Õigus
Küsimus: Kuidas saada kätte elatisraha, kui lapse isa ei kanna oma palka pangakontole?30.11.2012
Tere.
Olen laste isast lahus 10 aastat. Siis oli mul võimalik küsida 1000 krooni. Kuid eelmisel aastal küsisin laste isalt 2 lapse ülalpidamiseks 278,02 eurot. Selle, mis oli siis 2 lapsega võimalik küsida. Kohus rahuldas minu nõude, kuid laste isa ei maksa seda, kuigi töötab kaugsõidu autojuhina. Ta ei lase oma palka pangakontole kanda ja sellepärast ei saa ka kohtutäitur temalt raha kätte. Tema tööandja kannab kogu raha firma kaardile ja ta ise ei nõustu seda maksma, kuigi kogu aeg lubab.
Kas on kuidagi võimalik temalt see raha kätte saada, sest ta võlgneb juba pea 4000 €?
Olen laste isast lahus 10 aastat. Siis oli mul võimalik küsida 1000 krooni. Kuid eelmisel aastal küsisin laste isalt 2 lapse ülalpidamiseks 278,02 eurot. Selle, mis oli siis 2 lapsega võimalik küsida. Kohus rahuldas minu nõude, kuid laste isa ei maksa seda, kuigi töötab kaugsõidu autojuhina. Ta ei lase oma palka pangakontole kanda ja sellepärast ei saa ka kohtutäitur temalt raha kätte. Tema tööandja kannab kogu raha firma kaardile ja ta ise ei nõustu seda maksma, kuigi kogu aeg lubab.
Kas on kuidagi võimalik temalt see raha kätte saada, sest ta võlgneb juba pea 4000 €?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Sissenõuet on võimalik pöörata ka võlgniku kinnis- ja vallasvarale, kui sissenõude pööramine võlgniku kontole tulemust andnud ei ole. Seega, kui võlgnikul on kinnis- või vallasvara, tuleks kaaluda elatise kättesaamiseks sellele sissenõude pööramist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saan perest eraldi elades laste kasvatamises osaleda, et asi ei taanduks elatise maksmisele?30.11.2012
Meie kooselust on kaks last (8 ja 10 a.). Naine kodus pidevalt sõimas mind, ehk mul ei olnud võimalik selle inimesega enam koos elada. Süda jääb lõpuks seisma kui sellist karjumist pidevalt kannatada. Kolisin välja. Kas ma oleksin võinud lapsed kaasa võta? Kuidas saan nüüd laste kasvatamises märkimisväärselt osaleda, et ei peaks maksma elatist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Teil on õigus oma lastega suhelda ja teine vanem Teid selles takistada ei tohiks. Kui see aga juhtub, peaksite esmalt pöörduma elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole, kes võtab ühendust laste emaga ning suunab Teid ja lapse ema kokku leppima konkreetses lastega suhtlemise korras. Kui kokkuleppe sõlmimine ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriomanikul on õigus esitada üürnikule arve korstnapühkimisteenuse eest?29.11.2012
Tere,
Kas korteriomanikul on õigus esitada korstnapühkimisteenuse arve korteri üürnikule või on see teenus korteriomaniku kohustus ning üürnikule ei tohiks neid kulusid esitada. Kust oleks võimalik nende kohustuste kohta rohkem lugeda? Tänan
Kas korteriomanikul on õigus esitada korstnapühkimisteenuse arve korteri üürnikule või on see teenus korteriomaniku kohustus ning üürnikule ei tohiks neid kulusid esitada. Kust oleks võimalik nende kohustuste kohta rohkem lugeda? Tänan
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Küsimus: Kuidas vabaneda prügiveolepingust, mille on minu eest sõlminud vallavalitsus?29.11.2012
Jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel loetakse kõik kinnistud liitunuks korraldatud jäätmeveoga alates eelnimetatud korra kehtestamisest omavalitsuse territooriumil.
Nii ka minu maal asuva suvemaja prügiveo asjus hakkas arveid tulema minu Tallinna aadressil. Prügiveofirmale teatasin, et ei vaja nende teenust ja mina isiklikult ei ole mingit lepingut sõlminud ega kedagi volitanud selleks. Prügiveofirma soovitas vallavalitsusse pöörduda, kuna leping oligi nendega tehtud. Vallavalitsuses pakuti ajutist lepingu peatamist talveperioodiks. See mind ei rahuldanud, kuna soovisin säilitada staatust, et ma ei ole mingeid prügiveo lepinguid sõlminud.
Leidsin, et kõige lihtsam tee on prügiveo arveid mitte maksta: arve lõpus oli märge, et teenuse osutamine peatatakse, kui esineb pikaajalisi võlgnevusi.
Nüüd on inkasso minu poole pöördunud nõudega: kogusummas 7,59EUR, sellest 6EUR inkasso teenus.
Kas selliste väikeste võlanõuete korral on õigus minu pangakontot arestida, et nõuet kätte saada?
Kas konto arestimisel on võlgnevuse piirsumma millest alates saab arestimist korraldada? Või on teisi piiranguid konto arestimiseks?
Hiljuti sain teada, et JääTS § 69 lõige 4 alusel saaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada... kuid minuni jõudnud kohtupraktika näitab, et see on vaid teoreetiline võimalus ja kliendi huve üldjuhul eiratakse, ehk ei peeta "põhjendatuks".
Kui teil on värskemaid paremaid andmeid, olen tänulik mind informeerimast.
Minu küsimus on:
kas praegune prügiveo arvete ignoreerimine on parim lahendus pääsemaks sellest teenusest? või on välja pakkuda paremaid prügiteenusest loobumise viise?
Ette tänades,
Nii ka minu maal asuva suvemaja prügiveo asjus hakkas arveid tulema minu Tallinna aadressil. Prügiveofirmale teatasin, et ei vaja nende teenust ja mina isiklikult ei ole mingit lepingut sõlminud ega kedagi volitanud selleks. Prügiveofirma soovitas vallavalitsusse pöörduda, kuna leping oligi nendega tehtud. Vallavalitsuses pakuti ajutist lepingu peatamist talveperioodiks. See mind ei rahuldanud, kuna soovisin säilitada staatust, et ma ei ole mingeid prügiveo lepinguid sõlminud.
Leidsin, et kõige lihtsam tee on prügiveo arveid mitte maksta: arve lõpus oli märge, et teenuse osutamine peatatakse, kui esineb pikaajalisi võlgnevusi.
Nüüd on inkasso minu poole pöördunud nõudega: kogusummas 7,59EUR, sellest 6EUR inkasso teenus.
Kas selliste väikeste võlanõuete korral on õigus minu pangakontot arestida, et nõuet kätte saada?
Kas konto arestimisel on võlgnevuse piirsumma millest alates saab arestimist korraldada? Või on teisi piiranguid konto arestimiseks?
Hiljuti sain teada, et JääTS § 69 lõige 4 alusel saaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada... kuid minuni jõudnud kohtupraktika näitab, et see on vaid teoreetiline võimalus ja kliendi huve üldjuhul eiratakse, ehk ei peeta "põhjendatuks".
Kui teil on värskemaid paremaid andmeid, olen tänulik mind informeerimast.
Minu küsimus on:
kas praegune prügiveo arvete ignoreerimine on parim lahendus pääsemaks sellest teenusest? või on välja pakkuda paremaid prügiteenusest loobumise viise?
Ette tänades,
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimus: Kui isa vaidlustab elatise sissenõudmise kiirmenetlusena, kas siis kohtusse minnes võib nõutavat summat suurendada?29.11.2012
Tekkis selline küsimus. Ma olen sisse andmas elatisenõuet kahe lapse tarbeks. Kas see esitatakse kahe erineva nõudena a kuni 200 eurot?
Ja kui laste isa selle nõude vaidlustab, siis tuleb pikem kohtutee jalge alla võtta?
Lihtsalt annaksin asja kiirmenetlustena sisse, sest mul pole aega ja tahtmist pikalt kohtus vaielda. Suhted laste isaga ja tema sugulastega on piisavalt halvad ja ma ei taha endale liigset stressi.
Nüüd juhul, kui ta vaidlustab 200 eurose nõude, kas kohtusse minemisel on võimalik seda summat käigu pealt suuremaks muuta tegelike kuludeni? ehk 300 ja enam eurot lapse kohta? Või jääb see summa selliseks, mida ma algselt küsisin.
Reaalsuses ma sooviksin vähemalt 300 eurot elatist 1 lapse kohta, sest kalkulatsioonid on tehtud ja lastekaitsespetsialistiga koos üle vaadatud. Laste isale kirjalikult teatavaks tehtud, et kulutused on reaalsed. Lihtsalt aja ja närvide kokkuhoiuks olen nõus osast loobuma.. kui aga närvikulu tuleb mängu siis ma sooviksin ikkagi täit õigust. Ehk poolt põhjendatud kulutustest.
Ja kui laste isa selle nõude vaidlustab, siis tuleb pikem kohtutee jalge alla võtta?
Lihtsalt annaksin asja kiirmenetlustena sisse, sest mul pole aega ja tahtmist pikalt kohtus vaielda. Suhted laste isaga ja tema sugulastega on piisavalt halvad ja ma ei taha endale liigset stressi.
Nüüd juhul, kui ta vaidlustab 200 eurose nõude, kas kohtusse minemisel on võimalik seda summat käigu pealt suuremaks muuta tegelike kuludeni? ehk 300 ja enam eurot lapse kohta? Või jääb see summa selliseks, mida ma algselt küsisin.
Reaalsuses ma sooviksin vähemalt 300 eurot elatist 1 lapse kohta, sest kalkulatsioonid on tehtud ja lastekaitsespetsialistiga koos üle vaadatud. Laste isale kirjalikult teatavaks tehtud, et kulutused on reaalsed. Lihtsalt aja ja närvide kokkuhoiuks olen nõus osast loobuma.. kui aga närvikulu tuleb mängu siis ma sooviksin ikkagi täit õigust. Ehk poolt põhjendatud kulutustest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui algatate maksekäsu kiirmenetluse elatisnõudes, siis vastuväite esitamisel läheb kiirmenetlus igal juhul üle hagimenetluseks.
Sisuliselt võite oma nõuet menetluse keskel veel muuta (sh suurendada), kuid ilmselt oleks ikkagi mõistlikum koheselt esitada nö lõplik nõue asjakohaste tõenditega hagiavalduse vormis, millel ei ole nö ülempiiri nõutava elatise suuruse osas (erinevalt maksekäsu kiirmenetlusest).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on võimalik kiirmenetlusega määratud alimente vähendada, kui mõlemad vanemad on selles kokku leppinud?29.11.2012
Tere.
Alimendid on määratud kiirmenetlusega (summaks 158€), aga kahjuks ei ole võimalik vanemal seda summat maksta. Lapse ema tegi ettepaneku alimentide vähendamiseks, et mingigi raha tuleks.
Kuidas on võimalik seaduslikult seda teha, kui mõlemad vanemad on suusõnaliselt kokkuleppele saanud? Kas piisab omavahelisest allkirjastatud kokkuleppest või peab pöörduma notari või kohtu poole?
Peaks mainima, et kahjuks kohtu poole pole võimalik pöörduda kuna majanduslik olukord ei luba.
Alimendid on määratud kiirmenetlusega (summaks 158€), aga kahjuks ei ole võimalik vanemal seda summat maksta. Lapse ema tegi ettepaneku alimentide vähendamiseks, et mingigi raha tuleks.
Kuidas on võimalik seaduslikult seda teha, kui mõlemad vanemad on suusõnaliselt kokkuleppele saanud? Kas piisab omavahelisest allkirjastatud kokkuleppest või peab pöörduma notari või kohtu poole?
Peaks mainima, et kahjuks kohtu poole pole võimalik pöörduda kuna majanduslik olukord ei luba.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Selleks, et kokkulepe elatise vähendamise kohta õiguslikku jõudu omaks, peaksite selle kindlasti sõlmima notariaalses vormis.
PS! Elatise vähendamise hagilt riigilõivu tasuda ei tule, seega juhul, kui olete võimeline hagiavalduse ise koostama, kohtusse pöördumisega mingisuguseid kulusid ei kaasne. Samas notaritasu tuleb igal juhul maksta, kui minna notari juurde vastavat kokkulepet sõlmima.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda emalt kuludokumente, sest tundub, et minu makstud elatisraha eest ei saa laps midagi?29.11.2012
Olen lapse isa ja hetkel lapse emast lahutatud. Ka mõisteti välja elatisraha, mida ma ka korrapäraselt maksan eraldi selle jaoks avatud arvele, mis siis kuulub lapsele. Samas aga avastasin hiljuti, et lapse arve on tühi ja lapse ema poolt on kantud igakuiselt see summa tema ema arvele. Samas sain teada, et laps (10) käib mööda prügikaste taarat korjamas. Sellest rahast, mis ma talle kannan, peaks jätkuma kõigiks vajadusteks. Kas lapse emal on sellisteks ülekanneteks õigust ja kas minul kui maksjal on õigust küsida kuludokumente, sest minu teada pole laps midagi erilist küll saanud. Lugupidamisega lapse isa
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Ilmselgelt on elatist saaval vanemal kohustus kasutada elatist lapse huvides (PkS § 100 lg 2), kuid paraku puudub seaduslik alus nõuda elatist saavalt vanemalt nö kuludokumente veendumaks, et ta kasutab elatist lapse huvides. Sellegipoolest võite lapse ema tähelepanu pöörata PkS § 100 lõikele 2, mis nagu eelpool märgitud, kohustab vanemat kasutama elatist lapse huvides.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui pikad on nõuete aegumise ja halduskohtule avalduste esitamise tähtajad?29.11.2012
Tere!
Alusetult makstud viivistasu ei nõustu Tallinna Linnavalitsus tagastama. Kui pikad on nõude esitamiseks halduskohtule nõuete aegumise ja avalduste esitamise tähtajad?
Lugupidamisega,
Alusetult makstud viivistasu ei nõustu Tallinna Linnavalitsus tagastama. Kui pikad on nõude esitamiseks halduskohtule nõuete aegumise ja avalduste esitamise tähtajad?
Lugupidamisega,
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus: Kas hooldamata tee tõttu talvisel libedal ajal saab avarii kahju nõuda ka tee hooldajalt või omanikult?29.11.2012
Tere,
Selline olukord, et väljas miinuskraadid ja teed ei ole soolatatuid, ning väga libedad. Teelõigul, kus käib tee-ehitus, on kiiruspiirang vastavalt 50 ja 30 km/h. Teeolude tõttu tõmbas auto taga olev raske haagis auto kraavi. Kes sellisel juhul hüvitab remondi kulud, kas autojuht või võib seda nõuda ka tee omanikult/hooldajalt, kuna õigel ajal ei ole tehtud teeholdust?
Selline olukord, et väljas miinuskraadid ja teed ei ole soolatatuid, ning väga libedad. Teelõigul, kus käib tee-ehitus, on kiiruspiirang vastavalt 50 ja 30 km/h. Teeolude tõttu tõmbas auto taga olev raske haagis auto kraavi. Kes sellisel juhul hüvitab remondi kulud, kas autojuht või võib seda nõuda ka tee omanikult/hooldajalt, kuna õigel ajal ei ole tehtud teeholdust?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Nõuded teede ja tänavate hooldamisele ning seisundile on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määrusega nr 45 "Tee seisundinõuded" (https://www.riigiteataja.ee/akt/111082011002). Kui tee seisund või tee hooldamine ei vastanud eelnimetatud aktis kehtestatud nõuetele on võimalik kaaluda ka kahjunõuet tee omaniku vastu.
Küsimus: Kuidas peab käituma korteriühistu juhatus kui korteriomanik on surnud, pärija ei ole teada ning võlad kasvavad?28.11.2012
Tere,
Korteriomanik suri 2012. a suvel. Pärija ei ole korteriühistule teada, kuna puudub vastavasisuline märge kinnistusraamatus. Korteril on võlg üle 2000 euro. Mida peab korteriühistu juhatus selleks tegema, et teada saada, kes on pärija ja kuidas saada tema käest kätte korteriühistu võlg?
Tänan.
Korteriomanik suri 2012. a suvel. Pärija ei ole korteriühistule teada, kuna puudub vastavasisuline märge kinnistusraamatus. Korteril on võlg üle 2000 euro. Mida peab korteriühistu juhatus selleks tegema, et teada saada, kes on pärija ja kuidas saada tema käest kätte korteriühistu võlg?
Tänan.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.