Õigus
Küsimus: Kas silt ERATEE tähendab, et liikumiseks on vaja teeomaniku luba?04.12.2012
Mida tähendab, kui erateele on pandud ERATEE silt. Kas sellel teel liikumiseks on vaja küsida omaniku luba? Mis saab siis kui omanik ei luba liigelda ja muud teed oma koju jõudmiseks ei ole?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Lõike 2 kohaselt füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Teeseaduse § 5'2 kohaselt võib erateed kasutada üksnes teeomaniku loal (va TS § 33 lg-s 8 sätestatud juhtudel, milleks on alarmsõiduk ja kaitseväesõiduk teatud juhtude, samuti juhtumid, kui avalikult kasutatav tee on suletud).
Seega üldiselt ei ole eratee kasutamine teeomaniku nõusolekuta lubatud. Kui ainus tee oma koduni viib läbi võõra kinnistu, muud ligipääsu võimalused ei ole otstarbekad ning (tee)maaomanik ei anna tee kasutamiseks luba, siis on võimalik tee kasutamise luba (servituut, kasutusõigus) taotleda kohtu kaudu.
Küsimus: Kui ma graafiku järgi 31. detsembril tööl ei ole, kas siis minu töötundide arv detsembris 144 on õige?04.12.2012
Tere!
Selle aasta detsembrikuu töötundide riiklik norm on 141 tundi, kuna seadusega on ette nähtud 3 tundi lühem tööpäev enne uut aastat. Töötan 12-tunniste töövahetustega graafiku alusel ja mina ei ole graafiku järgi 31.detsembril tööl. Seoses sellega on minu graafikus töötundide arvuks märgitud 144. Kui küsisin selle kohta seletust, sain paberi riiklike töötundide kohta, millele oli veel eraldi reana lisatud erijuhud. Mille alusel need erijuhud tekivad, seda ei lugenud ma kusagilt välja. Kas olen mina millestki valesti aru saanud või minu tööandja?
Ette tänades.
Selle aasta detsembrikuu töötundide riiklik norm on 141 tundi, kuna seadusega on ette nähtud 3 tundi lühem tööpäev enne uut aastat. Töötan 12-tunniste töövahetustega graafiku alusel ja mina ei ole graafiku järgi 31.detsembril tööl. Seoses sellega on minu graafikus töötundide arvuks märgitud 144. Kui küsisin selle kohta seletust, sain paberi riiklike töötundide kohta, millele oli veel eraldi reana lisatud erijuhud. Mille alusel need erijuhud tekivad, seda ei lugenud ma kusagilt välja. Kas olen mina millestki valesti aru saanud või minu tööandja?
Ette tänades.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 53. Tööaja lühendamine
Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale EELNEVAT TÖÖPÄEVA lühendab tööandja kolme tunni võrra.
Erijuhud tekivad siis, kui ollakse tööl pühale eelneval päeval.
Selgituseks: töötajad, kes on tööl detsembrikuu 31. päeval - on töötundide norm 141 töötundi, kes on tööl lisaks ka 23.kuupäeval – on töötundide norm 138 töötundi. Kellel nendel päevadel tööpäeva ei ole, on töötundide norm 144 töötundi.
Rahulikku advendiaega soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas saan vara lapsele pärandada nii, et peale minu surma mängurist isa ei saaks lapse hooldajana seda vara maha mängida?03.12.2012
Kui minuga peaks midagi juhtuma, jääb ju minu vara minu lapsele. Tekkis küsimus, kas lapse isal on õigus varale, mille on tema alaealine laps pärinud?
Mida teha juhul, kui lapse isa on patoloogiline mängur. Kui minuga midagi juhtub - siis on ju võimalik, et mängurist isa kasutab ära lapse vara ja mängib ka selle maha.
Kas testament kaitseb lapse vara?
Näiteks: kas oleks õige lapse varale määrata minu poolt hooldaja, keda ma usaldan?
Kas selline testament siiski reaalselt kaitseb - kas lapse isa saab selle vaidlustada ning laste vara ikkagi müüki panna.
Teine küsimus.
Kas mul on õigus otsustada lapse asukoha üle postuumselt, testamendi näol. Näiteks keelata lapse elama viimise riigist välja?
Kas ma saan määrata lapsele hooldaja, keda ma usaldan - nii, et laps ei asuks elama oma sünniakti kantud isa juurde eestis või välismaal. Kuna ma siiralt usun, et lapse isa ei ole piisavalt stabiilne.
Mängur suudab olla aastaid probleemivaba ja ennast nö. mäele upitada, aga alati on võimalus, et langeb mängurluse auku. Siis tulevad mängu rahalised probleemid, maksmata arved, enesetapu ähvardused, vägivaldne käitumine jne, jne.
Soovin tagada oma lapsele stabiilse tuleviku, ka siis, kui minu endaga midagi peaks juhtuma.
Mida teha juhul, kui lapse isa on patoloogiline mängur. Kui minuga midagi juhtub - siis on ju võimalik, et mängurist isa kasutab ära lapse vara ja mängib ka selle maha.
Kas testament kaitseb lapse vara?
Näiteks: kas oleks õige lapse varale määrata minu poolt hooldaja, keda ma usaldan?
Kas selline testament siiski reaalselt kaitseb - kas lapse isa saab selle vaidlustada ning laste vara ikkagi müüki panna.
Teine küsimus.
Kas mul on õigus otsustada lapse asukoha üle postuumselt, testamendi näol. Näiteks keelata lapse elama viimise riigist välja?
Kas ma saan määrata lapsele hooldaja, keda ma usaldan - nii, et laps ei asuks elama oma sünniakti kantud isa juurde eestis või välismaal. Kuna ma siiralt usun, et lapse isa ei ole piisavalt stabiilne.
Mängur suudab olla aastaid probleemivaba ja ennast nö. mäele upitada, aga alati on võimalus, et langeb mängurluse auku. Siis tulevad mängu rahalised probleemid, maksmata arved, enesetapu ähvardused, vägivaldne käitumine jne, jne.
Soovin tagada oma lapsele stabiilse tuleviku, ka siis, kui minu endaga midagi peaks juhtuma.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üldjoontes on vanemal õigus ja kohustus valitseda lapse vara, siis PkS § 128 lõige 1 punkt 1 sätestab, et varahooldusõigus ei kehti vara puhul, mille laps on omandanud pärimise teel ja kui pärandaja on määranud, et vanem ei või seda vara valitseda.
Seega, kui teete testamendi oma lapse kasuks ja määrate, et lapse isa ei tohi lapsele pärandatut valitseda, on võimalik vältida olukorda, et lapse isa pärandi nö maha mängiks.
Samas ei ole võimalik postuumselt määrata lapsele hooldajaks kolmandat isikut, kui on elus lapse teine bioloogiline vanem. Lapse hooldamise õigus (ja kohustus) lasub eeskätt ikkagi lapse bioloogilistel vanematel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lõpetada tähtajatu üürileping, kui soovin ise ostetud korterisse elama asuda?03.12.2012
Tere!
Omandasin kohtutäituri müügilt tähtajatu üürilepinguga korteri, kuhu soovin ise sisse kolida. Mis võimalused on mul kehtiva üürilepingu lõpetamiseks, mis on tehtud eelmise omaniku poolt 10-ks aastaks ja üüriga 1 euro kuus.
Kui üürnik keeldub peale lepingu lõpetamist väljakolimast ja korterit üleandmast, siis mis võimalused on mul oma korter kätte saada (politsei, kohtutäitur vms)?
Tänud ette!
Omandasin kohtutäituri müügilt tähtajatu üürilepinguga korteri, kuhu soovin ise sisse kolida. Mis võimalused on mul kehtiva üürilepingu lõpetamiseks, mis on tehtud eelmise omaniku poolt 10-ks aastaks ja üüriga 1 euro kuus.
Kui üürnik keeldub peale lepingu lõpetamist väljakolimast ja korterit üleandmast, siis mis võimalused on mul oma korter kätte saada (politsei, kohtutäitur vms)?
Tänud ette!
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Juhul, kui leping on üles öeldud või tuvastatakse lepingu tühisus, millisel juhul on leping kehtetu algusest peale ega oma õiguslikke tagajärgi, ning seega puudub üürnikul õiguslik alus asja kasutamiseks, siis on võimalik esitada üürniku vastu kohtusse nõue asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning vastava kohustuse rikkumise korral ta sundkorras välja tõsta kohtulahendi alusel.
Küsimus: Kas töölisel võib firmas olla samade tööülesannete täitmiseks kehtiv tööleping ja käsundusleping?03.12.2012
Kas korraga võib töölisel olla firmas samade tööülesannete kohta kehtiv tööleping ja käsundusleping?
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Mida peaksin tegema, et lahendada segadus tasutud riigilõivuga OÜ asutamisel?03.12.2012
Asutasin oma ettevõtte notari juures 16. novembril. Koos asutamisdokumentidega sain notarilt eeltäidetud maksekorralduse, millele tuginedes tasusin riigilõivu summas 140,60 € samal päeval, s.o. 16. novembril. 19. novembril laekus minu meiliaadressile kohtumäärus, mille kohaselt ei saa minu ettevõtet Äriregistris registreerida, sest ma ei ole maksnud riigilõivu summas 17,89 €. Pöördusin murega meili teel notari poole, kuid vastust ei saanud. Siis vastasin ise meili teel kohtunikuabile, millal ja kui palju ma riigilõivu juba tasunud olin. Vastuseks sain, et maksin valele kontole ja et nad kannavad selle summa ise ümber. Kui küsisin, miks määruses on erinev summa sellest, mille juba maksnud olin, sain napi vastuse, et see oli viga.
Nüüd näen, et Äriregistris on kohtumäärus üleval. Leian, et ma ei ole süüdi selles, et notar eksis viitenumbriga. Lisaks on kohtumääruses vigane summa. Peale selle ei ole Äriregistris ühtegi kannet selle kohta, et ma riigilõivu siiski õigeaegselt ettevõtte asutamise päeval tasusin. Pöördusin taas notari poole, et selles segaduses orienteeruda ja abi saada, kuid taas vastust pole saanud. Palun abi ja juhiseid selle kohta, mida võiksin teha, et olukorda lahendada.
Nüüd näen, et Äriregistris on kohtumäärus üleval. Leian, et ma ei ole süüdi selles, et notar eksis viitenumbriga. Lisaks on kohtumääruses vigane summa. Peale selle ei ole Äriregistris ühtegi kannet selle kohta, et ma riigilõivu siiski õigeaegselt ettevõtte asutamise päeval tasusin. Pöördusin taas notari poole, et selles segaduses orienteeruda ja abi saada, kuid taas vastust pole saanud. Palun abi ja juhiseid selle kohta, mida võiksin teha, et olukorda lahendada.
Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Kas töölepingus võib olla säte, mis keelab läbirääkimised uue töökoha leidmiseks?02.12.2012
Tere!
1. Kas tööandja võib töölepinguga seada töötajale piirangu, et töölepingu kehtivuse ajal töötaja ei astu läbirääkimistesse kolmandate isikutega töökoha vahetamise eesmärgil ilma, et sellistest läbirääkimistest tööandjat eelnevalt ei teavitata? Kas selline töölepingusse lisatud punkt on seaduslik?
2. Töölepingusse ei ole märgitud kuupäeva, millal toimub palga maksmine kuigi TLP seadus näeb selle ette. Kas on mingi muu seadus, mis reguleerib, milline on järgmise kuu hilisem päev millal peab palga maksmine toimuma?
Aitäh
1. Kas tööandja võib töölepinguga seada töötajale piirangu, et töölepingu kehtivuse ajal töötaja ei astu läbirääkimistesse kolmandate isikutega töökoha vahetamise eesmärgil ilma, et sellistest läbirääkimistest tööandjat eelnevalt ei teavitata? Kas selline töölepingusse lisatud punkt on seaduslik?
2. Töölepingusse ei ole märgitud kuupäeva, millal toimub palga maksmine kuigi TLP seadus näeb selle ette. Kas on mingi muu seadus, mis reguleerib, milline on järgmise kuu hilisem päev millal peab palga maksmine toimuma?
Aitäh
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
1. Teie poolt kirjeldatud piirangud meenutavad pärisorjusega kaasnenud sunnismaisust, mis eksisteeris Eesti- ja Liivimaal 14. sajandist kuni 19. sajandi keskpaigani. 1863. a passiseadusega kaotati see nähtus ära. Meie elame 21. sajandis, kus igale inimesele on põhiseadusega tagatud eraelu puutumatus ja õigus vabalt valida omale töökohta. Tööandjal on õigus nõuda Teilt tema ärisaladuse hoidmist ja konkurentsi mitteosutamist, aga mitte teavitamist Teie isiklikest plaanidest.
2. TLS § 33 lg 1 määrab, et töötasu makstakse üks kord kuus. Seega võib siit tuletada, et töötasu peab olema välja makstud hiljemalt töö tegemise kuule järgneva kuu viimaseks päevaks.
Kui töölepingus ei ole palgapäeva määratud, siis annab väljakujunenud praktika, millal ettevõttes harilikult palgapäev on, aluse õigustatud ootuseks sellel ajal palka saada. Ja ilma igasuguse vaidluseta on tööandjal tekkinud töötaja ees võlgnevus, kui palk ei ole järgmise kuu viimaseks päevaks välja makstud.
Ilusat advendiaega ja mõistuspäraseid töösuhteid!
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas saab ühistu võlgnevust nõuda Venemaal elavalt korteriomanikult?01.12.2012
Tere,
Meie ühistus on korter, mille võlgnikust omanik elab Venemaal (Pihkvas). Suve algusel käis omanik ja maksis kõik oma eelnevad võlad. Paraku juba pool aastat ei ela korteris kedagi ja makse pole ka makstud. Telefonidele ei vastata. Juhatus küll otsustas saata tähitud kirja, aga kellele ja kuhu, kui korteriomanik elab Venemaal? Mida teha? Internetist leidsin ta küll üles.
Ette tänades
Meie ühistus on korter, mille võlgnikust omanik elab Venemaal (Pihkvas). Suve algusel käis omanik ja maksis kõik oma eelnevad võlad. Paraku juba pool aastat ei ela korteris kedagi ja makse pole ka makstud. Telefonidele ei vastata. Juhatus küll otsustas saata tähitud kirja, aga kellele ja kuhu, kui korteriomanik elab Venemaal? Mida teha? Internetist leidsin ta küll üles.
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Pikas perspektiivis tasub kaaluda, kas te ikka soovite konkreetse korteriomaniku kuulumist korteriühistusse? Korteriomandiseaduse paragrahv 14 annab Teile õiguse nõuda ühise majandamise reegleid rikkuva korteriomaniku korteri mahamüümist.
Tervitades,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas töötaja võib kasutada uuel töökohal jälle 30 päevast õppepuhkust, kui samal aastal on eelmisel tööl õppepuhkust juba kasutanud?30.11.2012
Tere!
Töötaja töötab õpetajana alates 19.11.12. Soovib juba kuu lõpus jääda õppepuhkusele 30 kalendripäevaks. Õpib tasemeõppes, aga mitte erialal millel sai tööd. Kas on mingi erisus õppepuhkuse tasustamisel? Kas 30 kalendripäeva võib kasutada, kui eelnevas koolis on juba 2012 a. kasutatud õppepuhkust täies ulatuses.
Töötaja töötab õpetajana alates 19.11.12. Soovib juba kuu lõpus jääda õppepuhkusele 30 kalendripäevaks. Õpib tasemeõppes, aga mitte erialal millel sai tööd. Kas on mingi erisus õppepuhkuse tasustamisel? Kas 30 kalendripäeva võib kasutada, kui eelnevas koolis on juba 2012 a. kasutatud õppepuhkust täies ulatuses.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Olenemata koolituse liigist, on töötajal õigus saada õppeasutuse teatise alusel kalendriaasta jooksul 30 kalendripäeva puhkust, millest 20 kalendripäeva eest makstakse keskmist töötasu (TäKS § 8 lg 2;3). Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär (TäKS § 8 lg 4).
Seadus sätestab täiskasvanute koolituse alused ja õiguslikud tagatised täiskasvanutele nende soovikohaseks õppeks kogu eluea jooksul (TäKS § 1).
Seaduse mõistes luuakse kõigile täiskasvanutele võrdsed võimalused enese täiendamiseks või ümberõppeks, mitte aga seadusest tulenevate õiguste kuritarvitamiseks.
Õppeasutusest väljastatud teatise õigsuse kohta on igal tööandjal õigus teha järelpärimine.
Õiglaseid ja ausaid töösuhteid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas korteriühistu saab hakata nõudma tasu asutuse auto pideva parkimise eest ühistu territooriumil? 30.11.2012
Meie korteriühistul on parkimiskohad välja kujunenud ühistu territooriumi vabal alal põhimõttel "kes ees, see mees". Milline oleks võimalus parkimiskohad nn. kinnistada igale korterile? Näiteks kui tahan korteri müüa ja ostja saaks olla kindel, et ostab korteri koos parkimiskohaga.
Teiseks küsimus - kas ühistu võiks/saaks hakata nõudma asutuse auto pideva parkimise eest ühistu territooriumil mingit tasu?
Ette tänades ootame Teie vastust!
Teiseks küsimus - kas ühistu võiks/saaks hakata nõudma asutuse auto pideva parkimise eest ühistu territooriumil mingit tasu?
Ette tänades ootame Teie vastust!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kuna korteriühistu pädevus piirdub korteriomanike ühise parkimisala korrashoiuga, siis ei ole tal õigust piirata korteriomanikel parkla kasutamist, seda saavad teha üksnes korteriomanikud omavahelise kokkuleppe alusel.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.