaudu osagi minule kuuluvast summast?
Jään ootama Teie vastust!
Ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kui pankrotiavalduse esitab võlgnik ise, siis ajutise pankrotihalduri tasu pole vaja deponeerida – kui võlgnikul vara pole, siis tasub halduri vaeva riik. Kohtu poolt tuvastatud maksejõuetuse korral (pankroti väljakuulutamine või menetluse raugemine vara ebapiisavuse tõttu) hüvitab palgavõla ja puhkusetasu Töötukassa. Taotluse väljamakse tegemiseks esitab (ajutine) pankrotihaldur.
Kui siiski on likvideerimine lõpule viidud ja OÜ registrist kustutatud, võib kohtult taotleda likvideerimise ennistamist.
Küsimus: Mida teha, kui ettevõttes tahetakse sisse viia töö kahes vahetuses?06.12.2012
Paluksin Teie abi probleemi lahendamisel või väljapääsu leidmiseks!
Nimelt töötan 9 aastat suures elektroonikafirmas, kuid nüüd alates 2.veebruarist 2013 hakkab kehtima uue töösisekorraeeskirjade järgi 2 vahetusega töö. I vahetus kella 07.00-15.30 ja II vahetus 15.30-24.00. Meil ei muudeta lepingut ümber vaid töökorraldusreeglid lihtsalt tehakse ümber! Nüüd anti teavituspaber töösisekorrareeglite kohta ja vaja sinna allkirja! Ma muidugi ei andnud veel ning loodan Teilt mingitki nõu selle kohta. Mõtlesin, et antakse vähemalt koondamistasusid aga seegi lootus kustus, sest personalijuht ütles, et muudetakse ainult töökorralduse reegleid ja kui ei sobi siis võite avalduse teha (lahkuda omal soovil)!
Minul on 2 last 14-aastane ja 6-aastane, tõesti ei ole kuhugi jätta oma lapsi nii hilja õhtul, nad ju ikka alles väikesed, et üksi koju jätta!
Peale minu on veel paljud naised, kes kasvatavad lapsi üksinda ja on selle probleemi ees!
Ette tänades!
Nimelt töötan 9 aastat suures elektroonikafirmas, kuid nüüd alates 2.veebruarist 2013 hakkab kehtima uue töösisekorraeeskirjade järgi 2 vahetusega töö. I vahetus kella 07.00-15.30 ja II vahetus 15.30-24.00. Meil ei muudeta lepingut ümber vaid töökorraldusreeglid lihtsalt tehakse ümber! Nüüd anti teavituspaber töösisekorrareeglite kohta ja vaja sinna allkirja! Ma muidugi ei andnud veel ning loodan Teilt mingitki nõu selle kohta. Mõtlesin, et antakse vähemalt koondamistasusid aga seegi lootus kustus, sest personalijuht ütles, et muudetakse ainult töökorralduse reegleid ja kui ei sobi siis võite avalduse teha (lahkuda omal soovil)!
Minul on 2 last 14-aastane ja 6-aastane, tõesti ei ole kuhugi jätta oma lapsi nii hilja õhtul, nad ju ikka alles väikesed, et üksi koju jätta!
Peale minu on veel paljud naised, kes kasvatavad lapsi üksinda ja on selle probleemi ees!
Ette tänades!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

TLS § 47 lg 4 määrab selgelt, et tööandjal on õigus ühepoolselt tööaja korraldust muuta, kui see tuleneb ettevõtte vajadustest ja muudatus on mõlemapoolset huvi arvestades mõistlik. Kuna ettevõtte vajadused on antud kontekstis esikohale seatud, siis mõistlikkuse määra tuleks igal üksikjuhtumil eraldi kaaluda, hinnates, kelle huvid on kaalukamad. Kui tööaja korraldus muudab töötajal võimatuks näiteks oluliste perekondlike kohustuste täitmise, siis minu hinnangul kaaluvad töötaja huvid tööandja huvid üles. Konkreetselt Teie juhtumi puhul tuleks adekvaatselt hinnata, kas 14-aastast last saab pidada sotsiaalselt piisavalt küpseks või ebaküpseks, et hilisõhtul koos väiksema lapsega kodus olla.
Samuti võib ebamõistlikuks pidada sellist tööaja korralduse muudatust, kus töötajatel ei ole võimalik tööle või töölt koju saada seetõttu, et ühistransport hilisel/varasel ajal ei liigu.
Samas ei tohiks ühistranspordi puudumist ettekäändeks tuua töötaja, kes harilikult oma isikliku autoga tööl käib.
Seega peaks tööandja iga töötaja puhul eraldi kaaluma, kelle huvid on rohkem põhjendatud. Hiline töövahetuse lõpp võib olla ühele töötajale oluliseks takistuseks, mida teise töötaja puhul arvestama ei peaks. Näiteks võiks tuua võrdluse üksiku autoga tööl käiva või alaealiste lastega ühistransporti kasutava üksikvanema vahel.
Vastastikku lojaalset suhtumist "mõistlikkuse" hindamisel:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui laste isa elab Soomes, kas siis temalt ei saagi Eesti kohtutäiturid elatist kinni pidada?06.12.2012
2005. a mõisteti maakohtus lastele elatist, nüüdseks on võlgnevus päris suur ja isa elab ja töötab Soomes. Seega elukoha järgi pole enam Eestis. Tean, et peaksin pöörduma kohtu poole ja võtma kohtuotsuse tunnustamist välisriigis, kuid samas pean ka laskma kõik dokumendid ümber tõlkida, mis läheks väga kulukaks. Kas meie Eesti kohtutäiturid ei saa Soome pangaarvelt siis raha kinni pidada? Millised üldse on minu võimalused, kuna võlgnevus on üle 10000 euro?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse isa elab/töötab Soomes ja saab sellega seoses ametlikku sissetulekut Soomes, ei saa sellega tegeleda Eesti kohtutäiturid.
Olete õigesti aru saanud, et välisriigis kohtuotsuse täitmisele pööramiseks on eelnevalt vajalik kohtuotsuse täidetavaks tunnistamine vastava välisriigi poolt, milleks tuleks pöörduda Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise justiitskoostöö talituse poole.
Justiitsministeeriumile tuleb esitada järgmised dokumendid:
• eestikeelne taotlus Justiitsministeeriumile, millega palute otsuse tunnustamist välisriigis;
• taotlus välisriigi kohtule tõlgituna vastava riigi keelde;
• tõlgitud võlgnevuse kalkulatsioon;
• Eesti kohtu otsuse kinnitatud koopia;
• tunnistus (sertifikaat) määruse nr 4/2009 lisa II alusel — selle väljastab Teile vastava riigi keeles I astme otsuse teinud Eesti kohus.
Kui eelpool nimetatud dokumendid on esitatud, edastab Justiitsministeerium need vastava välisriigi keskasutusele, kes seejärel antud asjaga tegelema hakkab. Veelgi täpsemalt saate lugeda järgmiselt aadressilt: http://www.juristaitab.ee/vormid-ja-kasulikud-viited/kohtuotsuse-tunnustamine-valismaal/euroopa-noukogu-maaruse-nr-442001
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on seaduslik, kui töölepingus on kirjas, et tunnitasu kehtib ka öötöö kohta?05.12.2012
Minu töölepingus on kirjas tunnitasu, normtunnid kuus on 160, kui 8 tundi päevas, kas tööandja on kohustatud maksma ületunni eest, kui seda pole lepingus kirjas? Samas kui olen õhtul kella 22 ajal tööl, kas siis pole mingi teine tasu ja öösiti? Kuna minu lepingus on kirjas, et tunnitasu kehtib ka öö töökohta. Kas see on õige? Samas olin nüüd novembris haiguslehel 15 päeva, 2 nädalat sain tööl olla, kus tuli 50 tundi ainult, kuna tegu on puhastusteenindusega ja objekte on palju aga mulle ei antud sellepärast ka tunde tuli vähem. Kas tööandja on kohustatud selle vahe kinni maksma kui on see nende süü, et mul ei tulnud 80 tundi vaid 50 tundi?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 44 lg 4). Siinkohal ei tohiks see muutuda järjepidevaks, vastasel juhul tuleks töökorraldust muuta.
Ületunnitöö hüvitab tööandja vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas (TLS § 44 lg 6).
Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), 8 tundi päevas. (TLS § 43 lg 1; 2)
Töötunde 2012 a. novembris oli 176 (mitte 160), millest tuleb maha arvestada töövõimetuslehel viibimise ajal olevad töötunnid.
Tööandja on eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ( TLS § 28 lg 2 p1;2). Seega peab tööandja kindlustama tööd, et puudujäävad tunnid tasa teha.
1) Kui ei ole tegemist summeeritud tööajaarvestusega, on tööandja kohustatud kinni maksma tunnid, kus töötaja ei saanud tööd vajalikul hulgal.
2) Ületunnid tuleb kompenseerida eelkõige vaba ajaga.
Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. ( TLS § 45 lg 1). Tundub, et töölepingus on kokkulepe kirjas.
Nägemata töölepingut ei selgu antud informatsioonist muid asjaolusid, mis viitaksid tööandjapoolele kohustuste rikkumisele, kuid esialgu tuleks likvideerida olemas-olevad alustades töökorralduse muutmisest ning õigetest töötundidest.
Selgeid töösuhteid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kust ja kuidas alustada isalt elatisraha väljanõudmisega?05.12.2012
Tere!
Tahaks lapse isale peale panna alimendid, aga mis dokumente selleks vaja on ja mida teha, kuhu pöörduda? Kas loeb ka see, et lapse isa ei ole sünnitunnistusel kirjas ja mis järjekorras kogu protseduur käib?
Ette tänades,
Tahaks lapse isale peale panna alimendid, aga mis dokumente selleks vaja on ja mida teha, kuhu pöörduda? Kas loeb ka see, et lapse isa ei ole sünnitunnistusel kirjas ja mis järjekorras kogu protseduur käib?
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatise väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus või algatada maksekäsu kiirmenetlus lapse elatisnõudes. Erinevalt maksekäsu kiirmenetlusest on hagimenetluses (ehk hagiavalduse esitamisel) võimalik taotleda elatise väljamõistmist kuni 1 aasta tagasiulatuvalt ja määratletud ei ole nõutava elatise ülempiiri, milline on maksekäsu kiirmenetluse puhul 200 eurot.
Kui taotlete elatise väljamõistmist miinimummääras, mis on käesoleval hetkel 145 eurot kuus ühe lapse kohta, tuleb põhimõtteliselt hagiavaldusele lisada vaid lapse sünnitunnistus. Riigilõivu elatise väljamõistmise hagilt tasuda ei tule. Kui nõuate elatist miinimumist suuremas ulatuses, peab lapse vajadusi (ehk tema ülalpidamiseks tehtud kulutusi) dokumentaalselt erinevate tšekkide, maksekorralduste ja arvetega tõendama.
Elatist on võimalik nõuda vaid isikult, kes on lapse vanemana kantud sünnitunnistusele. Kui lapse bioloogiline isa ei ole kantud lapse sünnitunnistusele, tuleb elatise väljamõistmiseks taotleda kohtult esmalt isaduse tuvastamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida ette võtta, kui lapse ema ei täida meievahelist kokkulepet lapse hooldusõiguse osas?05.12.2012
Läksime lapse emaga 3 kuud tagasi lahku (vabaabielu). Allkirjastasime lapse emaga kokkuleppe, mille kohaselt on laps (5 a. poiss), iga nädalavahetus minu juures ja nädala sees ema juures. Selle aja jooksul olen lapse emale andnud algul 1000 eurot, siis ülejäänud kuud 100 eurot pluss küttepuud ja ostsin televiisori. Laps sai küll iga nädalavahetus käia, kuigi pidin pidevalt kuulama süüdistusi, et laiman teda lapse kuuldes, ei anna lapsele süüa jne. Iga kord muidugi ka ähvardas, et enam last ei luba. Nüüd, kus mul ei olnud tema nõudmise peale kohe raha anda, ei lubanud ta 2 nädalavahetust last minu juurde ja viis lapse oma ema poole, seal hoidis last kasuvanaisa (ema uus mees) sel ajal kui vanaema tööl oli. Laps pidi olema samas raskelt haige (gripp). Kuna lapse emal on 80 % psüühiline puue, ta ilmselt siis ise haige lapse eest hoolitseda ei suutnud. Ka enne on ta viinud haige lapse oma ema poole. Kas ei oleks võinud siis laps olla minu juures, oleksin hoolitsenud ise haige lapse eest? Nüüd aga esitasid nii lapse ema, kui vanaema mulle nõude, et kevadeni ei ole mul mõtet lapsele järgi tulla, ei lubata. Ja et ma võiksin üldse lapse unustada, kuna vanaema on nõus ise lapse üles kasvatama. Laps on väga õnnetu, minu juurest ära minnes luges alati sõrmedel päevi, et kuna saab tagasi tulla.. ja nüüd. Samuti hoiab väga oma tädi, kellega ka ei lubata kohtuda, et tal pole õigust last näha. Lastekaitsesse minna pole mul enam mõtet, kuna ta pidi seal oma jutu järgi olema igapäevane külaline ja minu kohta kõik kõige hullemad asjad kokku valetanud, kahjuks teda ka usutaks. Näha on, et ema kasutab last relvana minu vastu, saamata aru, et laps ju kannatab, tema heaolu peaks olema kõige tähtsam. Mida ma saaksin sellises olukorras, teha? Omavahelisi kokkuleppeid teha niisiis ei saa, kuna ta ei pea neist kinni. Olen mõelnud ka kohtusse andmist kui muud üle ei jää. Eriti mure ongi see, et lapse ema psüühiline tervis pole just kõige parem lapse kasvatamiseks ja ta ei saa üksi lapse kasvatamisega hakkama, samas tahab mulle kätte maksta lahkumineku eest ja selleks siis last ära kasutades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tegelikkuses on Teil õigus igal ajal oma laps kolmanda isiku (antud juhul lapse vanaema) käest ära võtta, sest Teie olete siiski lapse bioloogiline vanem, kellele laienevad lapsega seotud õigused (ja ka kohustused). Seda muidugi eeldusel, et ei ole kohtulahendit, mis Teie õigusi mingil moel piiraks – nagu Teie jutust järeldan, seda ei ole.
Kui omavahelised kokkulepped lapsega suhtlemise osas ei toimi, tuleks esmalt pöörduda lastekaitsetöötaja poole (ka siis, kui arvate, et see ei pruugi olukorrale lahendust pakkuda). Kui eestkosteasutuses lapse emaga kokkuleppele saada ei õnnestu, peaksite suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduma kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse isa töötab Soomes, kas siis saan nõuda suuremat elatisraha kui meil Eestis ette nähtud?05.12.2012
Tere,
ma tahaksin lapse isalt välja nõuda lapsele elatisraha, kuid ta töötab Soomes. Kas siis on võimalik nõuda rohkem kui 139€ (Eesti miinimumpalga järgi)?
Tööl ta peaks olema nüüd ametlikult, kuid lapsele kannab elatisraha kuidas jumal juhatab, mõni kuu üldse ei kanna ja kas mul on õigus nõuda ka tagant järgi need summad, mis tal tasumata on?
Kuidas seda taotlust teha ja kus seda teha?
Tänud
ma tahaksin lapse isalt välja nõuda lapsele elatisraha, kuid ta töötab Soomes. Kas siis on võimalik nõuda rohkem kui 139€ (Eesti miinimumpalga järgi)?
Tööl ta peaks olema nüüd ametlikult, kuid lapsele kannab elatisraha kuidas jumal juhatab, mõni kuu üldse ei kanna ja kas mul on õigus nõuda ka tagant järgi need summad, mis tal tasumata on?
Kuidas seda taotlust teha ja kus seda teha?
Tänud
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Lapse elatisraha suurus oleneb peaasjalikult lapse vajadustest ja rolli ei mängi üldjuhul asjaolu, kus elatise maksmiseks kohustatud isik elab ning milline on sellega seoses tema sissetulek.
Seega, kui lapse vajadused ühes kalendrikuus on suuremad kui alampalk, mis on käesoleval hetkel 290 eurot, on põhjendatud nõuda lapsele ka ülalpidamist suuremas ulatuses. Seejuures tuleb arvestada sellega, et elatise nõudmisel miinimumist suuremas summas peab lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi tõendama.
Elatise väljamõistmiseks tuleb esitada kohtule vastav hagiavaldus või algatada maksekäsu kiirmenetlus elatisnõudes. Erinevalt maksekäsu kiirmenetlusest on hagiavalduse esitamisel võimalik nõuda elatist 1 aasta tagasiulatuvalt, samuti puudub nõutava elatise ülemmäär, milline on maksekäsu kiirmenetluse korral 200 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käituda olukorras, kus elatisraha maksmise järel endale ei jäägi elamiseks raha?05.12.2012
Tere.
Maksan oma lapsele esimesest kooselust kohtu poolt määratud elatist 160 eurot. Nüüd läksin teise lapse emast lahku ja vaja maksta teisele lapsele samuti elatist, aga sisuliselt ei jää mul endal üldse elamisraha. Mida peaksin sellises olukorras tegema. Mainin igaks juhuks veel seda, et esimese lapse elatise määramise ajal oli palk tunduvalt suurem, kuid toimus koondamine ja jäin töötuks. Praegu teenin 350 eurot neto.
Maksan oma lapsele esimesest kooselust kohtu poolt määratud elatist 160 eurot. Nüüd läksin teise lapse emast lahku ja vaja maksta teisele lapsele samuti elatist, aga sisuliselt ei jää mul endal üldse elamisraha. Mida peaksin sellises olukorras tegema. Mainin igaks juhuks veel seda, et esimese lapse elatise määramise ajal oli palk tunduvalt suurem, kuid toimus koondamine ja jäin töötuks. Praegu teenin 350 eurot neto.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kohtupraktika on kujunenud selliseks, et alla miinimummäära elatist üldjuhul välja ei mõisteta (hetkel on selleks 145 eurot kuus ühe lapse kohta). Siiski on erandina võimalik kohtult taotleda, et elatist vähendataks alla miinimumi, kui esinevad eeskätt PkS § 102 lõikes 2 sätestatud mõjuvad põhjused, millisteks on vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Elatise vähendamise taotlemiseks peate kohtule esitama motiveeritud hagiavalduse, selgitades põhjalikult, miks Te ei ole võimeline lapsele miinimummääras elatist maksma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand